Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
EESTI MAJANDUSE
ARENG JA TÖÖTURU
VÄLJAVAATED
ARDO HANSSON
5. APRILL 2016
Eesti majanduse areng on
erisuunaline
-15% -10% -5% 0% 5% 10%
hõive*
keskmine palgaväljamakse
jaemüük
reaalne majanduskasv...
Mis põhjustel on praegune
olukord tekkinud?
Kas senine suund
saab edasi kesta?
Milline on väljapääs?
Kas on esimesi märke
...
Kindlustunne on pikaajalise keskmise
läheduses
• Tarbijate kindlustunne on vähenenud tõenäoliselt seoses halbade uudistega...
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
tööjõu tootlikkus keskmine palgavälj...
Tööjõu tootlikkuse kohta on erinevaid
hinnanguid
• Sõltuvalt valitud statistilisest näitajast võis tööjõu tootlikkus eelmi...
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
palgasaajate arv (maksu- ja tolliameti andmed) h...
Tööjõupuudus on endiselt probleem
Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet
• Tööjõupuudust tunnetavad enam madala tootlik...
Eesti tööturu olukord on mitme näitaja
põhjal parem kui Lätis ja Leedus
• Aastatel 2000–2014 rändas Eestist välja 2,7%, Lä...
Paljud inimesed pole tööturul veel
rakendust leidnud
• Eestis on peaaegu sama palju neid inimesi, kes otsivad aktiivselt t...
I kv 2005
III kv 2007
I kv 2010
IV kv 2015
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20%
...
Tööjõu ühikukulu ei stabiliseerunud
möödunud aasta lõpus
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013...
Tööjõukulu osakaal on kasvanud enam
neis harudes, kus käive on langenud
Allikas: statistikaamet
ΔRULC
ΔRULC
• Kiirema kasv...
Ettevõtted ei ole konkurentsivõimes seni
suuri muutusi tunnetanud
• Ettevõtjate hinnang konkurentsivõimele ELi turul oli e...
Tööjõukulude suurenemise mõju
konkurentsivõimele võib veel avalduda
Allikad: Eesti Konjunktuuriinstituut, Euroopa Komisjon...
-2000
-1500
-1000
-500
0
500
hinnaväline konkurentsivõime hinnapõhine konkurentsivõime
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
...
Ettevõtted pole suutnud hakata
kasumlikkust taastama
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
nominaalne tööjõu ühikukulu (pp)
kasumimar...
Kasumlikkusel on tugev seos
investeeringutega
Ettevõtete investeeringud pole hakanud veel
suurenema
• Ettevõtete investeerimishuvi pärsib vähene nõudlus ning seetõttu k...
põllumajandus
töötlev
tööstus
ehitus
kaubandus
info ja side
kinnisvara
teadus ja tehnika
-2,5
-2
-1,5
-1
-0,5
0
0,5
1
1,5
...
Reaalsektori laenukasv on kiirenenud
• Keskmisest kiiremini kasvasid jaekaubandus- ja tööstusettevõtete laenamine,
majapid...
Rahapoliitika abil on rahaturu
intressimäärad madalale viidud
Allikad: Euroopa Keskpank, Bloomberg
Viimased rahapoliitilised meetmed on
pretsedenditult ekspansiivsed
• Varaostukava kuiseid ostumahte suurendati 60 miljardi...
Majanduskasv ning inflatsioon euroalal
jäävad sel aastal mullusele sarnaseks
Allikas: EKP ekspertide prognoos (märts 2016)
Mis põhjustel praegune
olukord on tekkinud?
Kas senine suund
saab edasi kesta?
Milline on väljapääs?
Kas on esimesi märke
...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ardo Hansson. Eesti majanduse areng ja tööturu väljavaated

819 views

Published on

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ettekanne Euroopa Tööandjate päeval Pärnu kontserdimajas. 05.04.2016

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

Ardo Hansson. Eesti majanduse areng ja tööturu väljavaated

  1. 1. EESTI MAJANDUSE ARENG JA TÖÖTURU VÄLJAVAATED ARDO HANSSON 5. APRILL 2016
  2. 2. Eesti majanduse areng on erisuunaline -15% -10% -5% 0% 5% 10% hõive* keskmine palgaväljamakse jaemüük reaalne majanduskasv toodang töötaja kohta püsivhindades kaubaeksport jooksevhindades ettevõtete kasum ettevõtete investeeringud jooksevhinnas Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Majandusindikaatorite muutus 2015. aastal * Tööjõu-uuringu põhjal
  3. 3. Mis põhjustel on praegune olukord tekkinud? Kas senine suund saab edasi kesta? Milline on väljapääs? Kas on esimesi märke olukorra lahenemisest?
  4. 4. Kindlustunne on pikaajalise keskmise läheduses • Tarbijate kindlustunne on vähenenud tõenäoliselt seoses halbade uudistega koondamiste kohta • Hinnang oma leibkonna toimetulekule on parem kui Eesti majanduse väljavaatele
  5. 5. -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 tööjõu tootlikkus keskmine palgaväljamakse keskmine brutokuupalk Palga ja tootlikkuse kasv Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet 2015. aasta teises pooles kiirenes keskmise brutokuupalga kasv laiapõhjaliselt • 2015. aasta kestel oli palgakasv kiireim KOVide haldusalas, sh tervishoius ja hariduses. Kiirenemise taga olid erinevad tegevusalad: majutus-toitlustus, mittetöötlev tööstus, info ja side jne • 2016. aasta alguses pole palgaväljamaksete kasv aeglustunud Viimane vaatlus: IV kv 2015
  6. 6. Tööjõu tootlikkuse kohta on erinevaid hinnanguid • Sõltuvalt valitud statistilisest näitajast võis tööjõu tootlikkus eelmisel aastal nii kasvada kui ka kahaneda -12% -8% -4% 0% 4% 8% 12% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika maksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: hõive Eestis tööjõu-uuring: töötunnid Eestis Tööjõu tootlikkuse aastakasv Allikad: statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet
  7. 7. -15% -10% -5% 0% 5% 10% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 palgasaajate arv (maksu- ja tolliameti andmed) hõive residendist tootmisüksustes (tööjõu-uuring) Hõive aastane muutus Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet Hõive kasv on aeglustunud • 2015. aasta neljandas kvartalis aeglustus hõive kasv residendist tootmisüksustes 1,5%ni. EMTA andmetel hakkas palgasaajate hulk eelmise aasta teises pooles vähenema • Palgasaajate arvu vähenemine on seotud eelkõige tööealise elanikkonna kahanemisega, mitte ettevõtete sooviga vähendada töötajate hulka Viimane vaatlus: IV kv 2015
  8. 8. Tööjõupuudus on endiselt probleem Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet • Tööjõupuudust tunnetavad enam madala tootlikkusega tööstusharud
  9. 9. Eesti tööturu olukord on mitme näitaja põhjal parem kui Lätis ja Leedus • Aastatel 2000–2014 rändas Eestist välja 2,7%, Lätist ja Leedust ligikaudu 14% tööealistest inimestest • Tööhõive kaitse seadused on Eestis nõrgemad: maksimaalne koondamishüvitis ettevõtte poolt 3 kuu palk, Lätis 6 kuu palk ja Leedus 4 kuu palk • Tööjõus osalemine on Eestis kõrgem. Riiklik pensioniiga ei erine, kuid oodatav eluiga 40. aastastel on Eestis ligikaudu kahe aasta võrra pikem kui Lätis ja Leedus 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% hõive määr tööjõus osalemine tööpuudus (parem telg) Eesti Läti Leedu Peamised tööturu näitajad Balti riikides 2015 Allikad: statistikaamet, Eurostat
  10. 10. Paljud inimesed pole tööturul veel rakendust leidnud • Eestis on peaaegu sama palju neid inimesi, kes otsivad aktiivselt tööd, ja neid, kes sooviksid töötada, kuid pole tööd veel otsinud 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 vaeghõivatud sooviksid töötada ja otsisid tööd, kuid ei saaks kohe tööle asuda sooviksid töötada ja saaks kohe tööle asuda, kuid ei otsinud tööd töötud Töötuse lisanäitajad, % tööjõust Allikas: statistikaamet
  11. 11. I kv 2005 III kv 2007 I kv 2010 IV kv 2015 0,0% 0,5% 1,0% 1,5% 2,0% 2,5% 3,0% 3,5% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20% vabadetöökohtademäär tööpuuduse määr Beveridge’i kõver Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Tööpuuduse määr suurenes eelmise aasta lõpus Viimane vaatlus: IV kv 2015 • Vabade töökohtade vähenemine ja samaaegne tööpuuduse suurenemine eelmise aasta neljandas kvartalis võivad viidata tööturu kohanemise algusele, kuid kindlalt ei saa seda veel väita. Seda kinnitab ka aasta esimestel kuudel jätkunud kiire palgakasv.
  12. 12. Tööjõu ühikukulu ei stabiliseerunud möödunud aasta lõpus -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 nominaalne reaalne Tööjõu ühikukulu kasv Allikas: statistikaamet
  13. 13. Tööjõukulu osakaal on kasvanud enam neis harudes, kus käive on langenud Allikas: statistikaamet ΔRULC ΔRULC • Kiirema kasvu ootuses on tööjõukulude osakaalu muu hulgas kergitanud töötajate alalhoidmise motiiv Palgafondiosakaalumuutuslisandväärtuses(pp) Palgafondiosakaalumuutuslisandväärtuses(pp) Tööjõukulu kasv ja palgafondi osakaalu muutus tegevusalade lõikes 2015. a Käibe kasv ja palgafondi osakaalu muutus tegevusalade lõikes 2015. a
  14. 14. Ettevõtted ei ole konkurentsivõimes seni suuri muutusi tunnetanud • Ettevõtjate hinnang konkurentsivõimele ELi turul oli eelmise aasta lõpus kehvem kui eelmise aasta alguses, selle aasta jaanuaris hinnangud taas positiivsemad Allikad: Eesti Konjunktuuriinstituut, Euroopa Komisjon
  15. 15. Tööjõukulude suurenemise mõju konkurentsivõimele võib veel avalduda Allikad: Eesti Konjunktuuriinstituut, Euroopa Komisjon, statistikaamet • Tööjõukulude mõju ülekandumine konkurentsivõimesse kestab umbes üks aasta
  16. 16. -2000 -1500 -1000 -500 0 500 hinnaväline konkurentsivõime hinnapõhine konkurentsivõime 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Hinnapõhise ja -välise konkurentsivõimega kaubagruppide väliskaubandussaldo mlneurot Väliskaubanduse statistika põhjal on hinnapõhine konkurentsivõime saanud löögi Allikad: Comtrade, Eesti Pank • Hinnapõhise konkurentsivõime kadu on osaliselt kompenseerinud hinnavälise konkurentsivõime paranemine, mis on majandusarengu seisukohalt positiivne
  17. 17. Ettevõtted pole suutnud hakata kasumlikkust taastama -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 nominaalne tööjõu ühikukulu (pp) kasumimarginaal (pp) SKP deflaator, aastakasv (%) Allikad: Eurostat, Eesti Pank • Ettevõttel on tulnud neljal viimasel aastal kasumimarginaale kahandada, et tasakaalustada palgasurveid ja inflatsioonisurvete puudumist väliskeskkonnas
  18. 18. Kasumlikkusel on tugev seos investeeringutega
  19. 19. Ettevõtete investeeringud pole hakanud veel suurenema • Ettevõtete investeerimishuvi pärsib vähene nõudlus ning seetõttu ka vajadus tootmist laiendada
  20. 20. põllumajandus töötlev tööstus ehitus kaubandus info ja side kinnisvara teadus ja tehnika -2,5 -2 -1,5 -1 -0,5 0 0,5 1 1,5 -5 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 tegevusala osatähtsuse muutus hõives 2005-2014.a (protsendipunktides) osatähtsusemuutuslisandväärtuses2005-2014.a Palli suurus = tegevusala kogutootlikkus lisandväärtuse alusel 2005-2014.a Majanduse struktuur on muutunud Allikas: statistikaamet • Majanduses on suurenenud kõrgema tootlikkusega tegevusalade osakaal
  21. 21. Reaalsektori laenukasv on kiirenenud • Keskmisest kiiremini kasvasid jaekaubandus- ja tööstusettevõtete laenamine, majapidamiste puhul suureneb kiiresti autoliising • Laenuteenindamise kulud on väiksed tänu väga madalale baasintressimäärale Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
  22. 22. Rahapoliitika abil on rahaturu intressimäärad madalale viidud Allikad: Euroopa Keskpank, Bloomberg
  23. 23. Viimased rahapoliitilised meetmed on pretsedenditult ekspansiivsed • Varaostukava kuiseid ostumahte suurendati 60 miljardilt eurolt 80 miljardi euroni. Ostud toimuvad planeeritult vähemalt märtsini 2017 • Lisaks avaliku sektori ja Euroopa institutsioonide võlakirjadele hakatakse ostma ka euroala reaalsektori ettevõtete võlakirju • Suunatud nelja-aastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioonid pankadele (TLTRO-d) toimuvad laenuportfelli kasvatanud pankadele negatiivse intressimääraga (hetkel -0,4%) • Tavapäraste peamiste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär on 0%
  24. 24. Majanduskasv ning inflatsioon euroalal jäävad sel aastal mullusele sarnaseks Allikas: EKP ekspertide prognoos (märts 2016)
  25. 25. Mis põhjustel praegune olukord on tekkinud? Kas senine suund saab edasi kesta? Milline on väljapääs? Kas on esimesi märke olukorral lahenemisest? Ettevõtete ootused nõudluse paranemisele pole täitunud Ei, ärisektor ei tule pikemaajaliselt toime kasumite vähenemisega Kas (a) tööviljakuse tõus või (b) tööjõukulude korrektsioon Viimased analüüsid tõendavad pigem senise olukorra jätkumist

×