Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2013

584 views

Published on

Finantsstabiilsuse Ülevaate esitlus 24.04.2013

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2013

  1. 1. Finantsstabiilsuse ülevaade24.04.2013
  2. 2. Teemad• Euroopa ja Põhjamaade finantssektor• Eesti finantssektori areng ja riskid• Hinnangud Eesti finantsstabiilsuseleFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 2
  3. 3. Pinged finantsturgudel on vähenenudEuroopas sügisel astutud sammude positiivne mõju jäi kestmaFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 30.00.10.20.30.40.50.60.70.80.91.02006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013Süsteemse stressi indeksAllikas: Euroopa Keskpank
  4. 4. Küprose panganduskriis suurendas pisut turgudeebakindlust, kuid välditi kriisi leviku ohtuEuroopa pankade CDS-preemiad tõusid 50 baaspunkti võrraFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 40501001502002503003504002011 2012 2013baaspunktidEuroopa finantsettevõtete CDS-preemiadItraxx Europe Senior Financial Põhjamaade pangadAllikas: Bloomberg
  5. 5. Euroala kidur majandus raskendab võla teenindamistja võib halvendada Euroopa pankade olukordaFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 5Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat-6%-5%-4%-3%-2%-1%0%1%2%3%4%2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014muu netoeksport sisenõudlus SKP aasta SKP prognoosi vahemikEuroala SKP aastakasv ja panused aastakasvu
  6. 6. Rootsi pankade rahastamine on endiselt peamiseltfinantsturupõhine ja lühiajalineRootsi rakendas pankadele sellest aastast likviidsusnõudedFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 6Allikad: Rootsi statistikaamet, Euroopa Keskpank, Eesti Panga arvutused0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%100%2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012Rootsi euroalaRootsi ja euroala pankade kohustuste ja omakapitali struktuuromakapital muud vahendid (sh turupõhine rahastamine)hoiused laenuportfelli osakaal koguvaradest
  7. 7. Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 720%30%40%50%60%70%80%90%100%0510152025302005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012mldeurotEttevõtete võlg ja omakapitalomakapital (vasak telg) võlg (vasak telg)Eesti ettevõtete võlakordaja (parem telg) euroala keskmine võlakordaja (parem telg)Eesti ettevõtete ja majapidamiste paremfinantsseis toetab laenuaktiivsustEttevõtete võlakordaja on kasumite toel jõudsalt alanenud
  8. 8. Ebakindel väliskeskkond vähendab liigse laenukasvu ohtuLaenukasv jääb tänavu majanduse nominaalkasvust väiksemaksFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 80510152025300%20%40%60%80%100%120%140%160%180%2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012mldeurotEesti ettevõtete ja majapidamiste võlg ja võlakoormus SKP suhtesvõlg / SKP (vasak telg) võlg (parem telg)
  9. 9. Enam kui kümnendikul majapidamistel oneluasemelaenu jääk suurem tagatisestProbleemiks eelkõige eluaset vahetada soovivatele laenuvõtjateleFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 90% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%laenumahualusellaenudearvu aluselEluasemelaenuportfelli jaotus laenu ja selle tagatise väärtuse (LTV) suhte alusel2012. aasta lõpuskuni 50% 51–70% 71–80% 81–90% 91–100% 101–150% üle 150%
  10. 10. Laenu võtnud majapidamiste puhvreid on suurendanudsissetulekute kasv ja baasintressimäärade langusFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 1044%48%52%56%60%64%2008 2009 2010 2012Rahalisi sääste omavate majapidamiste osakaalkõik majapidamised laenukohustusi omavad majapidamisedAllikas: TNS Emor, F-monitor 2012*Rahaline sääst – raha ülejääk pärast esmavajalikke kulutusi toidule jaeluasemele ning laenumakseid
  11. 11. Nõrgale väliskeskkonnale vaatamata on ettevõtete jamajapidamiste laenumaksevõime paranenudViivislaenude osakaal jääb tänavu 3,3% tasemeleFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 110%1%2%3%4%5%6%7%8%2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellistegelik põhistsenaarium ohustsenaarium
  12. 12. Pankade kasumlikkust mõjutas baasintressimääradelangus ja varasemate laenuallahindluste kasumiksarvestamineFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 12-3%-2%-1%0%1%2%3%-800-600-400-20002004006008002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012mlneurotPankade puhaskasum ja laenuallahindlusedpuhaskasum laenuallahindlused (neto) puhaskasum ilma erakorralise tuluta puhaskasum / varad
  13. 13. Laenu-hoiuse suhe stabiliseerus tänavu 112% tasemelLaenu-hoiuse suhte paranemine oli üks märkimisväärsemaid EuroopasFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 13-80 -60 -40 -20 0 20 40SoomeRootsiHollandSaksamaaPrantsusmaaIirimaaBelgiaHispaaniaItaaliaUngariLätiEestiLeeduprotsendipunktiLaenude-hoiuste suhtarvu muutus aastatel 2008-2012Allikas: Euroopa Keskpank, EP arvutused
  14. 14. Mitteresidentide hoiuste maht on võrreldes sügisegamõnevõrra vähenenudFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 1401,0002,0003,0004,0005,0006,0007,0008,0009,00010,0002007 2008 2009 2010 2011 2012 2013mlneurotResidentide ja mitteresidentide hoiusedresidentide hoiused mitteresidentide hoiused
  15. 15. Madalad intressimäärad mõjutavad laenuvõtjate japankade laenukäitumistPankade laenumarginaalid on tõusnudFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 150%1%2%3%4%5%6%7%2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013Eluasemelaenu intressimäära komponendid6 kuu EURIBOR intessimarginaal
  16. 16. Laenuvõtjal tasub hinnata oma puhvritepiisavust, et intressimäära tõustes ei tekiks raskusiFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 160%10%20%30%40%50%60%70%80%90%100%01/201104/201107/201110/201101/201204/201207/201210/2012Uute eluasemelaenude puhul kasutatud baasintressimäärade struktuur6 kuu EURIBOR 3 kuu EURIBOR 1kuu EURIBOR panga baasintressimäär fikseeritud intressimäärAllikad: Swedbank, SEB, Nordea filiaal, EP arvutused
  17. 17. Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013Kokkuvõte ja järeldused
  18. 18. Eesti finantsstabiilsust toetavad tasakaalukasmajandusareng ja tugevas seisus pangadFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 18• Vaatamata laenuaktiivsuse suurenemisele on liigse laenukasvu risklähiajal väike– Laenunõudlus püsib mõõdukas ning seisab tänu ettevõtete jamajapidamiste paranenud finantsolukorrale ka tugevamal alusel• Pankade kapitaliseeritus ja likviidsus on jätkuvalt tugev– Laenuportfelli rahastamisriski on vähendanud kodumaiste hoiustekasv• Madalad intressimäärad on parandanud laenumaksevõimet, kuid nendepüsivalt madal tase võib tekitada uusi pikaajalisi riske
  19. 19. Eesti pangandussektor on majanduse suurustarvestades olulisest väiksem Euroopa keskmisestFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 19Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Eesti Panga arvutused1809%809%0%100%200%300%400%500%600%700%LuxembourgMaltaIirimaaKüprosSuurbritanniaHollandRootsiAustriaTaaniHispaaniaPrantsusmaaSoomeSaksamaaBelgiaPortugalKreekaItaaliaSloveeniaLätiEestiUngariTšehhiBulgaariaPoolaSlovakkiaLeeduRumeeniaPankade varade suhe SKPsse (juuni 2012)
  20. 20. Peamised riskid Eesti finantsstabiilsusele lähtuvadväliskeskkonnast• Vaatamata finantsturgude olukorra paranemisele võivad uusi pingeidpõhjustada suured makromajanduslikud ja poliitilised riskid– Euroala nõrk majandus halvendab Euroopa pankadekrediidikvaliteeti• Põhjamaade pangad on kaasanud laenuvahendeid Euroopa teiste suurtepankadega võrreldes soodsamatel tingimustel– Rootsi pankade rahastamine põhineb suures osas finantsturgudeusaldusel ja on seetõttu kergesti haavatavFinantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 20
  21. 21. Olulised aspektid euroala finantsturgude toimimiseparandamiseks ja majanduskasvu taastumiseks• Jätkuvalt on kriitilise tähtsusega, et Euroopa Liidu liikmesriigid panustaksid reformidejõustamisse ning tugevdaksid oma riigirahandust• Pankade hinnangud varade kvaliteedile peavad olema konservatiivsed ja läbipaistvad– Eesti kogemus näitab, et kohene probleemidele reageerimine ja pigemsuuremate laenuallahindluste tegemine aitab kaasa kiiremale taastumisele• 2014. aastal jõustub uus kapitaliregulatsioon ja euroalal käivitub ühtnepangajärelevalve– Muudatuste tulemuslikumaks ellu viimiseks on vajalik, et tulevikus lisanduks kaühtne kriisihaldus ja hoiusekindlustus– Eesti jaoks on oluline hästitoimiva regionaalse Põhja-Balti koostöö jätkumine21Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013
  22. 22. Eestis on praegu riskid madalad, aga pikaajaliste riskidegapeaksid arvestama nii laenuvõtjad kui ka laenuandjad• Põhjamaade emapankade tugevus on Eesti finantsstabiilsuse vajalik eeltingimus– Likviidsuse tugevdamiseks Rootsis võetud meetmed on vajalikud niiväliskeskkonna ebakindluse kui ka riigi majanduse ja finantssektori sisemisehaavatavuse tõttu• Praegune madalate intressimäärade keskkond võib suurendab Eestifinantsstabiilsuse riske tulevikus– Laenuvõtja peab uute laenukohustuste kaalumisel hindama omafinantspuhvri suurust ja arvestama, et intressimäärade tõustes võib ollavajalik tarbimist kohandada– Finantsstabiilsuse huvides on tähtis, et pangad ei võtaks kasumi kasvatamisenimel liigseid riske22Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013

×