2. Maailmamajanduse kasv on
järgmisel aastal pigem tagasihoidlik
Allikas: IMF WEO April 2015
• Suured arenevad majandused on silmitsi kasvuraskustega
• Toormeeksportijaid rõhub madal toormehind
• Arenevatele riikidele võib USA intressitõus tekitada lisaprobleeme
10% või rohkem
6–10%
3–6%
0–3%
SKP kahaneb
andmed puuduvad
Maailma
majanduskasv
2016. aastal
3. Globaliseerumise lõpp?
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
1960-69 1970-79 1980-89 1990-99 2000-06 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Allikas: Maailmapank, Eesti Panga arvutused
Rahvusvahelise kaubavahetuse osakaal maailmamajanduses*
* Maailma koguimport suhtena maailma SKPsse
(mõlemad USA dollarites ja 2005. aasta püsivhindades)
• Vertikaalne integratsioon võib olla kasvumudelina ammendunud
• Edukaks ekspordiks on järjest olulisem suutlikkus kasvatada turuosa
rahvusvahelistel turgudel, määrav on hinnaväline konkurentsivõime
4. Vähese nõudluse tõttu maailmas
on toormehinnad alanenud
Allikas: HWWI
Toormete hinnaindeksid, 2007 jaanuar=1
• Energia hinna langus on vähendanud ettevõtete tootmiskulusid
• Aeglane inflatsioon on viinud stimuleeriva rahapoliitikani
5. 0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
3 kuu EURIBOR
-1.0%
-0.5%
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
euroala
majanduskasv
euroala
inflatsioon
Euroala inflatsioon on eesmärgist
allpool, majanduskasv tagasihoidlik
Allikas: Euroopa Keskpank
• Keskpangad saavad pakkuda leevendust, aga mitte lahendust
• Kuni inflatsioon püsib allpool eesmärki, jäävad ka intressimäärad madalaks
• Varaostukava jätkub plaani järgi septembrini 2016
prognoos prognoos
7. Eesti eksportijad on olnud
paindlikud
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
18%
20%
Rootsi Soome Läti Leedu Venemaa
2014 I pa
2015 I pa
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
.
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Allikas: statistikaamet
Kaubaekspordi aastakasv* Osakaal Eesti kaubaekspordis
• Venemaale suunduva ekspordi kahanemist on osaliselt kompenseerinud
eksport teistele turgudele, kuid kogueksport on siiski vähenenud
* Kuue kuu libisev keskmine
8. Eesti ettevõtete hinnang laenu-
keskkonnale pole eriti muutunud
7,5%
12,4%
9,4%
4,9%
2,6%
0,0%
-16,8%
-200 -100 0 100 200 300
kinnisvara ja ehitus
muud sektorid
kaubandus
tööstus
taristu
primaarsektor
logistika
miljonit eurot
Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastane muutus*
Allikas: Eesti Pank
• Eesti ettevõtete võõrfinantseerimise aktiivsus on suurenenud
• Laenuaktsiivsus kinnitab suuri konjunktuurierinevusi tegevusalade vahel
* juuli 2015 võrreldes juuliga 2014
9. Eesti ettevõtete finantsolukord
on seni püsinud tugev
Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank, Euroopa Keskpank
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
võlg/SKP võlg/omakapital lühiajalised
võlakohustused/
likviidsed
finantsvarad
Eesti euroala
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
18%
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
viivislaenude osakaal laenuportfellis
maksuvõlgadega ettevõtete osakaal
• Ülejäänud euroalaga võrreldes on Eesti ettevõtetel suhteliselt vähem
võlakohustusi ning maksevõime on hea
10. Eesti majandus on teelahkmel
Allikas: statistikaamet
0
2
4
6
8
0
400
800
1200
1600
I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
ettevõtlussektori tööjõukulud
mln eurot tuhat eurot
kogukasum
tööviljakus hõivatu kohta
mln eurot
• Tööturg seab ettevõtetele järjest karmimaid tingimusi: kui majanduses ei
toimu senisest kiirem moderniseerimine, siis võib tekkida stagnatsioon
• Eesti ettevõtete kasum suhtena lisandväärtusesse on seni veel Euroopa Liidu
keskmise juures, kuid kasumite vähenemine on murettekitav
11. Töötajate leidmise probleem
muutub senisest teravamaks
0
5,000
10,000
15,000
20,000
25,000
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Vabade ametikohtade arv Eestis
Allikas: statistikaamet
• Ettevõtete hulk, kes peavad tööjõudu tootmist piiravaks teguriks, pole
viimase nelja aasta jooksul suurenenud
• Vabade ametikohtade arv ei viita veel tööjõunappuse järsule
süvenemisele, kuid järgmise viie aasta jooksul väheneb tööealiste arv
peaaegu 30 tuhande inimese võrra
12. -1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Toit (pp) Teenused ja tööstuskaubad (pp) Energia (pp) THI (%)
Tarbijahindade muutus
Hinnalangus asendub -tõusuga
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
0,0%
2,6%
• Senine hinnalangus on olnud Eesti jaoks kokkuvõttes soodne.
Suuremad võitjad on olnud siseturule orienteeritud ettevõtted, kuna
energia odavnemine on kasvatanud majapidamiste reaalset ostujõudu
• Järgmisel aastal ostujõu kasv aeglustub, sest hinnad tõusevad
2,7%
13. Eesti majandus on jõudnud
aeglasema kasvu faasi
• Nii ettevõtted kui ka kodumajapidamised ja valitsus peaks pikaajaliste
plaanide tegemisel arvestama, et majanduse kasvupotentsiaal on ja
jääb märksa aeglasemaks kui oli olnud enne kriisi
-16%
-12%
-8%
-4%
0%
4%
8%
12%
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Eesti majanduskasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos2000.–2007. a
keskmine
aastakasv 8%
14. KOKKUVÕTTEKS
• Lähinaabrite majandusolukord järgmisel aastal paraneb, kuid üksnes
aegamisi ning seda ümbritseb suur ebakindlus
• Eesti majandusel on võimet kasvada kiiremini kui praegune ligikaudu 2%,
kuid 4% ületamiseks on vaja kasvu toetavaid struktuurireforme
• Sisenõudluse jõud kasvuallikana järgmisel aastal raugeb. Ettevõtete jaoks
muutub üha olulisemaks konkurentsivõime suurendamine, põhirõhk peaks
olema hinnavälisel konkurentsieelisel
• Eesti majanduskasvu võivad piirata jätkuv tööjõukulude ülemäärane kasv
ning ettevõtete kasumi edasine vähenemine ja ebapiisavad investeeringud,
aga ka Põhjamaade kinnisvara hindade järsk langus