1. Eesti Panga avalik loeng
Euroala majandusolukord
Martti Randveer
20. september 2012
Autor – Esitluse nimetus
2. Euroala majandusmaht
Euroala majandus moodustab 14,3% maailmamajandusest
2011. aastal oli euroala majanduse maht 9,43 triljonit eurot, Eestil 0,016 triljonit eurot
Riikide ja regioonide osakaalud Liikmesriikide osakaal euroala
maailmamajanduses (2011) majanduses (2011)
Portugal Iirimaa Eesti
1,8% 1,7% 0,2%
Soome
Hiina 2,0% Muud
USA
14,3% 8,9%
19,1% Kreeka
2,3% Saksamaa
27,5%
Holland
Esileker- 6,4%
kivad ja Euroala
arengu- 14,3% Hispaania
maad, v.a 11,3%
Ülejää- Prantsus-
Hiina nud Jaapan
35% maa
arenenud 5,6% Itaalia 21,2%
riigid 16,8%
12,1%
Allikad: RVF Maailmamajanduse väljavaade; Eurostat
11. Euroala-sisesed erinevused on märkimisväärsed
Tabel 1. Erinevused euroalas (standardhälve); 12 riiki
2001 2005 2011
Pikaajalised nominaalsed intressimäärad (%) 0,14 0,08 4,07
Pikaajalised reaalsed intressimäärad (%) 1,68 1,39 4,72
Majanduskasv (%) 1,25 1,60 2,74
Inflatsioon (%) 1,06 0,87 0,72
Töötuse määr (%) 3,13 2,28 5,63
Struktuurne fiskaaltasakaal (% SKPst) 3,30 2,86 3,40
Mitmed majanduse tasakaalustamatust mõõtvad näitajad (nt inflatsioon,
jooksevkonto tasakaal, eelarvetasakaal) on euroalas tervikuna “paremad”
kui teistes arenenud riikides.
Samas on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud erinevused euroala-
siseselt.
12. Viimastel aastatel on finantseerimistingimuste
erinevused riigiti oluliselt kasvanud
10 10
9
8 8
7
6
6
5
4
4
3 2
2
1 0
0 2008 2009 2010 2011
2008 2009 2010 2011 -2
EA-5 EA-3 Estonia EA-5 EA-3 Estonia
Joonis 1.1 Pikaajalised nominaalsed Joonis 1.2 Pikaajalised reaalsed
intressimäärad 2008-2011 (%) intressimäärad 2008-2011 (%)
EA-3: Saksamaa, Holland ja Soome
EA-5: Itaalia, Hispaania, Kreeka, Iirimaa ja Portugal
Allikas: Eurostat
13. EA-5 riikides on majanduse kohandumine toimunud
madalama kasvu (suurema majanduslanguse) kaudu,
erinevused inflatsioonis on aga väga väiksed
10% 12
10
5%
8
0%
6
2008 2009 2010 2011 2012
-5% 4
2
-10%
0
-15% 2008 2009 2010 2011
-2
EA-5 EA-3 Estonia
EA-5 EA-3 Estonia
Joonis 2.1 Majanduskasv 2008-2012 (%) Joonis 2.2 Tarbijahindade
inflatsioon 2008-2011 (%)
Allikas: Eurostat
14. Samuti on majanduse kohandumine tööjõukulude
kaudu olnud suhteliselt sarnane (v.a. Iirimaal)
105
100
EU27
EA17
95 Estoni a
Irel and
90 Spai n
Ital y
Greece
85
Portugal
Netherl ands
80
Fi nl and
y
ce
s
17
27
al
a
d
n
ly
nd
an
nd
ni
ai
an
Germany
Ita
ee
ug
EA
EU
la
to
Sp
rm
la
nl
Gr
rt
Ire
er
Es
Fi
Po
Ge
th
Ne
Joonis 3. Reaalne efektiivne vahetuskurss 2011 (deflaator: tööjõuühikkulud
(ULC), 36 peamist väliskaubanduspartnerit), 2008=100
Allikas: Eurostat
15. Senini on majanduse kohandumine EA-5
riikides toimunud hõive vähenemise kaudu
25
20
15
10
5
0
y
ce
s
17
al
a
d
n
ly
nd
an
nd
ni
ai
an
Ita
ee
ug
EA
la
to
Sp
rm
la
nl
Gr
rt
Ire
er
Es
Fi
Po
Ge
th
Ne
Joonis 4. Töötuse määr 2008. ja 2011. aastal (%)
Allikas: Eurostat
16. Muutused jooksevkonto tasakaalus on olnud kas
aeglased (EA-5 riikides) või jooksevkonto tasakaal
on jäänud samaks (EA-3 riikides)
6
4
2
0
-2 2008 2009 2010 2011
-4
-6
-8
-10
-12
EA-5 EA-3 Estonia
Joonis 5. Jooksevkonto tasakaal 2008-2011 (% SKP-st)
Allikas: Eurostat
17. Samuti on ka muutused eelarvetasakaalus
olnud tagasihoidlikud
4 4
2 2
0 0
2008 2009 2010 2011 2008 2009 2010 2011
-2 -2
-4 -4
-6 -6
-8 -8
-10 -10
-12 -12
EA-3 EA-5 Estonia EA-3 EA-5 Estonia
Joonis 6.1 Eelarvetasakaal 2008-2011 Joonis 6.2 Tsükliliselt kohandatud
(% SKPst) eelarvetasakaal 2008-2011 (% SKPst)
Allikas: Eurostat
18. Majanduse kohandumine euroalal toimub, kuid see on
aeganõudev
Mitmed varasemad tasakaalustamatused on vähenemas::
- Jooksevkonto ja eelarvetasakaal on EA-5 riikides paranenud
- Samuti on EA-5 riikides ka suhtelised tööjõukulud mõnevõrra alanenud.
Samas on oluline osa majanduse tasakaalustumisest veel ees.
Varasemate tasakaalustumatuste vähenemine on toimunud peamiselt läbi
“koguste” (SKP, tööhõive) ja vähem läbi “hindade” (tarbijahinnad,
tööjõukulud). Siiski on osa kohandumisest läbi “koguste” paratamatu (nt
lisandväärtuse ja tööhõive vähenemine mõningates siseturule orienteeritud
harudes – nt ehituse ja kinnisvarasektoris).
Vajalikud muutused majanduse struktuuris on peaaegu alati aeganõudvad (nt
ekspordisektori lisandväärtuse ja hõive osakaalu tõus ja siseturule suunatud
sektorite osakaalu vähenemine).
Majanduse tasakaalustumise muudab keerulisemaks kõrge võlakoormus ja
eelarve tasakaalu parandamise võimalik lühiajaline negatiivne mõju
majandusaktiivsusele.
20. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:
tavapärased meetmed
Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine:
Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%,
kuid selle lähedal.
Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks
Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes
intressimäärades.
Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute
finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses
avaldavad omakorda mõju inflatsioonile.
Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes
tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest).
21. Euroopa Keskpanga Nõukogu on viimase aasta jooksul
intressimäärasid alandanud kolm korda
Rahapoliitiliste intresside vähendamised alates 2011. aasta IV kvartalist:
1) novembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra;
2) detsembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra;
3) juulis 2012, 0,25 protsendipunkti võrra.
Allikas: Euroopa Keskpank
22. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:
erakorralised meetmed
Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on
suunatud sellele, et probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju
majandusele.
Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid,
väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade
ost.
Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks
üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi
mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi
kogunõudlust ja inflatsiooni.
Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid
meetmeid.
23. Hoolimata erinevatest raha- ja muudest
majanduspoliitilistest meetmetest ei ole intressivahed
viimase poole aasta jooksul oluliselt vähenenud
25. Nende arengute tulemusena kasvas vajadus
lisameetmete (sh ka rahapoliitiliste meetmete) järele
Septembri algul lepiti Euroopa Keskpanga Nõukogus kokku uue meetme
(ingl.k. Outright Monetary Transactions; eesti k. otsesed rahapoliitilised
avaturutehingud) rakendamine.
Selle raames ollakse valmis teostama lühema tähtajaga riiklike võlakirjade oste
järelturul tagamaks rahapoliitika tõhus ülekanne.
Nende tehingute tegemise eelduseks on tingimuslikkus – neid tehinguid viiakse
läbi üksnes riikides, mis on sõlminud sellise Euroopa Finantsstabiilsuse
Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) abiprogrammi, mille
raames on võimalikud EFSF/ESMi poolne sekkumine riiklike võlakirjade
esmaturul.
Võrreldes varasema väärtpaberite ostuprogrammiga (ingl. k. Securities Market
Programme, SMP) on peamiseks erisuseks selge tingimuslikkuse
olemasolu ja keskendumine lühema tähtajaga võlakirjade ostule.
26. Järelduseks
1. Selge vastutus (nt riigi tasand versus euroala tasand, valitsused
versus keskpank).
2. Tugevam vastupanuvõime erinevatele järskudele muutustele
majanduskeskkonnas (puhvrid nii valitsus-, finants- kui ka
ettevõtlussektoris).
3. Ühtne rahapoliitika tagab hinnastabiilsuse euroalal tervikuna, kuid
üksikute euroala riikide tasandil on muude tasakaalustamatuste
ärahoidmine selle riigi (majanduspoliitika) ülesanne.
4. Tasakaalustamatuste ennetamine peab olema senisest aktiivsem
(euroala praegune kogemus tasakaalustumise kohta).