Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Finantsstabiilsuse ülevaade
23.04.2014
Teemad
• Eesti finantssektori arengud ja hetkeolukord
• Ülevaate eriteemad: hoiu-laenuühistud, kiirlaenud,
kinnisvara hinn...
Euroalal on majandusaktiivsus suurenenud, kuid
majanduskasv on veel tagasihoidlik
Allikas: Eurostat
-15%
-10%
-5%
0%
5%
-3...
Allikas: Soome tolliamet, riiklikud statistikaametid
Ukraina kriisi süvenemine on Eesti jaoks oluline
väliskeskkonna halve...
Eesti majanduskasvu aeglustumine vähendas
ettevõtete kasumlikkust, kuid maksekäitumine ja
finantsseis jätkasid paranemist
...
Palgasurved võivad hakata mõjutama
ettevõtete laenumaksevõimet
-50%
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
-25%
-20%
-...
Prognoosi kohaselt jätkub viivislaenude
osakaalu vähenemine laenuportfellis
Kui väliskeskkond peaks halvenema, siis tõuseb...
Rootsis on jätkunud majapidamiste võlakoormuse ja
eluaseme hindade kasv
Allikad: statistikaametid, Valueguard
100
120
140
...
Emapangagruppide kapitalinäitajaid on toetanud hea
kasumlikkus ja probleemsete laenude väike maht
Allikas: pankade avaliku...
Eestis tegutsevad pangad kasutavad laenude
väljastamisel üha vähem emapankade raha
0
5
10
15
20
0%
50%
100%
150%
200%
1997...
Pankade kasumlikkust on toetanud raha madal hind,
varasemate allahindluste arvessevõtt kasumina ja
dividendid tütarettevõt...
Eestis on enamike Euroopa riikidega võrreldes
madalamad laenu- ja hoiuseintressid
Allikas: Euroopa Keskpank
0%
1%
2%
3%
4%...
Eesti pangandussektori kapitaliseerituse
tase ja kvaliteet on väga hea
5%
10%
15%
20%
25%
2008 2009 2010 2011 2012 2013
Pa...
Kiirlaenuturuga on seotud rohkem
laenumakseprobleeme kui märksa
suurema mahuga pangalaenude puhul
Allikad: Eesti Pank, äri...
Madalate intresside tingimustes kasvasid
majapidamiste hoiused hoiu-laenuühistutes
• Erinevalt pangahoiustest ei ole HLÜss...
Eluaseme hinnad on alates 2013. aasta
teisest poolest kasvanud märkimisväärselt
kiiremini kui sissetulekud
Allikad: maa-am...
Eluaseme hinnad on kasvanud kiiresti
suuremates linnades, sealhulgas Tallinnas
suurema elanikkonnaga linnaosades
Allikas: ...
Pankade roll eluasemeturul on väiksem kui buumi ajal
Allikad: maa-amet, Eesti Pank
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
0
500...
Pangad pole teinud laenukampaaniaid, mis
oleks eluasemenõudlust veelgi paisutanud
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2002
2003
200...
Peamised riskid ja järeldused
Eesti finantsstabiilsust ohustavad
väliskeskkonna riskid on kasvanud
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
Põ...
Põhjamaade riskihinnangute võimalik
halvenemine suurendaks emapangagruppide
rahastamis- ja likviidsusriski
• Majapidamiste...
Väliskeskkonna võimalik halvenemine kärbiks
Eesti majanduskasvu väljavaadet ning
halvendaks pankade laenukvaliteeti
• Eest...
Eesti kinnisvara hindade kiire kasv võib tuua
kaasa riskantsema laenukäitumise ja kuhjata
riske finantssüsteemis
• Riskide...
Eesti Pank sai makrofinantsjärelevalve asutuse õigused
• Riigikogu võttis nädala eest vastu seadusemuudatused, mis andsid ...
Kapitalinõuded Eestis alates 2014. aastast
Süsteemse riski puhvri nõue kehtestatakse Eesti Panga presidendi määrusega
Esim...
Eesti finantssektorit ohustavad riskid on väikesed,
kuid on poole aasta jooksul suurenenud
• Eesti finantsstabiilsust toet...
Eesti finantsstabiilsust ohustavad
väliskeskkonna riskid on kasvanud
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
Põ...
Pangale annab tegevusloa alates
2014. aasta novembrist Euroopa Keskpank
•Tegevusloa taotleja esitab dokumendid Finantsinsp...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2014

895 views

Published on

Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller kommenteerivad euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut. 23. aprill 2014

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2014

  1. 1. Finantsstabiilsuse ülevaade 23.04.2014
  2. 2. Teemad • Eesti finantssektori arengud ja hetkeolukord • Ülevaate eriteemad: hoiu-laenuühistud, kiirlaenud, kinnisvara hinnad • Hinnang Eesti finantsstabiilsust mõjutavatele peamistele riskidele 2
  3. 3. Euroalal on majandusaktiivsus suurenenud, kuid majanduskasv on veel tagasihoidlik Allikas: Eurostat -15% -10% -5% 0% 5% -3% -2% -1% 0% 1% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 SKP kvartali reaalkasv euroalal ja Eestis euroala (vasak telg) Eesti (parem telg) Ebasoodne areng arenevatel turgudel võib pingestada finantsturge ja nõrgestada majanduskasvu väljavaadet 3
  4. 4. Allikas: Soome tolliamet, riiklikud statistikaametid Ukraina kriisi süvenemine on Eesti jaoks oluline väliskeskkonna halvenemise risk Kaubavahetus Venemaaga on oluline ka meie peamiste kaubanduspartnerite juures 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20% Ekspordi osatähtsus Venemaaga 2013. aastal Eesti Läti Leedu Soome Rootsi 4
  5. 5. Eesti majanduskasvu aeglustumine vähendas ettevõtete kasumlikkust, kuid maksekäitumine ja finantsseis jätkasid paranemist Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank 0% 3% 6% 9% 12% 15% 18% I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Ettevõtete maksekäitumine viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaal maksehäiretega ettevõtete osakaal 5
  6. 6. Palgasurved võivad hakata mõjutama ettevõtete laenumaksevõimet -50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% -25% -20% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Ettevõtete kasumi ja keskmise brutokuupalga aastakasv keskmine brutokuupalk (vasak telg) ettevõtete kasum (parem telg) 6
  7. 7. Prognoosi kohaselt jätkub viivislaenude osakaalu vähenemine laenuportfellis Kui väliskeskkond peaks halvenema, siis tõuseb viivislaenude tase vähem kui eelmiste majanduslanguste ajal 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis tegelik põhistsenaarium 5 pp 10 pp 15 pp 7
  8. 8. Rootsis on jätkunud majapidamiste võlakoormuse ja eluaseme hindade kasv Allikad: statistikaametid, Valueguard 100 120 140 160 180 200 220 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Rootsi eluasemeturu hinnaindeksid (jaanuar 2005 = 100) Rootsi Stockholmi korterid Stockholmi majad Rootsi pangad rahastavad end suures osas finantsturgude abiga ja on seetõttu kergesti haavatavad 8
  9. 9. Emapangagruppide kapitalinäitajaid on toetanud hea kasumlikkus ja probleemsete laenude väike maht Allikas: pankade avalikud aruanded * Basel III põhjal 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2010 2011 2012 2013 2010 2011 2012 2013 2010 2011 2012 2013* 2010 2011 2012 2013* Danske Nordea SEB Swedbank Emapangagruppide kapitali adekvaatsus kapitali adekvaatsus esimese taseme omavahendid (Tier 1) esimese taseme põhiomavahendid (Core Tier 1) Tier 1 Basel II ülemineku reeglite järgi 9
  10. 10. Eestis tegutsevad pangad kasutavad laenude väljastamisel üha vähem emapankade raha 0 5 10 15 20 0% 50% 100% 150% 200% 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 mldeurot Laenud ja hoiused laenude-hoiuste suhe (vasak telg) laenude maht (parem telg) hoiuste maht (parem telg) Emapankadel on tähtis roll grupi likviidsus- ja kapitalijuhtimises 10
  11. 11. Pankade kasumlikkust on toetanud raha madal hind, varasemate allahindluste arvessevõtt kasumina ja dividendid tütarettevõtetest -4% -3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% -1,500 -1,000 -500 0 500 1,000 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 mlneurot Pankade kasumlikkuse komponendid allahindlused kulud muud tulud teenustasutulu puhasintressitulu varade tootlus (parem telg) 11
  12. 12. Eestis on enamike Euroopa riikidega võrreldes madalamad laenu- ja hoiuseintressid Allikas: Euroopa Keskpank 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% CY PT SK FR IT SI BE NL MT LV ES IE GR EE DE AT FI LU euroala LT SE DK Majapidamiste keskmised laenu- ja hoiuseintressimäärad veebruaris 2014 eluasemelaenud majapidamiste kuni üheaastased hoiused -2.5% -2.0% -1.5% -1.0% -0.5% 0.0% 0.5% CY PT SK FR IT SI BE NL MT LV ES IE GR EE DE AT FI LU euroala LT SE DK Pankade (neto) allahindlused suhtena koguvaradesse I poolaastal 2013 12
  13. 13. Eesti pangandussektori kapitaliseerituse tase ja kvaliteet on väga hea 5% 10% 15% 20% 25% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Pangandussektori kapitaliseerituse näitajad esimese taseme põhiomavahendite suhtarv kapitali adekvaatsuse koguomavahendite suhtarv esimese taseme omavahendid koguvarade suhtes 13
  14. 14. Kiirlaenuturuga on seotud rohkem laenumakseprobleeme kui märksa suurema mahuga pangalaenude puhul Allikad: Eesti Pank, äriregister, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 0 100 200 300 400 500 600 700 800 2010 2011 2012 mlneurot Kiirlaenuettevõtete ja pankade väljastatud tarbimislaenud kiirlaenuettevõtete nõuded pankade väljastatud tarbimislaenud 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 kiirlaenuettevõtete probleemsed laenud (2012) inkassofirmade sissenõutavad ja kohtumenetluses olevad kiirlaenu nõuded (2013) üle 60 päeva viivises tarbimislaenud (2013) üle 60 päeva viivises eluasemelaenud (2013) mlneurot Probleemsete laenude maht 14
  15. 15. Madalate intresside tingimustes kasvasid majapidamiste hoiused hoiu-laenuühistutes • Erinevalt pangahoiustest ei ole HLÜsse paigutatud säästudel riigi hoiusekaitset ja hoiuseintressidelt tuleb maksta tulumaksu • Riik HLÜde tegevust ei valva, järelevalve on ühistu liikmete kohustus 2 4 6 8 10 12 14 2 4 6 8 10 12 2009 2010 2011 2012 2013 2014 mlneurot mldeurot Hoiuste maht pankades ja hoiu-laenuühistutes hoiu-laenuühistud (parem telg) pangad (vasak telg) HLÜde hoiused moodustavad 0,1% pankade hoiustest 15
  16. 16. Eluaseme hinnad on alates 2013. aasta teisest poolest kasvanud märkimisväärselt kiiremini kui sissetulekud Allikad: maa-amet, statistikaamet 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Korterite ruutmeetri mediaanhinna ja keskmise brutokuupalga suhe Tallinn Eesti 16
  17. 17. Eluaseme hinnad on kasvanud kiiresti suuremates linnades, sealhulgas Tallinnas suurema elanikkonnaga linnaosades Allikas: maa-amet 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180 2009 2010 2011 2012 2013 Kinnisvara hinnad Eesti suuremates linnades III kv 2009 = 100 Tartu Pärnu Narva Kuressaare Tallinn 90 110 130 150 170 190 210 2009 2010 2011 2012 2013 Kinnisvara hinnad Tallinna linnaosades III kv 2009 = 100 Haabersti Kesklinn Lasnamäe Mustamäe Põhja-Tallinn 17
  18. 18. Pankade roll eluasemeturul on väiksem kui buumi ajal Allikad: maa-amet, Eesti Pank 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% 0 500 1,000 1,500 2,000 2,500 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 mlneurot Aasta jooksul väljastatud eluasemelaenude maht ja eluruumidega tehtud kinnisvaratehingute väärtus eluasemelaenude käive eraisikute kinnisvara ostu-müügitehingute väärtus eluasemelaenude käive / tehingute väärtus (parem telg) 18
  19. 19. Pangad pole teinud laenukampaaniaid, mis oleks eluasemenõudlust veelgi paisutanud 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Eluasemelaenu intressimäära komponendid 6 kuu EURIBOR intessimarginaal Laenustandardid ja -tingimused ei ole väga muutunud 19
  20. 20. Peamised riskid ja järeldused
  21. 21. Eesti finantsstabiilsust ohustavad väliskeskkonna riskid on kasvanud Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid Põhjamaade majanduse ja pankade riskihinnangute halvenemine suurendab emapangagruppide rahastamis- ja likviidsusriski Väliskeskkonna halvenemine kärbib Eesti majanduskasvu väljavaadet ning halvendab pankade laenukvaliteeti Eesti kinnisvara hindade kiire kasv mõjutab majapidamiste ja ettevõtete riskikäitumist ning kuhjab riske finantssüsteemis väike risk suur risk noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, oktoobri 2013 hinnanguga 21
  22. 22. Põhjamaade riskihinnangute võimalik halvenemine suurendaks emapangagruppide rahastamis- ja likviidsusriski • Majapidamiste võlakoormuse kasvu on pangad suures osas rahastanud finantsturgudelt kaasatud rahaga. Paljuski turgude usaldusel põhinev pankade rahastamise mudel on kergesti haavatav • Kuna Põhjamaade pangagrupid moodustavad Eesti pangandusturust üle 90% ja Rootsi pangagrupid ligi 80%, nõrgestaks selle riski realiseerumine märkimisväärselt Eesti finantsstabiilsust – Riski realiseerumine halvendaks väliskaubanduse seoste kaudu Eesti majanduse käekäiku ja suurendaks pangagrupi seoste kaudu ka siinsete pankade rahastamis- ja likviidsusriski • Rootsi keskpank ja finantsjärelevalve asutus on karmistanud likviidsus- ja kapitalinõudeid. Kuigi need on vajalikud sammud finantsstabiilsuse kindlustamiseks, ei pruugi nende mõju riskide edasise kuhjumise piiramiseks olla piisav 22
  23. 23. Väliskeskkonna võimalik halvenemine kärbiks Eesti majanduskasvu väljavaadet ning halvendaks pankade laenukvaliteeti • Eesti majanduskasv sõltub välisnõudluse taastumisest ja kindlustundest – Palgasurve võib piirata ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel – Ukraina sündmuste tõttu võib suureneda nii Eesti ettevõtete kui ka peamiste kaubanduspartnerite ebakindlus • Pangandussektoril on tugevad puhvrid – Eesti finantssektori otsene seos Ukraina ja Venemaaga on väike ja vahetu süsteemne risk on seega piiratud – Eesti majanduse ja pangandussektori vastupanuvõime väliskeskkonna võimalikule halvenemisele on praegu parem kui enne 1998. aasta Vene kriisi või 2008. aasta üleilmset finantskriisi 23
  24. 24. Eesti kinnisvara hindade kiire kasv võib tuua kaasa riskantsema laenukäitumise ja kuhjata riske finantssüsteemis • Riskide kuhjumist põhjustavad ebamõistlikud ootused kinnisvara hindade ja palgakasvu kiire kasvu jätkumise suhtes • Madalate intressimäärade keskkonnas on suurem oht riske alahinnata Ettevaatlik laenuturg aitab riski kontrolli all hoida • Pankade roll eluasemetehingute finantseerimisel on möödanikuga võrreldes väiksem ning laenutingimused (intressimarginaal, tähtaeg) ei ole leevenenud • Pangad peavad endiselt hindama vastutustundlikult laenuvõtjate maksevõimet ja nõudma neilt piisava omafinantseeringu kasutamist • Eesti Pank on vajaduse korral valmis kehtestama laenutingimusi karmistavaid nõudeid 24
  25. 25. Eesti Pank sai makrofinantsjärelevalve asutuse õigused • Riigikogu võttis nädala eest vastu seadusemuudatused, mis andsid Eesti Pangale makrofinantsjärelevalve asutuse õigused • Eesti Pangal on õigus finantsstabiilsuse kaalutlusel kehtestada pankadele täiendavaid kapitali- ja likviidsusnõudeid – Euroopa Liidus on pankadele kohaldatud ühtne miinimumreeglistik, kuid täiendavate kapitali- ja likviidsusnõuetega saab reageerida kohaliku majanduse ja finantssektori eripärale ning laenutsüklile • Lisaks on Eesti Pangal õigus kehtestada laenutingimusi karmistavaid nõudeid, näiteks piirmäärad laenusumma ja tagatise suhtarvule või laenuvõtja igakuiste laenumaksete ja sissetulekute suhtarvule 25
  26. 26. Kapitalinõuded Eestis alates 2014. aastast Süsteemse riski puhvri nõue kehtestatakse Eesti Panga presidendi määrusega Esimese taseme põhiomavahendite (CET1) nõue Kogu-omavahendite nõue Baasnõuded 4,5% 8% Puhvrinõuded süsteemse riski puhver 2% kapitali säilitamise puhver 2,5% vastutsükliline kapitalipuhver 0% Kapitalinõuded kokku 9% 12,5% 26
  27. 27. Eesti finantssektorit ohustavad riskid on väikesed, kuid on poole aasta jooksul suurenenud • Eesti finantsstabiilsust toetavad endiselt – majandusaktiivsuse kasv euroalal – turgude usaldus Põhjamaade suhtes – Eesti ettevõtete ja majapidamiste tugevnenud finantsseis ja siinse pangandussektori kõrge kapitaliseeritus • Võrreldes sügisega on riske suurendanud – Ukraina-Vene konfliktiga suurenenud määramatus väliskeskkonna arengu suhtes – Kinnisvara hindade kasvu kiirenemine, millega on tekkinud oht tasakaalustamatuste tekkeks Eesti majanduses 27
  28. 28. Eesti finantsstabiilsust ohustavad väliskeskkonna riskid on kasvanud Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid Põhjamaade majanduse ja pankade riskihinnangute halvenemine suurendab emapangagruppide rahastamis- ja likviidsusriski Väliskeskkonna halvenemine kärbib Eesti majanduskasvu väljavaadet ning halvendab pankade laenukvaliteeti Eesti kinnisvara hindade kiire kasv mõjutab majapidamiste ja ettevõtete riskikäitumist ning kuhjab riske finantssüsteemis väike risk suur risk noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, oktoobri 2013 hinnanguga 28
  29. 29. Pangale annab tegevusloa alates 2014. aasta novembrist Euroopa Keskpank •Tegevusloa taotleja esitab dokumendid Finantsinspektsioonile (kohalik järelevalveasutus), kus kaalutakse vastavust Eesti õigusruumi nõuetele - Kui taotlus vastab nõuetele, siis teeb Finantsinspektsioon Euroopa Keskpangale ettepaneku väljastada uuele pangale tegevusluba - Kui Finantsinspektsioon lükkab loa taotluse tagasi, siis on taotlejal õigus tagasilükkamine vaidlustada Eesti kohtus •Euroopa Keskpangas on tegevusloa andmise protsess kahetasandiline - Tegevusloa andmise ettepaneku esitab Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu (Supervisory Board), kus on kuni 24 hääleõiguslikku liiget, sealhulgas Finantsinspektsiooni juhatuse esimees - Otsuse teeb lihthäälteenamusega Euroopa Keskpanga nõukogu (Governing Council), kus on 24 liiget, sealhulgas Eesti Panga president - Keeldumise puhul on taotlejal õigus otsus vaidlustada Euroopa Kohtus Loa andmist kaalutakse esmalt Eesti ja siis Euroopa tasandil 29

×