Eesti Panga avatud seminar 13.02.2014

1. Majanduse Rahastamise Ülevaade
Taavi Raudsaar
Eesti Panga avatud seminar
13.02.2014

2. Esitluse teemad:
• Euroala ja naaberriikide laenuturu areng
• Ettevõtete rahastamine
– sh lisateemad
• Majapidamiste rahastamine
• Laenupakkumine
13.02.2014
2

3. Euroala ja naaberriikide
laenuturu areng
13.02.2014
3

4. Euroala ettevõtete laenuaktiivsus püsib
väike, majapidamiste oma mõnevõrra suurem
Soomes ja Rootsis on laenuaktiivsus endiselt euroala keskmisest suurem
Ettevõtete pangalaenude portfelli aastakasv
30%
Majapidamiste eluasemelaenude aastakasv
35%
25%
30%
20%
25%
15%
20%
10%
15%
5%
10%
0%
Eesti
Rootsi
Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Pank
13.02.2014
Soome
Euroala
Eesti
Rootsi
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2013
-5%
2012
-15%
2011
0%
2010
-10%
2009
5%
2008
-5%
Soome
Euroala
Allikad:
Euroopa Keskpank, Rootsi Statistikaamet, Eesti Pank
4

5. Euroala vähese laenuaktiivsuse põhjused lähtuvad
endiselt nii nõudluse kui ka pakkumise poolelt
Ettevõtete pangalaenude suhe SKP-sse
(juuni 2013) ja 12 kuu laenuportfelli muutus
(november 2013)
160%
CY
Laenuportfelli suhe SKP-sse
140%
120%
LU
100%
80%
60%
ES
MT
SI
40%
IT
NL
IE
GR
euroala
BE
20%
0%
-15%
PT
AU
FR
DE
FI
EE
SK
-10%
-5%
0%
12 kuu laenuportfelli muutus
5%
10%
Allikas: Euroopa Keskpank, Eurostat ja Eesti Panga arvutused
13.02.2014
5

6. Pangalaenude intressimarginaalid püsivad suhteliselt
kõrgel, aga kasv on peatunud
Madal baasintressimäär hoiab intressikulud väikesed
8%
Majapidamiste eluasemelaenude intressimäär
(vasak joonis) ja marginaal 6 kuu
rahaturuintressimäära suhtes (parem joonis)
(3 kuu libisev keskmine)
Ettevõtete laenude intressmäär (vasak joonis) ja
marginaal 6 kuu rahaturuintressmäära suhtes
(parem joonis) (3 kuu libisev keskmine)
7%
7%
6%
6%
5%
5%
4%
4%
3%
3%
2%
2%
1%
1%
Allikad: Euroopa Keskpank, Reuters Ecowin ja
Eesti Panga arvutused
13.02.2014
So o me
Euro ala
Eesti
Ro o tsi
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2013
2012
2011
2010
2009
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2013
2012
2011
2010
2009
2008
Eesti
Ro o tsi
2008
0%
0%
So o me
Euro ala
Allikad: Euroopa Keskpank, Reuters Ecowin ja Eesti
Panga arvutused
6

7. Lätis ja Leedus jätkub võlakoormuse alanemine, mis
tuleneb nii laenujäägi vähenemisest kui ka
majanduskasvust
Mittefinantsettevõtete ja majapidamiste
laenuportfelli suhe SKP-sse (vasak joonis) ja
laenuportfelli muutus 2008. aasta algusest
(parem joonis 31.12.2007=100)
Mitte finantsttevõtete pangalaenuportfelli
muutus (vasak joonis) ja majapidamiste
eluasemelaenude portfelli muutus 2008. aasta
algusest (31.12.2007=100)
140%
160
120%
140
100%
120
80%
100
60%
80
40%
60
20%
40
0%
20
130
120
110
100
90
80
70
Eesti
13.02.2014
Läti
Leedu
Eesti
Läti
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2013
2012
2011
2010
2009
2008
60
Leed u
Allikad: Läti Pank, Leedu Pank, Eesti Panga arvutused
7

8. Eesti: ettevõtted
13.02.2014
8

9. Suhteliselt väike majanduskasv ja nõudlus on vähendanud
ettevõtete käibekapitali vajaduse kasvu
Ettevõtete hinnang nõudlusele,
sesoonselt kohandatud
Lühiajalise finantseerimise käive
80
1 800
40%
60
1 600
30%
1 400
40
20%
1 200
miljon eurot
20
10%
1 000
0
-20
0%
800
-10%
600
-40
-20%
400
-60
-30%
200
-80
0
-100
2 009
-40%
2 010
2 011
2 012
2 013
lühiajaline finantseerimine
Tö ö stus
Teen in dus
Allikas: Konjuktuuriinstituut
13.02.2014
Kauban d us
Eh itus
lühiajalise finantseerimise aastakasv (pt)
Allikas: Eesti Pank
9

10. Väike nõudlus ja jätkuv ebakindlus tulevase nõudluse
suhtes ei motiveeri ettevõtteid ka investeeringuid
suurendama
Panused ettevõtlussektori poolt põhivarasse
tehtava kapitali kogumahutuse aastakasvu
Ettevõtete põhivarainvesteeringute
osaakaal lisandväärtusest
80%
40%
60%
35%
40%
30%
20%
25%
0%
20%
-20%
15%
-40%
10%
-60%
5%
-80%
0%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
töötlev tööstus
ehitus ja kinnisvara
veondus ja laondus
tegevusalad kokku
13.02.2014
energeetika
kaubandus
muu
Allikas: Statistikaamet
masinad ja seadmed
transpordivahendid
hooned ja rajatised
muu
Allikas: Statistikaamet
10

11. Suhteliselt kõrge kasumlikkuse ja madala
põhivarainvesteeringute taseme tõttu püsib
ettevõttevälise rahastamise vajadus väike
Ettevõtete kasum ja kapitali kogumahutus (4 kvartali libisev kesmine)
Ettevõtete netolaenuandmine/võtmine
20%
4-kvartali libisev keskmine SKPst
60%
% lisandväärtusest
50%
40%
30%
20%
10%
0%
10%
0%
-10%
-20%
-30%
Bruto kasum
Kap itali kogumahutus (põhivarasse ja varudesse)
Bruto kasumi ja kap itali kogumahutuse vahe
Neto laen uandmine/võtmine (nn rah astamise
p uud ujääk)
Allikas: Eesti Pank
Allikas: Statistikaamet
13.02.2014
11

12. Ettevõtevälise rahastamise vajadust vähendavad ka
ettevõtete enda suurenenud finantspuhvrid
mln eurot
Ettevõtete hoiused
4 500
70%
4 000
60%
3 500
50%
3 000
40%
2 500
30%
2 000
20%
1 500
10%
1 000
0%
500
0
-10%
üleö ö ja n õudmiseni h oiused
täh tajalised ja säästu hoiused
välismaal asuvad h oiused
ko d umaiste hoiuste aastakasv (parem telg)
h o iuste o sakaal SKPst
13.02.2014
Allikas: Eesti Pank
12

13. Eelnevast tulenevalt on võlakohustuste kasv väga väike
Võlakohustuste struktuur 2013. aasta esimese kolme kvartali jooksul
suurt ei muutunud
Ettevõtete võlakohustuste struktuur ja aastakasv
100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
40%
30%
20%
10%
0%
-10%
-20%
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
III kv
ko d umaine p angalaen ja liising
laen ud kodumaistelt ettevõtetelt
ko d umaised võlakirjad
g rup isisesed välislaenud
muud välislaenud
välismaised võlakirjad
võ lakohustuste kasv (p .s)
Allikas: Eesti Pank
13.02.2014
13

14. Võlakoormus on langenud, aga mitte kõigil
tegevusaladel
4
350%
Ettevõtete võlakkoormus
tegevusalati (4-kvartali libisev
keskmine)
3.5
% tegevusala lisandväärtusest
miljard eurot
Võlakohustuste maht tegevusalati
3
2.5
2
1.5
1
tööstus
Välismaine
Allikas: Eesti Pank
taristu
2013 III kv
2012
2011
2013 III kv
2012
2011
2013 III kv
2012
ehitus ja kaubandus veondus ja
kinnisvara
laondus
Ko d umaine
13.02.2014
2011
2013 III kv
2012
2011
2013 III kv
2012
0
2011
0.5
300%
250%
200%
150%
100%
50%
tööstus
kinnisvara ja ehitus
kaubandus
veondus ja laondus
taristu
ettevõtlussektor kokku
Allikad: Eesti Pank ja Eesti Statistikaamet
14

15. Langenud võlakoormus ja finantsvõimendus tähendab:
1. ettevõtted on võimalike riskide suhtes paremini kaitstud
2. ettevõtete laenusaamise võime on paranenud
Ettevõtete omakapital ja võlakohustused
Ettevõtete finantsvõimendus
80%
30
70%
25
mld eurot
60%
20
50%
15
40%
10
30%
5
100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006
2005
20%
2004
0
Võlakohustuste osakaal omakapitalist
35
omakapital
kodumaine laenamine
välismaine laenamine
võlg / omakapital (p.s.)
13.02.2014
Allikas: Eesti Pank
2005
2008
2012
Allikas: Statistikaamet
15

16. Ettevõtete rahastamisolukord on hea ega takista väga
nende äri ja investeerimistegevust
Finantsolukord kui jooksva aasta
investeeringuid mõjutav tegur
80
70
% vastanutest
60
50
40
30
20
10
0
stimuleeriv
p iirav
Allikas: Konjuktuuriinstituut
13.02.2014
16

17. Lisateemad
13.02.2014
17

18. Lisateema 1: Otsesed välisinvesteeringud Eesti reaalsektori
ettevõtetesse
*Eesti on OVI ligimeelitamisel olnud suhteliselt edukas just pärast kriisi
*Teistest riikidest märksa erinev välisinvesteeringute struktuur
*2013. aastal on aktsiakapitali investeeringute sissevool pidurdunud
16%
14%
% SKPst
12%
10%
Välismaiste otseinvesteeringute maht
ja struktuur
miljon eurot
Otsesed välisinvesteeringud
mittefinantssektori ettevõtetesse
Euroopa Liidu uutes liikmesriikides
1200
1000
800
600
400
8%
200
6%
4%
0
2%
-200
0%
-400
-2%
aktsiakapital
2004-2008
13.02.2014
2009-2010
2011-2012
Allikas: Eesti Pank
reinvesteeritud tulu
muu otseinvesteering
otseinvesteering kokku
Allikas: Eesti Pank
18

19. Otseinvesteeringute osakaal Eesti ettevõtete rahastamises on
võrreldes kriisieelse ajaga suurenenud
40%
Otseinvesteeringute osakaal Eesti
ettevõtlussektori rahastamisel
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Otsein vesteerija saadud laenude suhe ettevõtete
lt
laen ujääki
Otsein vesteeringuettevõtete arvu osakaal kõ igist
ettevõ tetest
Otsein vesteerija
tele kuuluva o makapitali o sakaal
ettevõ tete o makapitalis
13.02.2014
Allikas: Eesti Pank
19

20. Lisateema 2: Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) rahastamine
*Majanduskriisi ajal halvenes VKEde rahastamisolukord tuntavalt, seda ka
suurettevõtetega võrreldes
*Majanduskriisist taastumise ajal on paranenud ka VKEde krediidivõimekus
Üle miljoni euro suuruste ja väiksemate laenude
intressimäärade vahe
Ettevõtete pikaajaliste laenude käive laenu suuruse lõikes
Mld eur
3.0%
2.5%
2.0%
3.5
3
2.5
1.5%
2
1.0%
1.5
0.5%
1
0.0%
0.5
-0.5%
0
-1.0%
2007
-1.5%
2007
2008
13.02.2014
2009
2010
2011
2012
Allikas: Eesti Pank
2013
2008
2009
> miljon eurot
2010
2011
2012
2013
< miljon eurot
Allikas: Eesti Pank
20

21. Majapidamised
13.02.2014
21

22. Majapidamiste jaoks positiivne areng tööturul on suurendanud
nende sissetulekuid
Sissetulekute ja kindlustunde kasv on suurendanud ka tarbimist ja investeeringuid
punkti
Tarbijate kindlustunne sissetulekurühmade
lõikes
30
Majapidamiste brutopalk, tarbimine ja investeeringud
(2005 I kv = 100)
300
20
250
10
200
0
-10
150
-20
100
-30
50
-40
0
-50
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
keskmine brutokuupalk, 4 kv libisev keskmine
1. kvartiil
2. kvartiil
3. kvartiil
4. kvartiil
jaemüük jooksevhindades, 4 kv libisev keskmine
majapidamiste investeeringud, 4 kv libisev keskmine
Allikas: Konjuktuuriinstituut
13.02.2014
Allikas: Eesti Statistikaamet
22

23. Majapidamiste hoiused kasvavad, kuid varasemast
mõnevõrra aeglasemas tempos
Majapidamiste hoiused
5.0
16%
14%
mld eurot
4.0
12%
10%
3.0
8%
2.0
6%
4%
1.0
2%
0.0
0%
2008
2009
2010
2011
2012
2013
üleö ö ja n õudmiseni h oiused
täh tajalised ja säästuhoiused
h o iuste aastakasv (p arem telg)
Allikas: Eesti Pank
13.02.2014
23

24. Näib, et sissetulekute kasv on parandanud järjest
enamate majapidamiste olukorda
Rahalisi sääste omavate perede osakaal kõikidest
peredest
60%
55%
50%
45%
40%
2009
2010
2012
2013
Allikas: TNS Emor
Allikas: Eesti Pank
13.02.2014
24

25. Majapidamiste laenuaktiivsus kasvab…
Eluasemelaenude maht ja aastakasv
Majapidamiste muud laenud
35%
30%
6.1
25%
20%
5.9
15%
5.8
-5%
1.5
30%
20%
1
0%
5.5
40%
5%
5.6
50%
10%
5.7
2
mld eurot
6.2
6.0
Mld eurot
6.3
10%
0%
0.5
-10%
2013
2013
2012
2012
2011
2011
2010
2010
2009
2009
2008
2008
-20%
2007
0
tarbimislaenud
autoliising
eluasemelaenude maht
õppelaenud
krediitkaardi- ja arvelduslaenud
eluasemelaenude mahu aastakasv (parem telg)
muu liiising ja faktooring
portfelli aastakasv (parem telg)
Allikas: Eesti Pank
13.02.2014
Allikas: Eesti Pank
25

26. …kuid laenuvõtmine on siiski endiselt üsna
ettevaatlik
Laenukäibe osakaal majapidamiste tarbimises ja
kinnisvaratehingute mahus
160%
25%
140%
20%
120%
100%
15%
80%
10%
60%
40%
5%
20%
2 013
2 012
2 011
2 010
2 009
2 008
2 007
2 006
2 005
0%
2 004
0%
eluasemelaenude käive/elamukinnisvara tehing ute kog umaht
majapidamiste muude laenude käive/eratarbimine (parem telg )
Allikas: Eesti Pank, Eesti Statistikaamet ja Maa-amet
13.02.2014
26

27. Kokkuvõttes tähendab eelnev, et majapidamiste finantsseis
endiselt paraneb
Majapidamiste finantsvarad ja kohustused
mld eurot
25
20
15
10
5
0
-5
-10
-15
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
sularaha ja hoiused
2013 III
kv
aktsiad ja muud osakud
kindlustustehnilised eraldised
muud saada -/makstaolevad arved
laenud
netofinantsvarad
Allikas: Eesti Pank
13.02.2014
27

28. Laenupakkumine
13.02.2014
28

29. Pankade hea kasumlikkus, kõrge kapitaliseeritus ja aina
enam kodumaistel hoiustel põhinev rahastamine loovad hea
aluse reaalsektori rahastamiseks
Pankade puhas intressitulu
Pankade kodumaised rahavood
mld eurot
3
7%
6%
2
5%
1
4%
3%
1
0
mld eurot
0
-1
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Rahavaoog (laenude tagasimaksed ja hoiuste kasv)
Laenukäive (ilma arvelduskrediidita)
Rahavoo ja laenukäibe vahe
Allikas: Eesti Pank
13.02.2014
2%
1%
0%
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
puhas intressitulu varadesse
kohustuste keskmine intressimäär
nõuete keskmine intressimäär
nõuete ja kohustuste intressimäärade vahe
Allikas: Eesti Pank
29

30. Pangalaenude intressimarginaalid on veidi tõusnud
Ettevõtete ja majapidamiste jaoks hoiab intressikulud väiksena väga madal
baasintressimäär
Nelja suurema panga ettevõtete
pikaajaliste laenude keskmine
intressimarginaal
Nelja suurema panga eluasemelaenude
keskmine intressimarginaal
3%
4%
3%
2%
2%
1%
1%
2010
2011
2012
miinimum-maksimum vahemik
2013
keskmine
Allikas: Eesti Pank
13.02.2014
2010
2011
2012
miinimum -maksimum vahemik
2013
keskmine
Allikas: Eesti Pank
30

31. 13.02.2014
2005-2008
2009-2011
2012
Allikas: Eesti Pank
30%
25%
20%
15%
10%
osakaal laenukäibes
Ettevõtete pikaajaliste laenude
marginaalide jaotus
40%
40%
35%
5%
5%
0%
2013
<0%
0,00%-0,25%
0,25%-0,50%
0,50%-0,75%
0,75%-1,00%
1,00%-1,25%
1,25%-1,50%
1,50%-1,75%
1,75%-2,00%
2,00%-2,25%
2,25%-2,50%
2,50%-2,75%
2,75%-3,00%
3,00%-3,25%
3,25%-3,50%
3,50%-3,75%
3,75%-4,00%
4,00%-4,25%
4,25%-4,50%
4,50%-4,75%
4,75%-5,00%
>5%
>5%
4,50%-5,00%
4,00%-4,50%
3,50%-4,00%
3,00%-3,50%
2,50%-3,00%
2,00%-2,50%
1,50%-2,00%
1,00%-1,50%
0,50%-1,00%
0,00%-0,50%
<0%
osakaal laenukäibes
Intressimarginaalide jaotus viitab suhteliselt tagasihoidlikule
pankadevahelisele konkurentsile uute laenuklientide leidmisel
Eluasemelaenude marginaalide jaotus
35%
30%
25%
20%
15%
10%
0%
2005-2008
2009-2011
2012
2013
Allikas: Eesti Pank
31

32. Kokkuvõtteks
Ettevõtted
• Vähesest nõudlusest ja investeeringutest tingituna on laenuaktiivsus väike
• Reinvesteeritud kasumi toel on finantsvõimendus langenud ja finantspuhvrid suurenenud
• Rahastamisolukord on aastaga paranenud ja on ettevõtete tegevuseks ja investeeringuteks
soodne
Majapidamised
• Tarbimine ja investeeringud kasvavad suurenenud sissetulekute ja kindlustunde toel
• Rahalised säästud kasvavad, kuid varasemast mõnevõrra aeglasemas tempos
• Laenuaktiivsus kasvab mõõdukalt
Laenupakkumine
• Pankade rahastamine, kasumlikkus ja kapitaliseeritus ei piira laenupakkumist
• Pankadevaheline konkurents uute laenuklientide leidmisel on siiski suhteliselt tagasihoidlik
• Intressikeskkond püsib laenuvõtja jaoks tänu madalale baasintressimäärale soodne
13.02.2014
32