Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014
•Download as PPTX, PDF•
0 likes•3,050 views
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
Recommended
Recommended
More Related Content
What's hot
What's hot (20)
Similar to Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014
Similar to Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014 (20)
More from Eesti Pank
More from Eesti Pank (20)
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014
- 1. Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014
- 2. Esitluse teemad • Väliskeskkond ja selle areng • Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos • Majanduspoliitilised järeldused 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 2
- 3. Maailmamajandus kasvab oodatust aeglasemas tempos • Paljud institutsioonid, sh IMF, Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon on maailma ja euroala majanduskasvu väljavaadet korrigeerinud väiksemaks Maailma majanduskasv Euroopa Komisjoni prognoos IMF prognoos Euroopa Keskpanga prognoos* 6% 5% 4% 3% 2% 1% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 15% 10% 5% 0% -5% Suuremate majanduste majanduskasv Jaapan Hiina Ameerika Ühendriigid Venemaa 10.12.2014 3 Eesti Panga majanduskommentaar * maailmamajanduse kasv ilma euroalata Allikad: IMF, Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank -10% 2006 2008 2010 2012 2014 2016 Allikas: IMF WEO, oktoober 2014
- 4. Euroala majanduskasv kiireneb aegamisi 4 • Euroala inflatsioon on 2014. aastal aeglustunud oodatust rohkem, hinnakasv püsib ettevaates samuti vaoshoitud ÜTHI inflatsioon, % Majanduskasv kvartalivõrdluses, % 2013 2014 2015 2016 -0,4% 0,8% 1,0% 1,5% Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank 2013 2014 2015 2016 1,4 0,5% 0,7% 1,3% 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar
- 5. Toetav rahapoliitika soodustab euroala majanduskasvu kiirenemist 5 • Aeglase inflatsiooni tingimustes oodatakse intressimäärade madalal püsimist • Euroopa Keskpanga nõukogu langetas septembris rahapoliitilised intressimäärad kõigi aegade madalaimale tasemele, alates juunist kehtib kommertspankadele negatiivne hoiuseintressimäär • Standardsed ja mittestandardsed rahapoliitilised meetmed on alandanud reaalsektori laenuintressimäärasid 1.6% 1.2% 0.8% 0.4% 0.0% 3 kuu EURIBOR 2011 2012 2013 2014 2015 2016 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar Allikas: Euroopa Keskpank
- 6. Euro kursi muutus on mõjutanud euroala, sh Eesti kaubandustingimusi 6 • Vene rubla on odavnenud aasta algusega võrreldes euro suhtes umbes 40%, mis on vähendanud Eesti ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet Venemaal • USA dollari kallinemine euro suhtes on pidurdanud mootorikütuse odavnemist 140 130 120 110 100 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar Allikas: Bloomberg 90 01.2014 02.2014 03.2014 04.2014 05.2014 06.2014 07.2014 08.2014 09.2014 10.2014 11.2014 12.2014 Euro kurss välisriikide vääringus (jaanuar 2014 = 100) USA dollar Inglise nael Rootsi kroon Vene rubla
- 7. Prognoosi eelduseks on nõudluse kasvu aeglane, kuid stabiilne kiirenemine peamistel eksporditurgudel 7 • Ekspordivõimalusi piirab eelolevatel aastatel eelkõige Soome ja Venemaa vähene nõudlus • Venemaa kehtestatud kaubandussanktsioonid pole majandust tervikuna märgatavalt haavanud 5% 4% 3% 2% 1% 0% -1% USA Saksamaa Läti ja Leedu Venemaa Soome Rootsi muud 2012 2013 2014 2015 2016 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar Allikas: Euroopa Keskpank Välisnõudluse kasv
- 8. Toormete hinnad on nõudluse vähesuse tõttu maailmaturul alanenud • Prognoosi koostamise ajal näitasid tulevikutehingud nafta hinna püsimist alla 90 USA dollari barrelist • Nafta hinna hüplikkus võib mõjutada inflatsiooni märgatavalt mõlemas suunas • Toidu- ja tööstustoormete hinnad püsivad prognoosi kohaselt praeguste tasemete lähedal Toornafta hind (Brent) toornafta hind (eurot barrelist) aasta keskmine hind 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: Ecowin, Euroopa Keskpank 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 8
- 9. Energia odavnemise tõttu on tarbijakorv sel aastal odavam kui aasta varem 9 • Hinnatase hakkab uuesti tõusma 2015. aasta alguses • Toiduainete hinnakasvu kiirendab 2015. ja 2016. aastal aktsiisimäärade tõstmine • Aeglane inflatsioon soodustab majapidamiste reaalse ostujõu kasvu alusinflatsioon energia toit koos alkohoolsete jookide ja tubakaga tarbijahinnaindeks -0.1% 6% 5% 4% 3% 2% 1% 0% 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 0.8% 2.1% -1% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Tarbijahinnaindeksi muutus
- 10. Alusinflatsiooni kärbivad side odavnemine ja tasuta kõrgharidus • Kodumaiste toodete ja teenuste hinda tõstab palgakulude kasv • Alusinflatsioon aeglustub ajutiselt 2015. aastal kinnisvaraturu rahunemise ja üüri hindade kasvu aeglustumise tõttu Teenuste hinnakasv side haridus, muu turism ja vaba aeg transport üür teenuste hinnakasv 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 6% 4% 2% 0% -2% -4% 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 10
- 11. Palgakasv on aeglustunud, kuid jääb kiiremaks kui 5% 11 • Palgataset tõstab 2015. aastal muu hulgas miinimumpalga tõus ja palgakokkulepete jõustumine mitmel tegevusalal • Hõive kahaneb tööealise elanikkonna vähenemise tõttu ning tööjõupuudus hakkab üha enam tootmist piirama 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% Palga ja hõive kasv hõive kasv keskmise brutokuupalga kasv 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar
- 12. Töötajate leidmine muutub üha keerulisemaks • Eestis on tööealisi inimesi kahe aasta pärast 15 000 võrra ja viie aasta pärast 30 000 võrra vähem kui praegu • Ettevõtete konkurents töötajate pärast teravneb 1,000,000 990,000 980,000 970,000 960,000 950,000 940,000 930,000 920,000 910,000 900,000 Tööealise elanikkonna rahvastikuprognoos 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Allikas: statistikaamet 11.06.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 12
- 13. Tööpuudus väheneb vaevaliselt 13 • Probleemiks on struktuurne tööpuudus: ligikaudu neljandiku ettevõtjate arvates* on suurim probleem see, et tööjõu oskused ei vasta otsitavale 20% 16% 12% 8% 4% 0% Tööpuuduse määr 24 kuud ja enam 12 kuni 23 kuud 6 kuni 11 kuud vähem kui 6 kuud tööpuuduse määr 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 % tööjõust * Eesti konjunktuuriinstituut Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar
- 14. Majapidamiste kasutatava tulu kasv püsib eelmiste aastate tasemel • 2015. aastal suurendab majapidamiste kasutatavat tulu tulumaksumäära alandamine ning pensionide ja lastetoetuste suurendamine • Palgatulu kasv kiireneb 2016. aastal tänu majandusaktiivsuse suurenemisele Majapidamiste kasutatava tulu kasv keskmine palk efektiivne maksumäär hõive sotsiaalsiirded muu tulu statistiline vahe kasutatav tulu kokku 6.0% 6.3% 5.3% 8% 6% 4% 2% 0% -2% 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 11.06.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 14
- 15. Investeeringute osakaal majanduskasvus suureneb 15 • Ettevõtete investeeringud läbivad 2014. aastal madalseisu, mis on olnud osaliselt tingitud ebakindlusest nõudluse kasvu suhtes 8% 6% 4% 2% 0% -2% -4% Majanduskasv ja selle nõudluskomponendid majapidamiste tarbimine (pp) kapitalimahutus põhivarasse (pp) valitsuse tarbimine (pp) netoeksport (pp) varud ning statistiline vahe (pp) SKP kasv püsivhindades 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar
- 16. Investeeringute rahastamistingimused püsivad soodsad 16 • Pankade hea finantsseis ja kasvavad hoiused toetavad laenupakkumist • Laenuintressimäärad jäävad prognoosiperioodi vältel madalaks • Laenukasv kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormuse alanemine jätkub 8% 4% 0% -4% -8% -12% laenujääk kokku eluasemelaenud ettevõtete laenud 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 6% 5% 4% 3% 2% 1% Laenude intressimäärad 3 kuu EURIBOR eluasemelaenud ettevõtete laenud 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar Allikas: Eesti Pank Laenujäägi kasv 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
- 17. Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi • Rahvastiku kahanemise tõttu kasvab SKP aeglasemalt kui SKP elaniku kohta • Majandus saavutab pikaajaliselt jõukohase kasvutempo 2016. aastaks Eesti reaalne majanduskasv SKP kasv SKP kasv elaniku kohta 1.9% 2.3% 2.4% 2.1% 3.3% 3.5% 6% 5% 4% 3% 2% 1% 0% 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 17
- 18. Valitsemissektori eelarve jääb puudujääki 18 • Järgmisel aastal rakenduvad maksumuudatused ning suurenevad pensionid ja lastetoetused, mille tulemusel puudujääk süveneb • Eesti Panga hinnangul jääb eelarve ka struktuursesse defitsiiti, sest kulude kasv ületab majanduse pikaajalist kasvuvõimekust 2.0% 1.5% 1.0% 0.5% 0.0% -0.5% -1.0% Eelarvepositsioon (osakaal SKPs) struktuurne eelarvetasakaal nominaalne eelarvetasakaal 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar
- 19. Majandusprognoosist lähtuvad järeldused 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 19
- 20. Üleilmse majandusaktiivsuse taastumine on ebakindel • Maailmamajanduse kasv oli sel aastal tagasihoidlik, euroalal saab majanduskasvu taastumine olema visa • Euroala kasvuväljavaadet parandavad toetav rahapoliitika, vähenenud eelarve konsolideerimisvajadus, väiksemad krediidipiirangud ja euro langenud vahetuskurss • Mitmel olulisel Eesti eksporditurul on pikaajalised kasvuprobleemid • Venemaa nõrga kasvuväljavaate ja rubla odavnemise mõju on Eesti majandusele vähene. Sanktsioonid pole seni Eestit märgatavalt kahjustanud 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 20
- 21. Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi • Eesti majandusel läks tänavu suhteliselt hästi, ettevaates kasv kiireneb aegamisi • Nõrga majanduskonjunktuuri mõju pole seni tarbijateni jõudnud • Palgad ja eratarbimine kasvavad prognoositud tempos juhul, kui majanduskasv võimaldab ettevõtetel kasumlikkust taastada • Investeerimisaktiivsuse suurenemiseks on oluline, et tekiks kindlus välisnõudluse kasvu taastumise suhtes • Eesti majandus on eelmise kümnendiga võrreldes uues arengujärgus, kus jõukohane kasvutempo jääb 3–4% juurde 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 21
- 22. Majanduskasvu võtmeküsimus on uued kasvuallikad • Tööealise elanikkonna vähenemine muudab töötajate leidmise üha raskemaks, surve palkadele ei leevene • Madala tootlikkusega ettevõtete jaoks muutub toimetulek järjest keerulisemaks • Tööjõuressursi vähesuse tõttu on olulisemad tootlikkuse suurendamiseks tehtavad investeeringud • Laienemine uutele turgudele avardaks ekspordi kasvuvõimalusi ja toetaks majanduskasvu • Lühiajaline deflatsioon ei põhjusta Eesti majandusele probleeme 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 22
- 23. Eesti majanduskasvu riskidest • Eesti majandus on muutunud tasakaalukamaks ja riskide suhtes kaitstumaks • Kinnisvara hinnakasvuga seotud ohud on võrreldes poole aasta taguse ajaga vähenenud • Tööjõukulude liigse kasvuga seotud ohud on leevenenud osaliselt • Prognoosi kohaselt leeveneb Venemaa ja Ukraina kriisi majanduslik mõju eeldusel, et konflikt ei süvene • Ebakindlus Eestit ümbritseva majanduskeskkonna kasvu suhtes on suurenenud • Majanduskasvuga seotud riskid on kokkuvõttes allasuunas 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 23
- 24. Valitsemissektor peaks juhinduma eelarve pikemaajalisest jätkusuutlikkusest • Eesti riigi rahanduse seis on rahvusvahelises võrdluses hea • Palkade ja eratarbimise kiire kasv on parandanud riigi rahanduse hetkeseisu nõrgast majanduskonjunktuurist hoolimata • Valitsemissektori eelarve jääb 2014. aastal puudujääki ning järgmisel aastal puudujääk süveneb • Valitsemissektori eelarve struktuursest puudujäägist vabanemiseks võib edaspidi olla vajalik tõsta makse või piirata kulusid • Palgasurvete leevenemiseks peaks vähenema töötasu kasvukiiruse erinevus era- ja avalikus sektoris 10.12.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 24
- 25. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad 25 2013 2014 2015 2016 SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 18,74 19,52 20,44 21,64 SKP muutus püsivhindades (%) 1,6 1,9 2,1 3,3 SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 0,4 2,0 2,7 4,0 THI inflatsioon (%) 2,8 -0,1 0,8 2,1 Tööpuuduse määr (%) 8,6 7,7 7,9 7,7 Keskmise brutokuupalga muutus (%) 7,8 5,4 5,4 6,0 Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,5 -0,3 -0,6 -0,4 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Majandusprognoos põhinäitajate kaupa Eesti Panga majanduskommentaar 10.12.2014
Editor's Notes
- 1
- Venemaa sanktsioonide mõju ulatub 0,2-0,3 protsendini SKPst nii esialgse (suvise) hinnangu kui ka praeguseks teada oleva statistika järgi.
- Nõudluse kasvu võib võtta ka laiemalt, aga eelkõige on olnud ebakindel ootus välisnõudluse taastumise osas.
- Struktuurne eelarvepositsioon halveneb 2015. aastal, sest Sotsiaaltoetuste osakaal SKPs kasvab (see on kõige suurema mõjuga, kuid muid muutuseid on veel) Maksumeetmed tasakaalustavad teineteist ning maksukoormus alaneb marginaalselt Nominaalne eelarvepositsioon halveneb 2015. aastal veidi rohkem kui struktuurne, sest Ajutiste tulude ja kulude negatiivne koondmõju suureneb (peamiselt seotud sellega, et 2014 aastasse on planeeritud erakordset dividenditulu, mida järgmisel aastal pole) EP hinnangul ei mõjuta majanduse kehv konjunktuur enam Eesti valitsuse eelarvetulusid, sest palga- ja tarbimise kasv on olnud kiiremad kui SKP kasv positiivse tsüklilise komponendi suurust ei maksa rõhutada, vaid pigem seda, et tõenäoliselt negatiivne see enam ei ole. Kui oleks negatiivne (nagu RM arvab), siis see tähendab, et kulude osakaalu SKP-s võiks suurendada, sest tulude osakaal SKP-s kasvab automaatselt tänu lõhe sulgumisele juhul kui edaspidi nii tulude kui ka kulude puhul jätkub normaalne trendkasv, jääb nominaalne ja struktuurne puudujääk püsima. Sellest ka lause sõnumites, et olukorda peab tulevikus võib-olla fiskaalmeetmetega korrigeerima (kulude poolel tähendab korrigeerimine ka seda, et kulude kasv on aeglasem kui majanduskasv/trendkasv) EP ja EC hinnang tsükli komponendile on sarnane, ent hinnang ajutistele meetmetele erinev (II samba maksed). EP ja RM hinnang ajutistele meetmetele on sama, ent tsüklile erinev. Tsükli hinnang on seotud maksubaasi, mitte maksutuluga. 2014 aastal tuli suur osa maksutulu kasvust pettuste vähendamisest ning see aitas parandada nii nominaalset kui ka struktuurset positsiooni, kuid see ei mõjuta tsükli komponendi positiivseks muutumist. Pluss, maksumeetmed seda ei mõjuta. Tsükli hinnang on tasemele, mitte kasvule. Kiire palgakasv eelmistel (ja sel) aastal on viinud maksutulu üle oma „tasakaalulise taseme“. Järgnevatel aastatel maksubaaside kasv aeglustub, ent tase jääb ikkagi üle oma trendi.
- Tagasihoidlik majandusaktiivsus ning pingeline geopoliitiline olukord ohustavad üleilmse majanduskasvu tugevnemist. Euroala majanduskasvu taastumiskiirus saab olema visa, sest struktuursete reformide positiivne mõju on alles avaldumas, vaja on täiendavaid reforme ning ettevõtete ja pankade bilansside korrastumine toimub aeglaselt. Nii Soome kui Venemaa on Eesti ekspordi väljavaadet negatiivsemaks muutnud, mõlemas riigis on struktuursed probleemid, mille lahendamine on aeganõudev protsess. Kaubandussanktsioonide mõju SKPle jääb ka teadaolevate andmete valguses esialgse hinnangu lähedusse, mis oli 0,2-0,3% SKPst (kuna teada on vaid paari kuu kaubanduse ja tootmise andmed, siis on hinnangu usalduspiirid laiad). Venemaa nõrgal kasvuväljavaatel ja rubla odavnemisel on Eesti majandusele piiratud mõju, sest Eesti omatoodang moodustab Venemaale suunduvast kaubavoost alla veerandi.
- Eesti majandusel on kõiki asjaolusid arvestades läinud suhteliselt hästi, sest 1,9% kasvu 2014. aastal on oluliselt üle EA keskmise ning tugev näitaja ka kaubanduspartneritega võrreldes. Eesti eksport on kasvanud kiiremini kui nõudlus välisturgudel, eksportöörid on suutnud turuosa juurde võita. Ära ei maksa unustada ka seda, et enne SKP revisjoni septembris oli majanduskasvu pilt oluliselt pessimistlikum. Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi ühes välisnõudluse aeglase taastumisega, sisenõudluse poolel võib oodata investeeringute panuse suurenemist, tarbimine on ka seni hoogsalt kasvanud. Viletsale majanduskonjunktuurile vaatamata on palgasurve allikad (tööealiste inimeste vähenemine, välismaal töötamise võimalus, palgakokkulepped, miinimumpalga tõus) majapidamiste sissetulekuid jõudsalt suurendanud. Ka edaspidi kindlustavad eratarbimise kasvu palkade tempokas tõus, tulumaksumäära alandamine ja sotsiaalsiirete (pensionid ja lastetoetused) suurendamine. Viimaste andmete järgi ettevõtete kasumid vähenesid ka III kvartalis. Juhul kui majanduskasv ei kiirene (välisnõudlus jääb soikuma) ning ettevõtted ei saa tootlikkuse tõusu arvel kasumeid suurendama hakata, võib palgakasv prognoositust aeglasemaks jääda. Rahastamistingimused püsivad soodsad selleks, et ettevõtted saaksid soetada lisa praegu juba üsna intensiivselt rakendatud tootmisvõimsusele. Tarvis on kindlamat tunnet, et investeeringud end ära tasuvad. Pikaajaline kasv 3-4% on kooskõlas riikidevahelise tulutaseme ühtlustumiskiiruse seaduspäraga. Euroopa riikide kogemuse põhjal vastab Eesti praegusele suhtelisele sissetulekutasemele just selline kasvukiirus. Edasine kasvupotentsiaal on tehnoloogilisele horisondile lähemale jõudmise tõttu varasemast väiksem, tootlikkust on keerulisem kasvatada, see on kulukam.
- Demograafia, rahvaarvu ja tööealise elanikkonna vähenemise näol, muudab töötajate leidmise üha raskemaks. Tööpuuduse edasine vähenemine eeldab senisest märgatavalt laiaulatuslikumat ümberõpet ning isegi sel juhul avalduks positiivne mõju alles pikema aja jooksul. Prognoosiperioodil pole olulist struktuurset muutust selles osas oodata, mistõttu seni nähtud Phillipsi seosel põhinev palgasurve jääb ka järgmisel kahel aastal kestma. Üldine palgataseme tõus muudab madala tootlikkusega ettevõtete jaoks toimetuleku järjest keerulisemaks (umbes 10%s ettevõttest on keskmine palk miinimumpalga lähedal). Selles pole iseenesest midagi dramaatilist, tegemist on ettevõtete loomuliku demograafilise arenguga. Ehk on sel Eesti majandusele isegi väike positiivne mõju läbi selle, et ettevõtjatel on suurem motivatsioon liikuda innovaatiliste lahenduste. Sellega võiks kaasneda nihe majanduse struktuuris, liikumine kõrgemat lisandväärtust loovate tegevuste poole. Järgnevatel aastatel kasvab nõudlus Eesti ekspordi sihtriikides aeglasemalt kui alternatiivsetel turgudel. Soome majandus jääb ka prognoosiperioodil nõrgaks, Rootsi kasvuväljavaadet võib ohustada kinnisvaraturu ülekuumenemine. Turgude mitmekesistamine võiks suurendada nii ekspordi kui majanduskasvu stabiilsust (Eesti eksport on üsna kontsentreeritud üksikutele turgudele) ning annaks ehk ka täiendava tõuke investeeringutele. Lühiajaline hinnataseme langus ei põhjusta probleeme majandusele: hinnalanguse periood Eestis jääb lühikeseks, hinnatase hakkab järgmise aasta alguses uuesti kerkima. Energia ja toit ehk siis toormehinnad on põhjustanud peamiselt praeguse languse ja nende hinnad on ka minevikus olnud väga hüplikud ja tsüklilised. Energia odavnemisel on majandusele pigem hoopis pakkumispoolne positiivne mõju, kuna Eesti ostab energiat rohkem sisse kui müüb välismaale.
- Tasakaalu iseloomustavaid näitajaid on palju: välisvõlgnevuse negatiivne netopositsioon, väike jooksevkonto defitsiit, riigirahanduse näitajad, erasektori võlakoormuse alanemine, pankade kapitaliseeritus, hoiuste ja laenude suhe, viivislaenude väga väike suhe pankade varadesse. Kinnisvaraga seotud riskide vähenemisele viitavad nii tehingute arvu, kui ka hinnastatistika. Tööjõukulude liigse kasvuga seotud ohud on vähenenud, alates teisest kvartalist on keskmise brutokuupalga kasv saavutanud majanduskasvu tempoga parema kooskõla. Reaalne tööjõu ühikukulu on siiski veel endiselt kasvamas, kuigi kasv aeglustub – see tähendab, et tööturg pole tasakaalu saavutanud. Selle ohuallika uuesti üleskerkimist ei saa välistada. Eestit ümbritseva majandusruumi puhul tuleb eristada puhtalt (reaalseid) kasvumõjusid läbi nõudluse ning ebakindlust, mida tekitab pinev geopoliitiline situatsioon.
- SKP lõhe ning maksubaasiks olevad tarbimine ning palgatulu on SKP struktuuri muutuse tõttu erinevas tsüklifaasis. Valitsemissektori eelarve püsib prognoosiperioodil struktuurses puudujäägis. Juhul kui edaspidi nii tulude kui ka kulude puhul jätkub normaalne trendkasv, jääb nominaalne ja struktuurne puudujääk püsima. Seetõttu peabki tulevikus võib-olla fiskaalmeetmeteid rakendama (kulude poolel tähendab korrigeerimine ka seda, et kulude kasv on aeglasem kui majanduskasv/trendkasv). Sel aastal on avaliku sektori palgakasv lahknenud easektori palgakasvust, teisel poolaastal on vahe olnud peaaegu kahekordne.