Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja euroala rahapoliitika

520 views

Published on

1. oktoober 2012
Eesti majandusdiplomaatide seminaril Välisministeeriumis

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja euroala rahapoliitika

  1. 1. Eesti majanduse väljavaade ja euroala rahapoliitika Madis Müller Eesti Pank 1. oktoober 2012 Eesti majandusdiplomaatide seminaril Välisministeeriumis
  2. 2. Euroala ei ole kriisieelset majandusmahu kõrgtasetveel saavutanud SKP püsihindades (2005=100) 130 120 110 100 90 80 70 1999Q1 2000Q1 2001Q1 2002Q1 2003Q1 2004Q1 2005Q1 2006Q1 2007Q1 2008Q1 2009Q1 2010Q1 2011Q1 2012Q1 Eesti Euroala UK USA Kriisieelne tipp: Eesti Kriisieelne tipp: Euroala Kriisieelne tipp: UK Kriisieelne tipp: USA Allikas: Eurostat
  3. 3. Globaalne majanduskasv on taas aeglustunud globaalne majanduskasv arenenud industriaalmaad• Erinevates riikides on euroala arenevad riigid majanduse areng väga 10 ebaühtlane 8• Euroala majandus on 6 2012. a languses 4• Kiiret paranemist ei ole 2 oodata 0• Majanduskasvu riskid on -2 pigem allapoole -4 -6 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Allikas: IMF, World Economic Outlook Update, juuli 2012 3
  4. 4. Toodangu ootused on Rootsis kõrgemad kui Soomes, ehkki on viimastel kuudel alanenud Tööstussektori 3-kuu ootused6050 Soome Rootsi40302010 0-10-20-30-40 juuli.03 jaan.04 juuli.04 jaan.05 juuli.05 jaan.06 juuli.06 jaan.07 juuli.07 jaan.08 juuli.08 jaan.09 juuli.09 jaan.10 juuli.10 jaan.11 juuli.11 jaan.12 juuli.12 4
  5. 5. 5 juuni.12 dets.11 juuni.11 dets.10 juuni.10 dets.09 juuni.09 dets.08 juuni.08 Eksport (% , a/a) dets.07Võlakriis on siiski mõjutanud ka meie ida- ja juuni.07 dets.06 juuni.06 dets.05 juuni.05 dets.04 juuni.04 Venemaa Leedu dets.03 Lätilõunanaabreid juuni.03 dets.02 juuni.02 70% 50% 30% 10% -10% -30% -50%
  6. 6. Ebakindlus euroala majandusarengu suhtes ontavatult suur; lähinaabrite areng stabiilsem• Ebakindlus välismajanduses on erakordselt suur – Mitmed majandusnäitajad on tundlikud väikestegi uudiste suhtes• Euroala majandus ei ole ikka veel tugevat kasvupinda leidnud – Võlakriis on osutunud visamaks, selle lahendamine on keerukas ja aeganõudev – Täiendavate Euroopa Keskpanga erakorraliste meetmete rakendamisel on selles tähtis roll – Inflatsiooni riskid on tasakaalus• Seevastu lähinaabritele (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Venemaa) prognoositakse selleks ja järgmiseks aastaks majanduskasvu jätkumist• Eesti Panga juunikuise prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala valitsused astuvad piisavaid samme selleks, et võlakriis ei hoogustuks 6
  7. 7. Eesti majandus on kriisijärgselt kasvanud euroalakeskmisest oluliselt kiireminiViimasel ajal on kasv toetunud suures osas sisenõudlusele SKP kasv a/a, komponentide lõikes (%) 20 15 10 5 0 -5 -10 -15 -20 -25 -30 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Eratarbimiskulutused Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused KTKTI lõpptarbimiskulutused Kapitali kogumahutus põhivarasse Varude muutus Netoeksport SKP Allikas: Statistikaamet
  8. 8. Välisnõudluse kahanemine avaldub Eestitoodangumahtudes Tööstustoodangu indeksid 2005=100 250 200 150 100 50 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Tööstustoodangu müügiindeks Tööstustoodangu ekspordiindeks Allikas: Statistikaamet
  9. 9. Välisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu varasemast vähem, kuid turud eeldavad madala intressimäära püsimist 3 kuu EURIBOR Eesti välisnõudluse kasv15% 5,0% 4,5%10% 4,0% 5% 3,5% 3,0% 0% 2,5% 2,0%-5% 1,5% 1,0%-10% 0,5%-15% 0,0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014-20% Allikas: EKP 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Kevadprognoos 2012 Sügisprognoos 2011 9
  10. 10. Eesti kaubandussidemed probleemsete euroala riikidega on nõrgad Väliskaubanduspartnerite osakaalud Eesti ekspordis, 2011. aasta (%) Hispaania Poola Itaalia Hiina Suurbritannia Taani Prantsusmaa Holland Norra Nigeeria Leedu SaksamaaAmeerika Ühendriigid Läti Venemaa Soome Rootsi 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 Allikas: Satistikaamet 10
  11. 11. Eestis ollakse majanduse väljavaadete osaseuroalast optimistlikumad Majandususaldusindeks 120 115 110 105 100 95 90 85 80 75 70 2008 2009 2010 2011 2012 Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti Allikas: Euroopa Komisjon
  12. 12. Jaekaubanduse kasv on püsinud tugev,ehitussektoris jätkub elavnemine Tarbijate kindlustunne ja jaemüügi mahu muutus a/a 30% 20 20% 10 0 10% -10 0% -20 -10% -30 -20% -40 -30% -50 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Jaemüügi mahuindeksi aastakasv Tarbijate kindlustunne SA (ps) Ehitusinvesteeringute ja ehitusmahu kasv a/a 60% 40% 20% 0% -20% -40% -60% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Investeeringud (ehitusinvest) püsivhinnas Ehitusmahuindeks Allikas: Statistikaamet
  13. 13. Tööturu taastumine on olnud kiire,tööpuuduse määr langeb jätkuvalt680 25%660640 20%620600 15%580560 10%540520 5%500480 0% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Hõivatud, tuhat Töötuse määr Allikas: Statistikaamet
  14. 14. Eesti inflatsioonitempo on Euroopa kiiremaid, kuid trendaeglustuvInflatsioonis avalduvad energia varasema kallinemise järelmõjud Panused ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasvu (%) 14 12 10 8 6 4 2 0 -2 -4 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Toit Alusinflatsioon Energia ÜTHI Allikas: statistikaamet
  15. 15. Laenujäägi vähenemine on lõppenud, marginaalidpüsivad stabiilsena Reaalsektori laenujääk, mld € Eluasemelaenude intressimäär 18 7% 16 6% 14 5% 12 10 4% 8 3% 6 2% 4 1% 2 0 0% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Muud erasektori laenud Eluasemelaenud Ettevõtete laenud EURIBOR 6kuu Eluasemelaenu marginaal Allikas: Eesti Pank
  16. 16. Eesti Panga juunikuine prognoos 2011 2012 2013 2014 SKP jooksevhindades (mld €) 16,0 17,0 18,1 19,4 SKP reaalkasv (%) 7,6 2,6 3,6 4,1 THI kasv (%) 5,1 3,9 3,2 2,7 Ekspordi kasv (%) 24,9 3,9 6,4 6,6 Eelarve tasakaal (% SKP-st) 1,0 -1,5 -0,5 0,0 Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
  17. 17. Rahapoliitilised meetmed euroalal
  18. 18. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:tavapärased meetmed Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine: euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest)
  19. 19. Euroopa Keskpanga nõukogu on viimase aasta jooksulintressimäärasid alandanud kolm korda Rahapoliitiliste intresside vähendamised alates 2011. aasta IV kvartalist: 1) novembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra 2) detsembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra 3) juulis 2012, 0,25 protsendipunkti võrra Allikas: Euroopa Keskpank
  20. 20. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:erakorralised meetmed Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on suunatud sellele, et probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju majandusele Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni Erakorralised meetmed on olemuselt ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid
  21. 21. Erinevatest meetmetest hoolimata on jätkuvaltprobleemiks madal usaldus mitme euroala riigimajanduspoliitika suhtes
  22. 22. Finantsintegratsiooni vähenemine euroalal:erinevused euroala ettevõtete rahastamise hinnas onsuurenenud Allikas: Merrill Lynch High Yield Global Index ja ECB arvutused 22
  23. 23. Nende arengute tulemusena kasvas vajaduslisameetmete (sh ka rahapoliitiliste meetmete)järeleSeptembri algul lepiti Euroopa Keskpanga nõukogus kokku uue meetme (ingl outrightmonetary transactions, OMT; ee otsesed rahapoliitilised avaturutehingud)rakendamineOMT raames ollakse valmis teostama lühema tähtajaga riiklike võlakirjade ostejärelturul, et tagada rahapoliitika tõhus ülekanneOMT ostude eelduseks on tingimuslikkus – tehingud viiakse läbi üksnes riikides, mis onsõlminud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi(ESM) abiprogrammi, mille osaks on võimalikud EFSF/ESMi poolsed ostud riiklikevõlakirjade esmaturulVõrreldes varasema väärtpaberite ostuprogrammiga (ingl securities marketprogramme, SMP) on peamiseks erisuseks selge tingimuslikkuse olemasolu jakeskendumine lühema tähtajaga võlakirjade ostule
  24. 24. Kokkuvõte• Väliskeskkonnaga seotud riskid on jätkuvalt aktuaalsed, kuid üleilmne kasv siiski jätkub. See tähendab, et Eesti ettevõtetel peaks lähiajalgi olema ekspordivõimalusi, kuid kiiret välisnõudluse kasvu ilmselt lähiaastatel oodata ei ole. Ebaühtlane üleilmne taastumine loob võimaluse panustada toodetele, riikidele ja partneritele, kes kosuvad keskmisest kiiremini• Ekspordi kõrval hakkab majanduskasvu järjest rohkem toetama sisenõudlus (taas on kosumas investeeringud ja tööhõive kasv on loonud võimalused eratarbimise suurenemiseks)• Hetkeolukord toetab investeeringuid. Varajasematel investoritel on mitu eelist. Olulisemad on soodne intressitase ja tööpuudusest tingitud värbamise võimalused• Kuulumine euroalasse, madal riigivõla tase, ettevõtjasõbralik maksukeskkond ja euroala keskmisest kiirem majanduskasv muudavad Eesti majanduskeskkonna välisinvestoritele atraktiivseks 24

×