Download to read offline
Uploaded byEesti Pank
Finantsstabiilsuse Ülevaade 17.04.2018
Euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
More Related Content
Similar to Finantsstabiilsuse Ülevaade 17.04.2018
Finantsstabiilsuse Ülevaade 17.04.2018
- 1.
- 2. Eesti majandus kasvas2017. aastal kiiresti, ületades pikaajalist kasvuvõimet 2 Kasvu soosib tugev välisnõudlus, valitsuse leebe eelarvepoliitika ning paranenud kindlustunne -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 keskmine aastakasv kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga SKP kasv Allikas: statistikaamet.
- 3. Ettevõtete majandustulemused paranesidja laenumaksevõime püsis hea 3 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2012Ikv=100 Ettevõtete müügitulu, palgafond ja kasum (4 kvartali libisev summa) müügitulu palgafond kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu) Allikas: statistikaamet. Suure nõudluse ja hinnakasvu mõjul suurenesid müügitulu ja kasum, palgafond kasvas endiselt kiiresti
- 4. 4 Suurenenud nõudlus ehitusteenusejärele on tekitanud ehituses terava tööjõupuuduse See võib tuua kaasa tööjõu ja investeeringute koondumise ehitus- ja kinnisvarasektorisse ning suurendab palgakasvu survet ka teistes sektorites -10 0 10 20 30 40 50 60 70 80 0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 tööjõupuudustpiiravaksteguriks pidavateettevõteteosakaal küsitletutehulgas 2010=100 rajatised (vasak telg) hooned (vasak telg) tööjõupuudus ehituses (parem telg) Ehitusmaht ja ehitusettevõtete tööjõupuudus Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet.
- 5. Ettevõtete võlakoormus jafinantsvõimendus kahanesid 5 Võlakohustuste kasv on olnud tagasihoidlik, kuna investeeringuid on vähe ja ettevõtetel likviidseid vahendeid piisavalt 20% 40% 60% 80% 100% 120% 2005 2008 2011 2014 2017 Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus võla ja SKP suhe (vasak telg) võla ja omakapitali suhe (vasak telg) Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
- 6. Keskmine palk kasvaskiiresti ja tarbijate kindlustunne püsis kõrgel 6 -18 -16 -14 -12 -10 -8 -6 -4 -2 0 2 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9% 10% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 keskmine brutokuupalk (vasak telg) tarbija kindlustunde indikaator (parem telg) Keskmise brutokuupalga aastakasv ja tarbijate kindlustunne Allikas: Euroopa Komisjon, statistikaamet.
- 7. Kiiresti kasvavad niimajapidamiste eluaseme- kui ka tarbimislaenud, samuti autoliising 7 -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 majapidamiste laenud kokku tarbimislaenud autoliising eluasemelaenud arvelduskrediit Majapidamiste laenude ja liisingute jäägi aastakasv Allikas: Eesti Pank.
- 8. Tehinguaktiivsus eluasemeturul suurenesja hinnakasv jätkus 8 Tallinna järelturu korterite hinnakasvu kiirenemine 2017. aasta teisel poolel annab märku nõudluse laiapõhjalisemast suurenemisest -50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 0 1,000 2,000 3,000 4,000 5,000 6,000 7,000 8,000 9,000 10,000 2007 2009 2011 2013 2015 2017 korterite ja majadega tehtud tehingute arv (vasak telg) eluaseme hinnaindeksi muutus (parem telg) Eluasemetega tehtud tehingute arv ja hinnaindeksi muutus Allikad: statistikaamet, maa-amet.
- 9. Hoogustunud on kabüroohoonete ehitus 9 0 100 200 300 400 500 600 700 800 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 1000m2 ümberehitamine laiendamine uusehitus Büroohoonete ehitusload Allikas: statistikaamet. 0 100 200 300 400 500 600 700 800 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 1000m2 ümberehitamine laiendamine uusehitus Kaubandushoonete ehitusload Allikas: statistikaamet. Majandusaktiivsuse kasvades valitseb turul bürooruumide järele suur nõudlus ja vabade pindade osakaal ei ole seni suurenenud
- 10. Pangad rahastavad laenutegevustpeamiselt ja üha rohkem Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiustest 10 0% 40% 80% 120% 160% 200% 0 5,000 10,000 15,000 20,000 25,000 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 võlakirjad ja muud kohustused (vasak telg) mitteresidentide hoiused (vasak telg) residentide hoiused (vasak telg) pankadelt kaasatud ressursid (vasak telg) laenude-hoiuste suhtarv (parem telg) Rahastamise struktuur ja laenude-hoiuste suhtarv Allikas: Eesti Pank. mlneuro Emapangagruppidelt saadud rahastuse osa kohustustes 2017. aastal vähenes
- 11. Viimastel aastatel onka Eesti panku puudutanud rahapesukahtlused 11 • Panku kasutatakse kuritegeliku raha liikumise ühe ühenduslülina • Pankade rahapesukahtlusest piisab, et tekitada mainekahju riigi ja piirkonna majandus- ja poliitilisele stabiilsusele • Hiljuti kahtlused mitmele Balti piirkonnas tegutsevale pangale • Probleemi allikas – mitteresidentidest varifirmade/-isikute teenindamine • Eestis on mitteresidentide hoiuste osakaal viimastel aastatel oluliselt langenud, alla 10% hoiustest 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Leedu Läti Eesti Mitteresidentide hoiuste osakaal reaalsektori pangahoiustes Allikad: Läti Pank, Leedu Pank, Eesti Panga arvutused
- 12. Mitteresidentide hoiuste hulgason oluliselt vähenenud väljastpoolt ELi pärit ettevõtete hoiused 12 0 500 1,000 1,500 2,000 2,500 3,000 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 majapidamised ettevõtted EL liikmesriikidest ettevõtted teistest riikidest Mitteresidentidest ettevõtete ja majapidamiste hoiused Allikas: Eesti Pank. mlneurodes
- 13. Pankade omavahendite tasedividendimaksete tõttu pisut vähenes, kuid on endiselt kõrge 13 Väiksemate, kiirema kasvuga pankade kapitaliseeritus on riskivarade kiire kasvu tõttu vähenenud 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 esimese taseme omavahendid / koguvarad kapitali adekvaatsuse määr esimese taseme omavahendid / kogu riskipositsioon Pankade kapitaliseeritus ja finantsvõimendus Allikas: Finantsinspektsioon.
- 14. Rootsis ja Norraskinnisvarahinnad pisut langesid, samas võlakoormus jätkas kasvu 14 0 50 100 150 200 250 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 Soome Norra Rootsi Taani Eluasemehinnaindeksid Põhjamaades (2005 = 100) Allikad: Statistikaametid, Valueguard, Real Estate Norway, Eesti Panga arvutused Kinnisvarahindade languse tõi pakkumise suurenemine ja pankade laenupoliitika karmistumine
- 15. Põhjamaade majanduse seison hea ja pangagruppide rahastamistingimused püsisid soodsad 15 -1.0% -0.5% 0.0% 0.5% 1.0% 1.5% 2.0% 2.5% 3.0% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 1 aastased 3 aastased 5 aastased Pangagruppide* pandikirjade keskmine tulumäär tähtajani Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused. *Swedbank, SEB, Nordea, Danske.
- 16. Peamised riskid finantssektoritoimimisele ja makrofinantsjärelevalve meetmed
- 17. • Põhjamaades onmajapidamiste võlakoormus suur ning Rootsis ja Norras on kinnisvarahinnad juba aastaid tempokalt kasvanud • Vaatamata kinnisvarahindade langusele Rootsis ja Norras on hinnatase endiselt kõrge ja ettevaates on oodata hinnakasvu jätkumist • Majapidamiste võlakoormus suureneb jätkuvalt • Riske vähendab Põhjamaade majanduse üldiselt hea seis ja emapangagruppide tugev finantsolukord Põhjamaade majandusest ja pangandusest lähtuvate riskide realiseerumisel väheneks Eesti pankade likviidsus ja majanduse rahastus. Põhjamaade majandusaktiivsuse langus vähendaks Eesti eksporti 17 Risk 1
- 18. • Majapidamiste laenunõudluson suurenenud ja laenukasv kiirenenud • Majapidamiste võlakoormus pole samas eriti suurenenud ja suur osa eluasemetehingutest tehakse omavahenditest • Laenutingimused eluasemelaenuturul on jäänud samaks • Kiire palgakasvu, paranenud kindlustunde ja madalate intressimäärade mõjul võivad majapidamised võtta liiga suuri laene Kiire palgakasvu, kasvava kindlustunde ja madalate intressimäärade mõjul võib majapidamiste võlakoormus hakata jõudsalt suurenema ja muuta pangad kinnisvarasektori riskide suhtes haavatavamaks 18 Risk 2
- 19. • Erasektori jariigi suur nõudlus ehitusteenuse järele kiirendab palgakasvu ehitussektoris • Selle mõjul võib tööjõud ja kapital liikuda sellesse sektorisse, suurendades palgakasvu survet ka teistes sektorites • Majandustsükli pöördudes ehitus- ja kinnisvarasektori ettevõtete laenumaksevõime halveneks, mõjutades ka teisi sektoreid Suur nõudlus kinnisvaraturul võib tuua kaasa tööjõu ja kapitali koondumise ehitus- ja kinnisvarasektorisse, mille tagajärjel suureneks pankade haavatavus kinnisvarasektori riskide suhtes 19 Risk 3
- 20. • Vaatamata kasumihiljutisele kasvule on kasumi osakaal müügitulus ajaloolises vaates küllaltki väike • Palgakasv püsib ettevaates aga kiire ja palgasurve jääb kasumlikkust ohustama • Majandusaktiivsuse langedes ja müügitulu kasvu aeglustudes hakkaks kasumlikkus taas vähenema, halvendades ettevõtete laenumaksevõimet Eesti ettevõtete kasumlikkust jääb ettevaates ohustama palgakasvu surve. Kasumi langus nõrgestaks ettevõtete laenumaksevõimet 20 Risk 4
- 21. • Kapitalipuhvrinõuded, milleeesmärk on tugevdada pangandussektori vastupanuvõimet: – süsteemse riski puhver (1%) – süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver (0,5-2%) – vastutsükliline kapitalipuhver (0%) • Eluasemelaenunõuded, mille eesmärk on vähendada süsteemsete riskide kuhjumist: – laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär (85% / 90%) – laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär (50%) – maksimaalne laenutähtaeg (30 aastat) Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmed aitavad vähendada Eesti majandus- ja finantskeskkonna struktuurseid ja tsüklilisi riske 21
- 22. Süsteemse riski puhvrinõue: – Põhjus: Eesti majanduse väiksuse ja avatuse tõttu on majandus haavatav väliskeskkonna võimalike negatiivsete arengute suhtes – Eesti Panga analüüsi kohaselt kanduks välisnõudluse alanemise mõju pankade laenuportfelli kvaliteedile väga kiiresti üle – Otsus: Kõikidele pankadele jääb kehtima 1% määr Eestis asuvate riskivarade suhtes 2018. aasta kevadel hindas Eesti Pank süsteemse riski kapitalipuhvri nõude asjakohasust
- 23. Süsteemselt olulise krediidiasutusepuhvri nõue: – Eesmärk: vähendada negatiivset mõju, mida ühe süsteemselt olulise panga võimalikud finantsprobleemid võivad avaldada finantssüsteemi toimimisele ja reaalmajandusele – Eesti Pank määras süsteemselt oluliste pankade hulka Luminor Bank ASi, kellele hakkab kehtima 2% puhvrimäär – Eesti Pank otsustas tõsta AS LHV Pank puhvrimäära 0,5%lt 1%le, kuna panga turuosa on suurenenud Eesti Pank hindas 2018. aasta kevadel ka süsteemselt oluliste krediidiasutuste kapitalipuhvri nõudeid Pank O-SII puhvri määr Jõustumise kuupäev Swedbank AS 2% 1.08.2016 AS SEB Pank 2% 1.08.2016 Luminor Bank AS 2% 1.07.2018 AS LHV Pank 1% 1.01.2019
- 24. Eesti Panga hinnangulei ole vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmine nulltasemest kõrgemale praegu vajalik 24 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% 160% 180% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Reaalsektori võlakoormus võlg / SKP ettevõtete võlg / SKP majapidamiste võlg / SKP Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. Reaalsektori võlakoormus on viimase kolme aasta jooksul kahanenud prognoos
- 25. Majapidamiste laenude jaliisingute kiiret kasvu tasakaalustas ettevõtete võlakohustuste tagasihoidlik kasv 25 Majanduse kasvades võla kasv lähiaastatel kiireneb, kuid jääb sarnaseks nominaalse SKP prognoositud kasvuga -5% 0% 5% 10% 15% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Reaalsektori koguvõla ja nominaalse SKP aastakasv* kokku reaalsektor sh ettevõtted sh majapidamised nominaalne SKP Allikad: Eesti Pank, statistikaamet. prognoos
- 26. • Eesti Pangakehtestatud eluasemelaenude nõuded seavad praegu laenamisele automaatseid piiranguid – laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär (85% / 90%) – laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär (50%) – maksimaalne laenutähtaeg (30 aastat) • Vajadusel võib Eesti Pank neid nõudeid karmistada või kehtestada täiendavaid nõudeid • Lisaks võib Eesti Pank hakata nõudma pankadelt vastutsüklilise kapitalipuhvri hoidmist, kui ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus tervikuna peaks suurenema Laenukasvu hoogustudes on Eesti Pank valmis nõudeid karmistama Majapidamiste laenuturul on liiga kiire kasvu risk suurenenud
- 27. • Kapitalipuhvrinõuded, milleeesmärk on tugevdada pangandussektori vastupanuvõimet: – süsteemse riski puhver (1%) – süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver (0,5-2%) – vastutsükliline kapitalipuhver (0%) • Eluasemelaenunõuded, mille eesmärk on vähendada süsteemsete riskide kuhjumist: – laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär (85% / 90%) – laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär (50%) – maksimaalne laenutähtaeg (30 aastat) Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmed aitavad vähendada Eesti majandus- ja finantskeskkonna struktuurseid ja tsüklilisi riske 27
Editor's Notes
- #2 1
- #7 Kindlustunde indikaator langes aasta alguses Eesti majandusarengu väljavaadetele antud viletsama hinnangu tõttu, hinnangud oma pere majandusliku olukorra osas pole halvenenud.
- #21 Madalama kasumlikkuse korral on ka ettevõtete võime ja motivatsioon investeerida väiksem. Investeeringute madal tase nõrgestaks aegamööda ka konkurentsivõimet ja majanduskasvu, mõjutades ka ettevõtete laenumaksevõimet
- #25 Reaalsektori võlakoormus ei ole viimase kolme aasta jooksul peamiselt ettevõtete võla tagasihoidliku kasvu tõttu suurenenud. Majanduse kasvades võlakohustuste kasv lähiaastatel kiireneb, kuid jääb sarnaseks nominaalse SKP lähiaastateks prognoositud kasvuga. Lisaks ei ole pankade laenustandardid ja -tingimused leebemaks muutunud ning pankade finantsvõimendus pole suurenenud. Samas on risk, et kiire palgakasvu, paranenud kindlustunde ja madalate intressimäärade toel hoogustub oluliselt majapidamiste laenuvõtmine, mis võib tuua kaasa laenukoormuse prognoositust kiirema kasvu.
- #26 Reaalsektori võlakoormus ei ole viimase kolme aasta jooksul peamiselt ettevõtete võla tagasihoidliku kasvu tõttu suurenenud. Majanduse kasvades võlakohustuste kasv lähiaastatel kiireneb, kuid jääb sarnaseks nominaalse SKP lähiaastateks prognoositud kasvuga. Lisaks ei ole pankade laenustandardid ja -tingimused leebemaks muutunud ning pankade finantsvõimendus pole suurenenud. Samas on risk, et kiire palgakasvu, paranenud kindlustunde ja madalate intressimäärade toel hoogustub oluliselt majapidamiste laenuvõtmine, mis võib tuua kaasa laenukoormuse prognoositust kiirema kasvu.
- #27 Kiire palgakasvu, paranenud kindlustunde ja madalate intressimäärade toel hoogustub oluliselt majapidamiste laenuvõtmine, mis võib tuua kaasa laenukoormuse prognoositust kiirema kasvu.