Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid
finantsstabiilsusele
10. mai 2016
Eesti finantssektori toimimist ohustavad peamised riskid:
1.Eesti ettevõtete laenumaksevõime nõrgenemise risk
2.Põhjamaade...
1. Ettevõtete laenumaksevõime nõrgenemise
risk
Ettevõtete kasumite alanemine nõrgestab laenumaksevõimet
ja võib edaspidi halvendada pankade laenukvaliteeti
Ettevõtete mü...
Ettevõtete laenumaksevõimet toetavad seni kogutud kasumid,
väikesed laenuteenindamiskulud ja finantsvarade kasv
Ettevõtete maksekäitumine püsib endiselt hea
Madalad energiahinnad nõrgestavad energeetikasektori ja
põlevkiviõlitootjate laenumaksevõimet
Eestis tegutsevate pankade positsioonid ei ole nende
tegevusalade suhtes väga suured ja on eri pankade vahel
suhteliselt h...
2. Põhjamaade majandusest ja pankadest lähtuv
risk
Põhjamaades jätkus kinnisvara tagatisel laenude
ja valdavalt ka kinnisvarahindade kasv
Põhjamaade majandused teeb haavatav...
Makrofinantsjärelevalve meetmed ei ole riskide kuhjumist Rootsis vähendanud ja
kapitalipuhvrid ei ole suurenenud riskidega...
Investorid ja võlausaldajad peavad Rootsi pangagruppe
endiselt atraktiivseks investeeringuks
Lühema tähtajaga võlakirjade ...
Eesti pankade rahastamine on toetunud viimastel
aastatel peamiselt kodumaistele hoiustele
Emapankade rahastamise roll väik...
Kui mõned pangad on paigutanud suure osa likviidsusest emapanka, siis teiste pankade jaoks on emapank
peamiseks rahastamis...
Emapankade võimalikud rahastamis- või
likviidsusprobleemid mõjutaksid ka siinseid panku
• Kirjanduse põhjal võimalikud are...
Ekspordi struktuuri järgi otsustades mõjutab Rootsi ja Soome impordinõudlust suuremas osas
globaalne nõudlus, kuid ka seal...
3. Kinnisvarahindade ja –laenude liigkiire kasvu
risk
Korteritehingute keskmine hind tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis
Eestis aasta võrdluses kokku 1% (Tallinnas 1% ja muja...
Pakkumise kasv peaks ka ettevaates hindade kasvu pidurdama
Kinnisvarahindade kasv hoogustas eluasemete
ehitust
Eluaseme- ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv jäi
mõõdukaks
Laenuportfelli panustasid kõige rohkem eluasemelaenud ja töös...
Pankade vastupanuvõime riskidele on hea
Pankade kapitaliseeritus on suur ja kasumlikkus säilis 2014. aasta tasemel
* Lisaks Eesti Panga prognoosi põhistsenaariumile on analüüsitud põhistsenaariumi suhtes erineva ulatusega (5, 10 ja 15 pp...
Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest
riskidest on lähiajal väikesed
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised ri...
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid
Instrument Määr Kehtivus...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid finantsstabiilsusele

183 views

Published on

10. mail kell 14 rääkisid Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm keskpanga muuseumis Eesti ettevõtete finantsseisust ja maksevõimest. Anti ülevaate peamistest riskidest, mis mõjutavad Eesti finantssektori toimimist.

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid finantsstabiilsusele

  1. 1. Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid finantsstabiilsusele 10. mai 2016
  2. 2. Eesti finantssektori toimimist ohustavad peamised riskid: 1.Eesti ettevõtete laenumaksevõime nõrgenemise risk 2.Põhjamaade majandusest ja pankadest lähtuv risk Eesti pankadele 3.Kinnisvarahindade ja -laenude liigkiire kasvu risk Ettekande ülesehitus
  3. 3. 1. Ettevõtete laenumaksevõime nõrgenemise risk
  4. 4. Ettevõtete kasumite alanemine nõrgestab laenumaksevõimet ja võib edaspidi halvendada pankade laenukvaliteeti Ettevõtete müügitulu vähenes kesiste ekspordivõimaluste tõttu ja see koos palgakulude kiire kasvuga tõi kaasa ka kasumi jätkuva kahanemise
  5. 5. Ettevõtete laenumaksevõimet toetavad seni kogutud kasumid, väikesed laenuteenindamiskulud ja finantsvarade kasv
  6. 6. Ettevõtete maksekäitumine püsib endiselt hea
  7. 7. Madalad energiahinnad nõrgestavad energeetikasektori ja põlevkiviõlitootjate laenumaksevõimet
  8. 8. Eestis tegutsevate pankade positsioonid ei ole nende tegevusalade suhtes väga suured ja on eri pankade vahel suhteliselt hästi hajutatud Pankade positsioonid ulatuvad kuni 4%ni pankade laenuportfellist
  9. 9. 2. Põhjamaade majandusest ja pankadest lähtuv risk
  10. 10. Põhjamaades jätkus kinnisvara tagatisel laenude ja valdavalt ka kinnisvarahindade kasv Põhjamaade majandused teeb haavatavaks majapidamiste kõrge võlakoormus ja pankade sõltuvus turupõhisest rahastamisest
  11. 11. Makrofinantsjärelevalve meetmed ei ole riskide kuhjumist Rootsis vähendanud ja kapitalipuhvrid ei ole suurenenud riskidega samas tempos Rootsi finantsjärelevalveasutus on rakendanud meetmeid riskide vähendamiseks
  12. 12. Investorid ja võlausaldajad peavad Rootsi pangagruppe endiselt atraktiivseks investeeringuks Lühema tähtajaga võlakirjade intressimäär on alates eelmise aasta keskpaigast alates negatiivne
  13. 13. Eesti pankade rahastamine on toetunud viimastel aastatel peamiselt kodumaistele hoiustele Emapankade rahastamise roll väiksem kui enne majanduskriisi, kuid samas on suur hulk likviidseid varasid emapankadega seotud
  14. 14. Kui mõned pangad on paigutanud suure osa likviidsusest emapanka, siis teiste pankade jaoks on emapank peamiseks rahastamise allikaks Positsioonid emapankade suhtes on pankade lõikes üsna erinevad
  15. 15. Emapankade võimalikud rahastamis- või likviidsusprobleemid mõjutaksid ka siinseid panku • Kirjanduse põhjal võimalikud arengud probleemide korral: 1. Rahavood liiguksid peakontori suunas – laenupakkumine väheneks 2. Grupi üksuste kohtlemine sõltuks konkreetse üksuse rollist grupist – võimalikud erinevad arengud • Eesti pankade rahastamine on vähem sõltuv emapankadest kui 2008.-2009. aasta majanduskriisi eel • Likviidsusnõuded on muutunud ja võimalused vajadusel likviidsustuge saada on suuremad
  16. 16. Ekspordi struktuuri järgi otsustades mõjutab Rootsi ja Soome impordinõudlust suuremas osas globaalne nõudlus, kuid ka sealse tarbimiskäitumise muutusel oleks Eestile oluline mõju Põhjamaade majanduste arengud mõjutavad Eesti panku ka Eesti eksportivate ettevõtete kaudu
  17. 17. 3. Kinnisvarahindade ja –laenude liigkiire kasvu risk
  18. 18. Korteritehingute keskmine hind tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis Eestis aasta võrdluses kokku 1% (Tallinnas 1% ja mujal Eestis –3%) Kinnisvarahindade kasv aeglustus 2015. aastal pakkumise suurenemise mõjul
  19. 19. Pakkumise kasv peaks ka ettevaates hindade kasvu pidurdama Kinnisvarahindade kasv hoogustas eluasemete ehitust
  20. 20. Eluaseme- ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv jäi mõõdukaks Laenuportfelli panustasid kõige rohkem eluasemelaenud ja tööstusettevõtete laenud; kinnisvaraettevõtete laenukasv aasta teisel poolel aeglustus
  21. 21. Pankade vastupanuvõime riskidele on hea Pankade kapitaliseeritus on suur ja kasumlikkus säilis 2014. aasta tasemel
  22. 22. * Lisaks Eesti Panga prognoosi põhistsenaariumile on analüüsitud põhistsenaariumi suhtes erineva ulatusega (5, 10 ja 15 pp) SKP languse mõju viivislaenudele ja kahe tugevama šoki puhul on eeldatud ka intressimäärade 4 pp suurust tõusu. Tugevusanalüüsi järgi suudavad pangad toime tulla ka viivislaenude üsna suure tõusuga Kõige tugevama prognoositava šoki* korral suureneb viivislaenude osakaal peaaegu 6%ni, jäädes siiski 2010. aasta ajaloolisest kõrgtasemest madalamale
  23. 23. Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väikesed Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine jätkub kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti. Põhjamaade pangagruppide rahastamistingimuste halvenemine finantsturgudel suurendab Eestis tegutsevate pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamise riski. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja nende laenumaksevõimet. Sissetulekute suurenemise ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvarahindade tõus ning eluaseme- ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektorist lähtuvate riskide suhtes. väike risk suur risk Võrreldes eelmise, oktoobri 2015 hinnanguga risk suurenes (↑), jäi samaks (→), või vähenes (↓).            
  24. 24. Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid Instrument Määr Kehtivuse algus Süsteemse riski puhver 2% / 1%* 1. august 2014 / III kv 2016* Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 2%** III kv 2016** Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016 Eluasemelaenunõuded*** 1. märts 2015 laenu tagatuse piirmäär 85%**** laenumaksete piirmäär 50% maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat * Eesti Pank kavatseb vähendada puhvri määra 2%lt 1%ni alates 2016. aasta kolmandast kvartalist. ** Eesti Pank kavatseb kehtestada 2% puhvri määra süsteemselt olulistele krediidiasutustele alates 2016. aasta kolmandast kvartalist. *** Piirmäärasid võib ületada kuni 15% ulatuses kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust. **** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%.

×