31.oktoobri Eesti Panga muuseumi pressiruumis (Estonia pst 11) pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller. Pressikonverentsil anname ülevaate: • kuidas suudavad Eestis tegutsevad pangad vastu panna võimalikele riskidele; • kuidas mõjutab meie finantssektorit see, et pankade sõltuvus Põhjamaadest on vähenenud; • kuidas mõjutavad Eesti finantsstabiilsust rahapesuskandaal.

1. Finantsstabiilsuse Ülevaade
31. oktoober 2018

2. • Luminori teke, Danske Panga tegevuse muutus, Krediidipanga müük ja
Coop Panga teke ning Versobanki sulgemine
• See toob kaasa muutusi pankade rahastamises ja likviidsusjuhtimises, aga
ka konkurentsiolukorras
Eesti panganduses on viimastel aastatel aset
leidnud olulised muutused
2

3. Emapankade roll rahastamises ja likviidsuse
juhtimises on vähenemas
3
Võlakirjade osakaalu kasv suurendab riske finantsstabiilsusele
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
võlakirjad ja muud kohustused
klientide hoiused
pankadelt kaasatud raha
Pankade kohustuste struktuur
Allikas: Eesti Pank.
mlneurodes

4. Eesti pangandussektori jaoks jäävad Põhjamaade
majanduse ja panganduse riskid endiselt oluliseks
4
Kinnisvarahinnad Rootsis ja Norras on taas vähehaaval tõusmas ja laenukasv püsib kiire
0
50
100
150
200
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
Rootsi
Norra
Taani
Soome
Eluasemehinna indeksid Põhjamaades
(2008 = 100)
Allikad: statistikaametid, Valueguard, Real Estate Norway, Eesti Panga arvutused.

5. Rahapesusüüdistused on mõjutanud emapankade
aktsiahindasid, mõju rahastamise hinnale on olnud
vähene
5
0
20
40
60
80
100
120
01.18 04.18 07.18 10.18
Allikas: Bloomberg.
Põhjamaade pangagruppide
aktsiahinnad (29.12.2017 = 100)
SEB Swedbank Nordea Danske Bank
-1,0%
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
2014 2015 2016 2017 2018
tähtajaga kuni 1 aasta
tähtajaga 1 kuni 3 aastat
tähtajaga 3 kuni 5 aastat
Swedbanki ja SEBi pandikirjade keskmine
tulumäär tähtajani
Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused.

6. Eesti pankade kaudu tehtud piiriüleste maksete põhjal
ei ole võimalik hinnata rahapesu probleemi suurust
6
• Piiriülesed arveldused moodustavad loomuliku osa Eesti kui avatud majanduse
vereringest
• Nende maht ei ole ka rahvusvahelises võrdluses silmapaistvalt suur
Allikas: Euroopa Keskpank.
0 2 4 6 8 10 12 14 16
Kreeka
Leedu
Austria
Portugal
Slovakkia
Hispaania
Holland
Soome
Prantsusmaa
Belgia
Eesti
Saksamaa
Läti
Luksemburg
Küpros
Malta
%
Piiriülesed makstavad maksed/SKP (perioodil 2008 − 2015)

7. Mitteresidentide hoiuste osakaal Eesti pankades on
viimastel aastatel oluliselt vähenenud
7
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
majapidamised ettevõtted EL riikidest ettevõtted teistest riikidest
Mitteresidentide hoiused
Allikas: Eesti Pank.
mlneurodes

8. Pangandussektor on hästi kapitaliseeritud,
likviidsusvaru on suur ja laenukahjumid väikesed
8
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Pangandussektori kapitaliseeritus
Allikas: Finantsinspektsioon.
arvestuspõhimõtete muutus

9. Majanduskasv on olnud kiire ja ettevõtete
majandustulemused paranesid
9
Ettevõtete kasum on keskmiselt küllaltki väike, mis teeb palgakulude kasvuga
toimetuleku keeruliseks, kui majandus- ja müügitulu kasv aeglustub
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2013 2014 2015 2016 2017 2018
müügitulu palgakulu kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu)
Ettevõtete müügitulu, palgakulu ja kasumi aastakasv
Allikas: statistikaamet.

10. Majandus ületab tõenäoliselt juba mõnda aega oma
pikaajalist kasvuvõimet ja eriti kiire on kasv ehituses
10
-20%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
0
20
40
60
80
100
120
140
160
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2015=100
ehitusmahuindeks (vasak telg)
ehitusettevõtete osakaal, kelle arvates tööjõupuudus on enim äritegevust takistav tegur (parem telg)
Ehitusmaht ja ehitusettevõtete tööjõupuudus
Allikas: Euroopa Komisjon, statistikaamet.

11. Pangad ei ole kinnisvara- ja ehitussektori osa laenuportfellis
suurendanud, kuid see on juba küllaltki suur
11
Kinnisvara- ja ehitussektori ettevõtted kaasavad raha edukalt ka muudest
allikatest, mistõttu suureneb sektori risk ka pankade jaoks
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
Rootsi
Taani
Soome
Norra
Austria
Luksemburg
Island
Saksamaa
Küpros
Prantsusmaa
Eesti
Holland
Suurbritannia
Tšehhi
Läti
Leedu
Iirimaa
Belgia
Hispaania
Ungari
Portugal
Itaalia
Poola
Rumeenia
Slovakkia
Ungari
Bulgaaria
Keeka
Malta
Sloveenia
Kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenude osatähtsus ettevõtete laenudes 30.09.2018
Allikas: EBA Risk Dashboard.
EL / EMP keskmine

12. Eluasemeturul tehingute maht kolmandas
kvartalis vähenes ja hinnakasv aeglustus
12
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
2014 2015 2016 2017 2018
Korteritega tehtud tehingute arv
Allikas: maa-amet.
0
250
500
750
1000
1250
1500
100
125
150
175
200
2014 2015 2016 2017 2018
korterite hinnaindeks (vasak telg)
korteritehingute keskmine hind eurodes / m2 (parem telg)
Korterite hinnaindeks ja keskmine hind
Allikad: maa-amet, statistikaamet.

13. Eraisikute uusi laene on lisandunud aeglustuvas tempos
13
Laenunõudlust jäävad toetama küllaltki kiire palgakasv ja madalad intressimäärad
* 12 kuu libisev summa
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
2013 2014 2015 2016 2017 2018
eluasemelaenud autoliising muud tarbimislaenud
Majapidamiste uute laenude* aastakasv
Allikas: Eesti Pank.

14. • Rootsis püsib laenukasv kiire ja majapidamiste võlakoormus jätkas kasvu
• Rahapesusüüdistused võivad hakata mõjutama ka rahastamise hinda või
kättesaadavust
• Rootsi finantsinspektsioon otsustas nõuda pankadelt täiendavaid
kapitalipuhvreid
Kõige suurem risk Eesti finantssektorile tuleneb
jätkuvalt Põhjamaade majandusest ja pangandusest
14

15. • Ehitus- ja kinnisvarasektori panus majanduskasvu on suurenenud
• Pangad ei ole laenamist kinnisvara- ja ehitussektorile suurendanud
rohkem kui laenuandmist teistele ettevõtetele
• Ehitus- ja kinnisvarasektori laenude osakaal pankade laenuportfellis on
aga juba niigi suur
• Tellimuste vähenedes või majanduskasvu aeglustudes kinnisvara- ja
ehitussektori laenumaksevõime väheneks ja mõjutaks ka teisi sektoreid
Suurenenud on risk, et tööjõud, investeeringud ja
rahastamine koondub ehitus- ja kinnisvarasektorisse
15

16. • Kinnisvaraturul on tehingute maht vähenenud ja hinnakasv aeglustunud
• Ka uusi laene on eraisikud võtnud viimastel kuudel aeglustuvas tempos
• Laenunõudlust soodustavad asjaolud - küllaltki kiire palgakasv ja madalad
intressimäärad - jäävad siiski esialgu püsima
• Säilib võimalus, et nõudlus eluasemete järgi suureneb ja koos sellega ka
laenamine ja võlakoormus
Jätkuvalt on riskiks majapidamiste laenunõudluse
suurenemine kiire palgakasvu ja tugeva kindlustunde
mõjul
16

17. • Rahvusvahelisi ja Eesti-siseseid vastavaid nõudeid on karmistatud
• Järelevalvet rahapesuvastaste sätete täitmise üle on tõhustatud ja karistusi
karmistatud
• Pangad on hakanud pöörama suuremat tähelepanu võimalikele rahapesu riskidele
• Mitme rahapesuvastaseid sätteid eiranud panga tegevust on oluliselt piiratud või
on see lõpetatud
• Mitteresidentide hoiuste osakaal on langenud 2012. aasta 21%lt 2018. aasta
septembriks 7%le
Rahapesu oht Eesti pankades on viimastel
aastatel märkimisväärselt vähenenud
17

18. Vajadus pankade vastutsüklilise kapitalipuhvri
määra tõsta hetkel puudub
18
Ettevõtete ja eraisikute võlakoormuse vähenemine peatus II kvartalis, kuna
ettevõtete võla kasv kiirenes
50%
70%
90%
110%
130%
150%
170%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
võlg / SKP pangalaenud / SKP
Reaalsektori võlakoormus
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
prognoos

19. Kui laenukasv peaks veel kiirenema, võib Eesti Pank
nõuda pankadelt täiendava kapitali hoidmist
19
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
8 aasta jooksev keskmine SKP aastakasv nominaalne SKP* võlg
Võla ja nominaalse SKP aastakasv
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
*libisev 4 kvartali SKP aastakasv

20. • Eluasemelaenude tingimused ei ole viimase kahe aasta jooksul leebemaks
muutunud
• KredExi käendusega laenude osakaal on viimastel aastatel kasvanud ja see on
küllaltki suur
• Kui käendusega laenude osakaal peaks tõusma, võib Eesti Pank laenunõudeid
muuta
Eluasemelaenude tingimused ei ole leevenenud ja
laenunõudeid praegu ei muudeta
20

21. Eesti Panga meetmed finantssektori
stabiilsuse toetamiseks
21
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmed
Instrument Määr
Süsteemse riski puhver 1%
Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 0,5-2%
Vastutsükliline kapitalipuhver 0%
Eluasemelaenunõuded*
laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär 85%**
laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär 50%
maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat
* Piirmäärasid ületavate laenude maht võib moodustada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.
** KredExi käendusega antud laenude puhul on piirmäär 90%.