Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Ülo Kaasik. Mis viib majanduse kiiremale kasvule?

296 views

Published on

Ettekanne TARK ja Postimehe majanduskonverentsil
02.03.2017

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ülo Kaasik. Mis viib majanduse kiiremale kasvule?

  1. 1. Mis viib majanduse kiiremale kasvule? ÜLO KAASIK
  2. 2. 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2012-2016 2,3% 2005-2007 9,7% Viimaste aastate majanduskasv on ootustele selgelt alla jäänud Allikas: statistikaamet 2000-2004 7,2% Eesti sisemajanduse kogutoodang püsihindades mln eur
  3. 3. Majanduse keerulist hetkeseisu väljendab aastaid kestnud kasumite ja investeeringute vähenemine 0% 40% 80% 120% 160% 200% 0% 40% 80% 120% 160% 200% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 investeeringud kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu) hüvitised töötajatele Märkus. Andmed on jooksevhindades, indekseeritud 2006 I kvartal = 100%, nelja kvartali libisev keskmine. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  4. 4. Majanduskasvu allikad PÕHIVARA, TARISTU, LOODUSRESSURSID INIMESED, HARIDUS, OSKUSED IDEED, JUHTMINE, TEHNOLOOGIA Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  5. 5. Majanduskasvu allikad PÕHIVARA, TARISTU, LOODUSRESSURSID INIMESED, HARIDUS, OSKUSED IDEED, JUHTMINE, TEHNOLOOGIA RAHAPOLIITIKA EELARVEPOLIITIKA HARIDUSPOLIITIKA JNE
  6. 6. Tööstusettevõtted panevad madala kasvu süüks vähest nõudlust, samas... 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 rahastustingimused muu sisseseade tööjõud ebapiisav nõudlus mitte miski Allikas: Euroopa Komisjon Eesti tööstusettevõtete hinnang tootmismahu suurendamist piiravatele teguritele • ...siseturu väga kiire kasv ei ole saanud olla tõsiseks piiranguks. • Ekspordi puhul võib vähese nõudluse tunnetamine näidata probleeme konkurentsivõimega.
  7. 7. Eesti majanduse toodangus peab toimuma nihe hinnapõhiselt konkurentsivõimelt mittehinnapõhisele Allikas: Eurostat * Andmed 2013. aasta kohta, arvestades hinnataseme erinevust. 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% KESKMINE intellektuaalomand muud masinad ja seadmed ehitised transpordivahendid IKT seadmed Kapitali hulk töötaja kohta võrreldes Soomega* • Oluliselt peaks suurenema investeeringud intellektuaalomandisse.
  8. 8. Vaja on senisest enam investeeringuid, kuid need peaksid olema ka varasemast tootlikumad • Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahukuse juures Eesti omaga võrreldava kasvukiiruse – Eesti ettevõtetesse investeeritud euro on toonud vähem tagasi. 0 1 2 3 4 5 17 19 21 23 25 27 29 EestiLätiSlovakkia Iirimaa Leedu Investeeringute seos majanduskasvuga Euroopa Liidus keskmine majanduskasv 2000-2015.a (%) keskmine investeeringute osakaal SKPs 2000-2015.a (%) Poola Allikas: Eurostat
  9. 9. Erinevalt eelmisest kümnendist investeeritakse tulevasse kasvu vähem kui euroalal keskmiselt 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% Allikas: Eurostat Mittefinantsettevõtete investeeringute suhe lisandväärtusesse 2015. aastal
  10. 10. Soetatud põhivara efektiivse rakendamise osas on Eestil kõvasti arenguruumi Allikad: Euroopa Komisjon, küsitlusandmed • Jõude seisvad tootmisvahendid on märk ebaefektiivsusest. 45 50 55 60 65 70 75 80 85 Küpros Bulgaaria Läti Kreeka Horvaatia Leedu Malta Eesti Itaalia Rumeenia Hispaania Portugal Slovakkia Belgia Ühendkuningriik Ungari Poola Taani Sloveenia EuroopaLiit Luksemburg Holland Soome Saksamaa Prantsusmaa Rootsi Austria Tšehhi Tootmisvõimsuste rakendatus 2005-2016 (%)
  11. 11. Ainuüksi olemasolevate tootmisvõimaluste parem kasutamine tõstaks Eesti tootlikkust tublisti 20 40 60 80 100 120 140 60 65 70 75 80 85 90 Eesti keskmine rakendatuse määr 2000-2014 (%) tootlikkusEL-28 keskmisesuhtes(%) Tootmisvõimsuse rakendatuse ja tootlikkuse seos Euroopa Liidu riikides Allikad: Euroopa Komisjon, eurostat
  12. 12. Väikestel ettevõtetel on keeruline suuremate kannul püsida 0 5 10 15 20 25 30 1-9 10-19 20-49 50-99 100-249 250 ja enam töötajat Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel sõltuvalt ettevõtte suurusest, 2011-2015. a keskmine tuhateurot Allikas: statistikaamet • Suuremad ettevõtted kogevad eksportimisel vähem takistusi (Eksportööride konkurentsivõime uuring 2015).
  13. 13. -2% 0% 2% 4% 6% 8% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 tootlikkus hõive SKP kasv püsihinnas Hõive ja tootlikkuse panus majanduskasvu Majanduskasvu kiirendab üksnes tootlikkuse kasv • Töötajate puudus jääb teravaks probleemiks, hõivepõhine kasv on lõppenud. • Ettevõtted võiksid kasutada soodsaid rahastamistingimusi uute investeeringute tegemiseks ja olemasolevate toomisprotsesside tõhustamiseks prognoos Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  14. 14. Eesti majandus ei vaja praegu eelarvepoliitilist stiimulit Hetkel on Eesti majandus tavatus olukorras: majanduskasv on nõrk, kuid nõudlus töötajate järgi on suur. – Tööhõive määr on ajaloo kõrgeim – Töötus madal – Palgakasv ületab tuntavalt tööviljakuse juurdekasvu – Ettevõtjate hinnangul on tööjõupuudus oluline probleem – Vabade ametikohtade arv on pigem tõusmas Tavapäraselt viitab kõrge hõivemäär, suhteliselt madal töötus, kiire palgakasv ja vabade ametikohtade kasv sellele, et majandus ei vaja eelarvepoliitilist tuge.
  15. 15. Ettevõtete ja majanduskasvu jaoks on oluline õiglane maksukeskkond 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 mitterahul mitte kumbki rahul Allikas: Arnis Sauka (SSE Riga), Main determinants of the shadow economy https://ebs.ee/images/Tudengile/English/OpenUni/EMS/Arnis_Sauka_Estonia_2017_shadow.pdf Ettevõtjate ja juhtide rahulolu riigi maksupoliitikaga • Ettevõteteid ei peaks koormama liigse bürokraatiaga. • Kiired ja sagedased maksumuudatused halvendavad ettevõtluskeskkonda ja lisavad ebakindlust.
  16. 16. Samal arengurajal jätkates on järgmise kümnendi alguses viimaste aastate kasv juba „normaalsus“ 0% 1% 2% 3% 4% 2012-2016 2017-2021 2022-2026 2027-2030 Eesti Pank Rahandusministeerium Majanduskasv Allikad: Eesti Pank, Rahandusministeerium, statistikaamet prognoos
  17. 17. • Eestis on probleemiks nii tööealiste inimeste hulga vähenemine kui ka vähenenud investeeringute maht. • Tööjõu osas on abi osalusmäära tõusust, pidev edasiliikumine peab toimuma ka tööjõu kvaliteedis, st oskustes. • Osalist leevendust tööjõupuudusele pakuks võõrtööjõu kaasamine, kuid elanike sissetulekutaseme tõusu tagab siiski vaid töökohtadel loodava lisandväärtuse suurenemine. • Investeeringute puhul ei ole takistuseks rahale ligipääs, pigem ettevõtete vähene aktiivsus. Selle põhjuseks on nii vähene välisnõudlus kui ka ebakindlus tuleviku ees. Viimast peaks riik vähendama, mitte vastupidi. Kokkuvõtteks

×