Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Finantsstabiilsuse ülevaade
28.10.2015
Rahvusvahelisi finantsturge on mõjutanud
leebe rahapoliitika ja arenevate riikidega
seotud riskide suurenemine
2
80
100
12...
Euroopa pankade kasumlikkus
paranes, kuid jäi siiski väikeseks
3
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2...
Rootsis ja Norras jätkus laenumahu
kasv ja kinnisvara hindade kiire tõus
4
75
100
125
150
175
200
225
250
275
300
2005 200...
Põhjamaad võtavad riskide
vähendamiseks lisameetmeid
5
Pangagruppide kapitali suhtarvud on rahvusvahelises võrdluses
kõrge...
Eesti ettevõtete kasumi kahanemine süvenes
6
Peamiselt nõrga väliskeskkonna ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu
0
1000
2000
...
Omakapitali vähenemise tõttu ettevõtete
finantsvõimendus suurenes
7
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
0
5
10
15
20
25
30
35
40
2...
Neli aastat kestnud majapidamiste
võlakoormuse vähenemine peatus
8
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
2007 20...
Tehinguaktiivsus eluasemeturul suurenes
9
0
400
800
1200
1600
2000
0
500
1000
1500
2000
2500
2007 2008 2009 2010 2011 2012...
Korteritehingute keskmine hind tõusis
keskmise sissetuleku suhtes mõõdukalt
10
0.0
0.2
0.4
0.6
0.8
1.0
1.2
1.4
1.6
1.8
2.0...
Kinnisvara hindade tõusu taustal
hoogustus kinnisvaraarendus ja ehitus
11
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
2006 2007 2...
Pankade laenu- ja liisinguportfell on kasvanud
stabiilselt, aasta võrdluses 3–4%
12
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
20...
Laenuportfelli kvaliteet püsib hea
13
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2010 2011 2012 2013 2014 2015
viivislaenud allahindlused
...
Eesti Panga majandusprognoosi põhistsenaariumi
kohaselt viivislaenude osakaal laenuportfellis veidi
väheneb
14
Riskistsena...
Pankade rahastamise struktuuri
kujundab hoogne hoiuste kasv
0%
20%
40%
60%
80%
100%
0
5,000
10,000
15,000
20,000
25,000
20...
Pankade kasumlikkus püsib kõrge
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
intressitulud intressikulu...
Intressitulu toetab pärast kriisi välja
antud suurema intressimarginaaliga
laenude osakaalu kasv laenuportfellis
0.0%
0.5%...
Pankade kahjude kandmise võime
püsib kapitalinäitajate põhjal suur
18
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
2009 2010 2011...
Madalate intressimäärade püsimine mõjutab
kindlustusseltside kasumlikkust
19
2.0%
2.5%
3.0%
3.5%
4.0%
0%
20%
40%
60%
80%
1...
Finantsstabiilsust mõjutavad
peamised riskid
20
Ettevõtete laenumaksevõime vähenemise risk
• Välisnõudlus püsib kesine ja tööjõukulude kasv kiire
• Põhjamaade majandusega...
Põhjamaadest lähtuv risk Eesti pankade
rahastamisele ja likviidsusele
• Riskide kuhjumine kinnisvara hindade tõusu ja võla...
Eesti kinnisvara hindade liigkiire
tõusu risk
• Madalate intressimäärade ja sissetulekute kasvu mõjul võib laenukasv
ja ki...
Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest
riskidest on väikesed
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
Eest...
Eesti Pank kehtestab vastutsüklilise kapitalipuhvri
nõude 2016. aasta alguses, tõenäoliselt määraga 0%
25
-20%
-10%
0%
10%...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2015

648 views

Published on

28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2015

  1. 1. Finantsstabiilsuse ülevaade 28.10.2015
  2. 2. Rahvusvahelisi finantsturge on mõjutanud leebe rahapoliitika ja arenevate riikidega seotud riskide suurenemine 2 80 100 120 140 160 180 200 220 240 260 01/2014 03/2014 05/2014 07/2014 09/2014 11/2014 01/2015 03/2015 05/2015 07/2015 09/2015 S&P 500 Euro Stoxx 50 Nikkei Shanghai Composite Allikas: Bloomberg Peamised aktsiaindeksid (1. jaanuar 2014 = 100) * viimane vaatlus 23.10.2015
  3. 3. Euroopa pankade kasumlikkus paranes, kuid jäi siiski väikeseks 3 -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 I pa 2015 1.-3. kvartiil mediaan Euroopa Liidu suurte* pangagruppide omakapitali tootlus Allikas: Euroopa Keskpank * 24 suurt pangagruppi Probleemiks on jätkuvalt halbade laenude suur maht ja valitsuste rahastamine pankade poolt
  4. 4. Rootsis ja Norras jätkus laenumahu kasv ja kinnisvara hindade kiire tõus 4 75 100 125 150 175 200 225 250 275 300 2005 2007 2009 2011 2013 2015 Stockholm Oslo Oslo ja Stockholmi korterite hinnaindeksid (jaanuar 2005 = 100) Allikad: Valueguard, Real Estate Norway 0% 50% 100% 150% 200% 250% 300% Taani Holland Küpros* Rootsi Portugal Soome Hispaania Belgia Kreeka Prantsusmaa Saksamaa Austria Eesti Itaalia Tšehhi Läti* Slovakkia Sloveenia Leedu* Majapidamiste võla ja kasutatava brutotulu suhtarv I kvartalis 2015 Allikas: Euroopa Keskpank * 2013. aasta lõpu seisuga Majapidamiste suure võlakoormuse puhul on ohuks eelkõige tarbimise vähenemise mõju majandusele
  5. 5. Põhjamaad võtavad riskide vähendamiseks lisameetmeid 5 Pangagruppide kapitali suhtarvud on rahvusvahelises võrdluses kõrged, kuid riskidega kaalumata omavahendite tase on madal 0% 5% 10% 15% 20% 25% CET 1 nõutav tase CET 1 nõutav tase CET 1 nõutav tase CET 1 nõutav tase Handelsbanken Nordea SEB Swedbank Allikas: Rootsi finantsinspektsioon vastutsüklise kapitalipuhvri määr Rootsis 25% riskikaalu miinimumnõue kinnisvaralaenudele Rootsis ja Norras II samba järelevalveline lisanõue süsteemse riski puhver (5%) kapitali säilitamise puhver (2,5%) esimese taseme põhiomavahendite miinimumnõue (4,5%) finantsvõimenduse määr Rootsi suurte pangagruppide esimese taseme põhiomavahendid (CET1) nõutava tasemega võrreldes ja finantsvõimenduse määr 2015. aasta teises kvartalis
  6. 6. Eesti ettevõtete kasumi kahanemine süvenes 6 Peamiselt nõrga väliskeskkonna ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 miljoniteurot Ettevõtete kasumi (tegevuse ülejäägi ja segatulu) maht* Allikas: statistikaamet * libisev nelja kvartali kumulatiivne
  7. 7. Omakapitali vähenemise tõttu ettevõtete finantsvõimendus suurenes 7 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 0 5 10 15 20 25 30 35 40 2005 2007 2009 2011 2013 2015 miljarditeurot omakapital (vasak telg) välismaised võlakohustused (vasak telg) kodumaised võlakohustused (vasak telg) võla suhe omakapitali (parem telg) Ettevõtete võlg ja omakapital Allikas: Eesti Pank Laenumaksevõime püsib tänu varasemale finantsseisu paranemisele ja väikestele laenuteenindamise kuludele hea
  8. 8. Neli aastat kestnud majapidamiste võlakoormuse vähenemine peatus 8 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2007 2009 2011 2013 2015 võlg suhtena kasutatavasse tulusse (vasak telg) võlg suhtena SKPsse (vasak telg) intressikoormus (parem telg) Majapidamiste võla- ja intressikoormus Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 40% 50% 60% 70% 80% 90% 0 5 10 15 20 25 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 miljarditeurot võlakohustused (vasak telg) finantsvarad (vasak telg) hoiused ja sularaha suhtena võlga (parem telg) Majapidamiste finantspositsioon Allikas: Eesti Pank Suhteliselt kiire palgatõus ja madalad laenuintressimäärad jäävad edaspidi laenukasvu toetama
  9. 9. Tehinguaktiivsus eluasemeturul suurenes 9 0 400 800 1200 1600 2000 0 500 1000 1500 2000 2500 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 eurotm²kohta tehingute arv Tallinnas (vasak telg) tehingute arv väljaspool Tallinna (vasak telg) mediaanhind Tallinnas (parem telg) mediaanhind väljaspool Tallinna (parem telg) Korteritehingute arv ja mediaanhind Allikas: maa-amet Keskmise hinna tõusu mõjutab uute korterite suurem osa tehingutes
  10. 10. Korteritehingute keskmine hind tõusis keskmise sissetuleku suhtes mõõdukalt 10 0.0 0.2 0.4 0.6 0.8 1.0 1.2 1.4 1.6 1.8 2.0 2007 2009 2011 2013 2015 Eesti Tallinn Korteritehingute mediaanhinna ja keskmise brutopalga suhtarv Allikad: maa-amet, statistikaamet Sissetulekute kasv ei ole siiski kooskõlas majanduse pikaajalise kasvusuundumusega
  11. 11. Kinnisvara hindade tõusu taustal hoogustus kinnisvaraarendus ja ehitus 11 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikas: statistikaamet Ehitusloa saanud Tallinna eluruumide arv Pakkumise suurenemine peaks eluaseme hindade tõusu tasakaalustama
  12. 12. Pankade laenu- ja liisinguportfell on kasvanud stabiilselt, aasta võrdluses 3–4% 12 -10% -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2012 2013 2014 2015 muud majapidamiste laenud ettevõtete laenud eluasemelaenud reaalsektori laenud Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv Allikas: Eesti Pank 4% 16% 4% 9% 10% 11% 4% -5% -22%-250 -200 -150 -100 -50 0 50 100 150 200 250 300 eluasemelaenud kaubandus kinnisvaraja ehitus tööstus muudsektorid taristu muudmaja- pidamistelaenud primaarsektor logistika miljoniteurot Laenude ja liisingute jäägi aastakasv septembri lõpus 2015 Allikas: Eesti Pank Portfell suurenes eelkõige eluaseme- ning kaubandus- ja kinnisvaraettevõtete laenude kasvu toel
  13. 13. Laenuportfelli kvaliteet püsib hea 13 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 viivislaenud allahindlused Viivislaenude ja allahindluste osatähtsus laenuportfellis Allikas: Eesti Pank
  14. 14. Eesti Panga majandusprognoosi põhistsenaariumi kohaselt viivislaenude osakaal laenuportfellis veidi väheneb 14 Riskistsenaariumites on eeldatud põhistsenaariumiga võrreldes 5, 10 ja 15 protsendipunkti suurust majanduslangust 0 100 200 300 400 500 600 700 põhi- stsenaarium 5 pp 10 pp 15 pp miljoniteurot allahindluste-eelne kasum viivislaenude muutus ilma mahakandmisteta Kasumid ja viivislaenude muutus, III kvartal 2015 – IV kvartal 2017 Allikas: Eesti Pank Pangandussektori kasumist piisab riskistsenaariumitega prognoositavate laenukahjumite katmiseks
  15. 15. Pankade rahastamise struktuuri kujundab hoogne hoiuste kasv 0% 20% 40% 60% 80% 100% 0 5,000 10,000 15,000 20,000 25,000 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 emiteeritud võlakirjad ja muud kohustused (vasak telg) tähtajalised hoiused (vasak telg) nõudmiseni hoiused (vasak telg) pankadelt kaasatud ressursid (vasak telg) hoiuste osakaal kaasatud vahendites (parem telg) Pankade kohustuste struktuur Allikas: Eesti Pank miljoniteurot 0% 50% 100% 150% 200% 250% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 laenude-hoiuste suhtarv residentide laenude-hoiuste suhtarv Laenude-hoiuste suhtarv Allikas: Eesti Pank Laenude-hoiuste suhtarv on püsinud eelmise aasta lõpust 100% juures
  16. 16. Pankade kasumlikkus püsib kõrge 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 intressitulud intressikulud vahe Pankade intressikulud ja -tulud varade suhtes Allikas: Eesti Pank -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 2012 2013 2014 2015 suhtenavaradesse laenuallahindlused tegevuskulud muud tulud puhasteenustasutulu puhasintressitulu puhaskasum Pankade kasumi komponendid Allikas: Eesti Pank Madalad intressimäärad ei ole kaasa toonud puhasintressitulu olulist vähenemist
  17. 17. Intressitulu toetab pärast kriisi välja antud suurema intressimarginaaliga laenude osakaalu kasv laenuportfellis 0.0% 0.5% 1.0% 1.5% 2.0% 2.5% 3.0% 3.5% 4.0% 4.5% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 ettevõtete pikaajaline laen eluasemelaen Uute laenude keskmised intressimarginaalid 6 kuu EURIBORi suhtes
  18. 18. Pankade kahjude kandmise võime püsib kapitalinäitajate põhjal suur 18 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 finantsvõimenduse määr kapitali adekvaatsuse määr esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Kapitaliseerituse ja finantsvõimenduse suhtarvud Allikas: Eesti Pank Kapitaliseerituse suhtarvud alanesid dividendimaksete ja laenuportfelli kasvu tõttu 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% esimese taseme põhiomavahendite suhtarv finantsvõimenduse määr Allikas: Euroopa Keskpank, Eesti Pank Eesti Euroopa Liit (mediaan) Pangandussektori kapitaliseerituse suhtarvud Eestis ja Euroopa Liidus (2014)
  19. 19. Madalate intressimäärade püsimine mõjutab kindlustusseltside kasumlikkust 19 2.0% 2.5% 3.0% 3.5% 4.0% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 06.2009 12.2009 06.2010 12.2010 06.2011 12.2011 06.2012 12.2012 06.2013 12.2013 06.2014 12.2014 06.2015 3,5%–4,0% (vasak telg) 3,0%–3,5% (vasak telg) 2,5%–3,0% (vasak telg) alla 2,5% (vasak telg) turu keskmine garanteeritud intressimäär (parem telg) Garanteeritud intressimääraga kindlustuslepingute kohustuste jaotus ja turu keskmine garanteeritud intressimäär Kindlustussektori mõju finantsstabiilsusele on selle väikese mahu tõttu finantssektoris (5% finantssektori varadest) piiratud
  20. 20. Finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid 20
  21. 21. Ettevõtete laenumaksevõime vähenemise risk • Välisnõudlus püsib kesine ja tööjõukulude kasv kiire • Põhjamaade majandusega seotud riski realiseerumine mõjutaks Eesti eksportivate ettevõtete tulusid • Ettevõtete laenumaksevõime on tänu väikestele laenuteenindamise kuludele ja likviidsetele varadele hea • Pankade riske vähendab majapidamiste hea finantsseis ning pankade suur kapitaliseeritus 21
  22. 22. Põhjamaadest lähtuv risk Eesti pankade rahastamisele ja likviidsusele • Riskide kuhjumine kinnisvara hindade tõusu ja võlakoormuse suurenemise kujul jätkub • Suurte pangagruppide rahastamine on haavatav ja omavahendeid varade suhtes vähe • Nõudeid pankade kapitalile on karmistatud, kuid rohkem on vaja teha võlakoormuse kasvu ohjamiseks • Emapankade rahastamis- ja likviidsusprobleemide kaudu võivad suureneda ka Eesti suurte pankade likviidsus- ja rahastamisriskid 22
  23. 23. Eesti kinnisvara hindade liigkiire tõusu risk • Madalate intressimäärade ja sissetulekute kasvu mõjul võib laenukasv ja kinnisvara hindade tõus kiireneda • Pangad võivad suurendada nii eluasemete kui ka kinnisvaraarenduse finantseerimist • Suure hulga uusarenduste valmimine peaks samas eluasemete hindade tõusu tasakaalustama • Pangad ja laenuvõtjad peaks arvestama võimalusega, et intressimäärad tõusevad ja sissetulekute kasv aeglustub 23
  24. 24. Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on väikesed Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid Eesti ettevõtete kasumlikkus väheneb kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu veelgi. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti Põhjamaade majanduse ja pangagruppide riskide ümberhindamine finantsturgudel suurendab Eestis tegutsevate pankade rahastamis- ja likviidsusriski Sissetulekute suurenemise ja madalate intressimäärade mõjul Eesti kinnisvara hindade tõus kiireneb ning laenamine koondub kinnisvarasektorisse. See suurendab riske finantssektoris väike risk suur risk noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2015 hinnanguga 24
  25. 25. Eesti Pank kehtestab vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude 2016. aasta alguses, tõenäoliselt määraga 0% 25 -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 nominaalne SKP pangalaenud ja liising Laenu- ja liisinguportfelli ning nominaalse SKP aastakasv Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Laenu- ja liisinguportfelli kasv püsib prognoosi kohaselt lähiaastatel kooskõlas nominaalse SKP kasvuga

×