Ardo Hansson, Eesti Pank Ettekanne Eesti Majandusteaduse Seltsi 9. aastakonverentsil, 31.01.2014 Pärnus

1. Euroopa ja Eesti majanduse peamised
sõlmküsimused lähiaastatel
Ardo Hansson
Eesti Pank
Eesti Majandusteaduse Seltsi 9. aastakonverents
31/01/2014 Pärnu

2. EUROOPA

3. Maailmamajanduse, sh euroala kasvuväljavaade
2014. ja 2015. aastal paraneb
• 2013. aasta teises kvartalis lõppes euroalal kuus kvartalit väldanud majanduslangus
• Samas on kasvukeskkond euroalal riigiti väga erinev, endiselt eristuvad riigid, kus
varasemalt tekkinud tasakaalustamatused pärsivad edasist arengut
SKP reaalkasv piirkondade lõikes
9
8
7
6
5
4
3
2
1
0
-1
2010
Arenevad turud
2011
2012
Eesti**
2013
Arenenud turud
2014
Euroala*
2015
Maailm
Allikas: IMF, WEO. * Euroopa Keskpank; ** Eesti Pank
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
3

4. Investeeringud pole euroalal taastunud
• Ebakindlus tuleviku suhtes on piiranud ettevõtete investeerimisjulgust
Tootmisvõimsuse rakendatus ning investeeringud euroalal
115
90
Tootmisvõimsuse rakendatuse määr, % (p.s.)
110
85
Investeeringud (2005=100)
105
80
100
75
95
70
90
65
85
60
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Allikad: Eurostat, Euroopa Komisjon
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
4

5. Nii struktuursete kui ka tsükliliste probleemide
leevendamine on aastakümneid toimunud valitsuse
võlakoormuse kasvatamise hinnaga
• Euroopa tasemel on oluline välja arendada ja juurutada reeglistik, mis tagaks kõigi
liikmeriikide riigirahanduse kestlikkuse ka pikas ettevaates
Valitsuse võlg, % SKP-st
160
muutus 2008-2012
2007
140
120
100
80
60
40
20
7.02.2014
EE
LU
LV
SK
FI
SI
NL
MT
AT
DE
SP
CY
FR
EA17
BE
IE
PT
IT
GR
0
Allikas: Eurostat
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
5

6. Euroala on riigirahanduse kordaseadmise
plaanides olnud ambitsioonikas
• Lõhkuda tuleks valitsemis- ja finantssektori vastastikkuse sõltuvuse nõiaring, välistamata
seejuures võimalust, et valitsus on teatud tingimustel siiski valmis finantssektorit toetama
Eelarve defitsiit
0
-2
% SKP-st
-4
-6
-8
-10
-12
USA
Jaapan
Euroala
2018*
2017*
2016*
2015*
2014*
2013*
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006
2005
2004
2003
2002
-14
Allikas: IMF
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
6

7. Möödunud aasta vältel ebakindlus euroalal vähenes
• Erandiks on olnud ehitussektor
Euroala kindlustunde indeksid s.a.
40
30
20
10
0
-10
-20
-30
-40
-50
2000
Tööstus
Teenindus
Jaemüük
Ehitus
2001
2002
2003
2004
Tarbijad
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Allikas: Euroopa Komisjon
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
7

8. 7.02.2014
%
%
Usaldusväärsuse kasv peegeldub ka finantsturgudel
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
8

9. Euroopas on pangad hakanud keskpangalt
kriisi ajal laenatud vahendeid tagastama
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
9

10. Euroala laenukasv püsib kesine, sest osades riikides
jätkub finantsvõimenduse vähendamine
Allikas: Euroopa Keskpank
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
10

11. Tööturu olukord on Euroopa riikides jätkuvalt
väga erinev
• Tööturu näitajates Euroopa majanduspoliitika edulugu veel ei peegeldu (on see
ulatuslike reformide lühiajaline hind?)
Allikas:
Eurostat
Töötuse määr, %
3,3-9,0
15,0-20,0
7.02.2014
9,0-13,1
13,1-15,0
20,0-27,8
Andmed puuduvad
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
11

12. Madal inflatsioon on osa kohandumisprotsessist
Alusinflatsioon, %
Allikas: Eurostat
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
12

13. Inflatsioon jääb euroalal madalaks ka
lähiaastatel
Allikas: Euroopa Keskpank (dets.2013 prognoos)
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
13

14. EESTI

15. Eesti majanduskasv aeglustus 2013. aastal
peale jõulist kriisijärgset taastumist
• 2013. aasta majanduskasvu aeglustumine oli varem oodatust ulatuslikum, seda
eelkõige kiratsevate eksporditurgude tõttu
• Tootmispõhiselt polnud aeglustumine laiapõhjaline vaid peamiselt tingitud
lisandväärtuse vähenemisest veonduse ja laonduse tegevusalal
SKP kasv püsivhindades
detsembriprognoos 2013
juuniprognoos 2013
10%
8%
6%
4,2%
4%
3,9%
4,3%
2,6%
2,0%
2%
1,0%
0%
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
15

16. 2013. aastal tõmbus Eesti eksporditurgude
maht kokku
• 2013. aastal pärssis Eesti eksporti Euroopa majanduskeskkonna nõrkus, enim avaldas
mõju Soome majanduse käekäik
• 2014. ja 2015. aastal välisnõudlus tasahaaval kiireneb, Eesti ettevõtete
ekspordivõimalused paranevad ning ekspordi panus majanduskasvu suureneb
Välisnõudluse kasv
Rootsi
Venemaa
Leedu
välisnõudluse kasv, detsembriprognoos 2013
Soome
Läti
muud
välisnõudluse kasv, juuniprognoos 2013
6%
4%
2%
0%
-2%
2012
2013
2014
2015
Allikas: Euroopa Keskpank
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
16

17. Eesti majanduskasv on kolmel viimasel aastal
põhinenud sisenõudlusel
• Tugev sisenõudlus on aidanud tasakaalustada nõrka välisnõudlust, kuid …
• … kiirel palga ning sisenõudluse kasvul põhinev majandusareng ei ole jätkusuutlik, see
võib hakata ohustama ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel ning anda löögi
nende kasumlikkusele
Sisenõudlus varudeta
Neto-eksport
Muu
SKP kasv püsihindades
15
10
5
0
-5
-10
-15
I
II
III
2010
IV
I
II
III
2011
IV
I
II
III
2012
IV
I
II
III
2013
Allikas: statistikaamet
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
17

18. Ettevõtete kasumlikkus on kriisieelse ajaga võrreldes
paranenud, kuid seda peamiselt
investeeringukuludelt kokku hoidmise tõttu
• Pikaajalise kasvuväljavaate kindlustamine on võimalik üksnes investeeringute
suurendamise teel
Ettevõtete kasum ja kapitali kogumahutus (4-kvartali libisev kesmine)
50%
% lisandväärtusest
40%
30%
20%
10%
0%
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Brutokasum
Kapitali kogumahutus (põhivarasse ja varudesse)
Brutokasumi ja kapitali kogumahutuse vahe
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
Allikas: statistikaamet
18

19. Ettevõtete investeerimisaktiivsus on hetkel
veel loid
• Ettevõtete investeeringute kasv on tulnud peamiselt energeetikasektorist
• Seni jõude seisnud tootmisressursi rakendatuse tõus viitab mõningasele
investeeringuvajaduse suurenemisele
Panused ettevõtlussektori poolt põhivarasse
tehtava kapitali kogumahutuse aastakasvu
Tootmisvõimsuste rakendatuse tase (%)
80,0
80%
60%
40%
70,0
20%
0%
-20%
-40%
60,0
-60%
-80%
2007
2008
2009
2010
2011
2012
energeetika
kaubandus
muu
tegevusalad kokku
7.02.2014
Allikas: statistikaamet
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006
2005
2004
2003
2002
veondus ja laondus
2001
ehitus ja kinnisvara
50,0
2000
töötlev tööstus
2013
Allikas: Euroopa Komisjon
19

20. Samas hindavad tööstus ning ehitussektor
nõudluskeskkonda jätkuvalt pigem nõrgaks,
erinevalt teenindusest ja kaubandusest
• Eesti ettevõtted on sarnaselt ülejäänud Euroopaga äraootaval seisukohal ning
ettevaatlikud investeerimiskulutuste tegemisel
• Kindlustunde ning nõudluse paranedes võib oodata investeeringute mahu suurenemist,
sest ligipääs pangalaenudele on hea ning intressikeskkond püsib ettevaates soodne
Ettevõtete hinnang nõudlusele, sesoonselt kohandatud
80
60
40
20
0
-20
-40
-60
-80
-100
2 005
2 006
Tööstus
2 007
2 008
2 009
Teenindus
2 010
2 011
2 012
Kaubandus
2 013
Ehitus
Allikas: Konjuktuuriinstituut
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
20

21. Tööjõukulu on eelmise aasta jooksul
märgatavalt tõusnud
• Väljaränne ning vaba tööjõu vähenemine on parandanud töötajate positsiooni
palgaläbirääkimistel ning sellega on kaasnenud jõuline keskmise palga kasv
• Tootmiskapitali laiendamine ja töötajate kapitaliga varustatuse parandamine
võimaldab säilitada konkurentsivõimet ning suurendada toodangu mahtu ka
olukorras, kui tööealiste inimeste hulk väheneb ja tööjõukulud kasvavad kiiresti
Reaalne tööjõu ühikukulu, ps, indeks 2001=100
Keskmise brutopalga aastakasv, vs
25%
120
20%
115
15%
110
10%
105
5%
100
0%
95
-5%
90
-10%
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
21

22. Võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eestis
toiminud väga kiire tööpuuduse vähenemine
• Järgnevatel aastatel saab tööpuuduse vähenemine olema visa
Tööpuuduse määr
24 kuud ja enam
12 kuni 23 kuud
6 kuni 11 kuud
vähem kui 6 kuud
töötuse määr
20%
% tööjõust
16%
12%
8%
4%
0%
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
22

23. Tööturul osalemise aktiivsus on varasemate
aastatega võrreldes kõrgem
• Ravikindlustuse laienemine registreeritud töötutele, paremad tööturu teenused ning
suurenenud töötutoetus on tõstnud tööjõus osalemise määra
• Tõenäoliselt on töötute hulgas varasemast rohkem inimesi, kellel on keerulisem tööd
leida kas puuduva kvalifikatsiooni ja oskuste või pikalt kestnud töötuse tõttu
• Kui tööjõus osalemise aktiivsus oleks kriisieelsel tasemel, siis tööpuuduse määr oleks
2013. esimesel poolel olnud alla 5%
Tegelik töötuse määr ja töötuse määr kui tööjõus osalemine oleks 2006-2007. aasta tasemel
tööjõus osalemise määr (parem telg)
tegelik töötuse määr
töötuse määr 2006.-2007. aasta keskmise osalemismäära korral
4 jooksev keskmine (tööjõus osalemise määr (parem telg))
69%
20%
68%
15%
67%
66%
10%
65%
64%
5%
63%
0%
62%
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
23

24. Kinnisvaraturul on toimunud hoogne hinnakasv
• Buumi tipuga võrreldes on hinnad veel neljandiku võrra madalamal, kriisi põhjast aga
•
•
tõusnud üle 70%
Sissetulekute kiire kasv parandab majapidamiste reaalset ostujõudu, kuid koos madalate
intressimääradega püsib kinnisvarahindade ülemäärase tõusu oht
2014. aastal jõustuva krediidiasutuste seaduse muudatusega on keskpangal õigus
laenukasvukasvu ohjata vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude kehtestamisega kommertspankadele
Tehingute arv ja mediaanhind Eesti korteriturul
3 500
1400
3 000
1200
2 500
1000
2 000
800
1 500
600
1 000
400
500
200
0
2004
0
2005
2006
2007
2008
tehingute arv
7.02.2014
2009
2010
2011
2012
2013
m ediaanhind (p.s)
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
Allikas: Eesti Pank
24

25. Kokkuvõtteks
• Kriisi selgroog on Euroopas murtud, kuid aastatega kuhjunud probleemide täielik kõrvaldamine
•
•
•
•
•
on aeganõudev protsess. Sellest tulenev partnerriikide hillitsetud kasv mõjutab suure avatuse
tõttu ka Eesti majanduse kasvuväljavaadet.
Oluliseks väljakutseks majanduspoliitika seisukohalt on väga erinev tööturu olukord Euroopa
riikides. Uute töökohtade loomise eelduseks on konkurentsivõime parandamine.
Samas on euroalal tehtud olulisi edusamme riigirahanduse kordaseadmisel ning
fiskaalkonsolideerimise lühiajalised kulud on taandumas. Usaldusväärsus euroala majanduse
edasise väljavaate osas on paranenud.
Investeeringud pole euroalal seni veel näidanud selget taastumise märki. Majanduskasvu
kiirenemise seisukohalt on oluline, et paranev kindlustunne suurendaks ettevõtete
investeerimisjulgust.
Eesti ettevõtete kasumlikkus on viimastel aastatel olnud hea, kuid see tuleneb tagasihoidlikust
kapitalimahutusest. Kallinenud tööjõu tingimustes on investeerimine uutesse tehnoloogiatesse
oluline, et jääda rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeliseks.
Euroala inflatsioon on madal, kuid osaliselt on see tingitud konkurentsivõime kasvatamise
seisukohalt hädavajalike muutustega.
7.02.2014
EMS 9. aastakonverents - Pärnu
25