Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust Eestile

1,974 views

Published on

Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega euroala majanduse olukorrast ning selle mõjust Eestile Tartu õpetajate sügisfoorumil Vanemuise kontserdimajas. 27.08.2013

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust Eestile

  1. 1. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust Eestileselle mõjust Eestile Ardo Hansson Eesti Pank Tartus 27.08.2013
  2. 2. Ettekande struktuur • Keskpankade rollist euroalal • Euroala majanduse viimased arengud ning väljavaade • Mõju Eestile ja järeldused• Mõju Eestile ja järeldused 27.08.2013 2
  3. 3. Keskpankade rollist euroalal 27.08.2013 3
  4. 4. Keskpanga roll pangandussüsteemis • Keskpank on põhiseaduslik institutsioon • Keskpank on omariikluse üks tunnuseid - iga iseseisva riigi pangasüsteem koosneb raha emiteerivast keskpangast ja kommertspankadest 4 • Keskpank on riiklik finantsasutus, mis korraldab riigi raha- süsteemi ja teostab rahapoliitikat • Keskpanga tegevus on suunatud usaldusväärse rahasüsteemi tagamisele eelkõige läbi raha ostujõu säilitamise
  5. 5. Euroopa Keskpank • Euroopa Keskpank on euro keskpank • Viib koos rahvuslike keskpankadega (sh. Eesti Pank) ellu ühtset rahapoliitikat • EKP omanikud on EL riikide• EKP omanikud on EL riikide keskpangad • Nii EKP kui ka euroriikide keskpankade põhiülesanne on säilitada euro ostujõud • … ja hindade stabiilsus euroalal
  6. 6. Eurosüsteemi osakaalud EKP kapitalis Eesti; 0,2 Holland; 4,0 Portugal; 1,8 Hispaania; 8,3 Sloveenia; 0,3 Slovakkia; 0,7 Küpros; 0,1 Belgia; 2,4 Austria; 1,9 • EL keskpangad on EKP omanikud • EP on teinud oma sissemakse EKP kapitali 6 Saksamaa; 18,9 Kreeka; 2,0 Iirimaa; 1,1 Itaalia; 12,5 Luksemburg; 0,2 Prantsusmaa; 14,2 Soome; 1,3 Malta; 0,1 Holland; 4,0 Belgia Austria Küpros Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Iirimaa Itaalia Luksemburg Malta Holland Portugal Slovakkia Sloveenia Hispaania
  7. 7. Eesti Pank viib ellu eurosüsteemi ülesandeid – kuidas? Euroopa Keskpanga nõukogu • Kõrgeim otsustusorgan • EP president osaleb • EP president langetab euroala puudutavaid otsuseid Komiteed (17) • Nõukogu otsuseid viivad ellu komiteed • Aitavad kaasa riikidevahelisele koostööle 7 • Aitavad kaasa riikidevahelisele koostööle • Igas komitees on EP töötaja Töögrupid ja rakkerühmad • Tegutsevad komiteede all ja keskenduvad spetsiifilistele küsimustele • Toetavad oma tegevusega komiteede ülesannete täitmist • Töögruppides EP esindaja Rahvuslikud keskpangad • Viivad otsuseid ja tegevusi ellu
  8. 8. Eesti Panga ülesanded • esmane eesmärk on aidata kaasa hindade stabiilsuse säilitamisele • osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises • osaleb finantsstabiilsuse tagamises • hoiab käigus ning arendab hästi toimivaid arveldussüsteeme • korraldab sularaharinglust Eestis • hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga• hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid • kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi • nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut • ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega 8
  9. 9. EP organisatsioon Töötajate arv 2012. aasta aastaaruannete põhjal: Eest Pank 240 Läti Pank 570 Leedu Pank 600 Soome Pank 440 Rootsi Pank 340 9 Rootsi Pank 340 Luksemburgi Pank 250 Saksamaa 9 800
  10. 10. Mida on euroalal tehtud olukorra lahendamiseks? - Rahapoliitika Tavapäraste rahapoliitiliste meetmete raames on alandatud rahapoliitilisi intressimäärasid, mis on euroala ajaloo kõige madalamal tasemel. Erakorraliste rahapoliitiliste meetmete raames on euroala pankadele pakutud pikaajalist likviidsustuge, ostetud kokku erasektori võlakirju ning riiklike võlakirju, laiendatud oluliselt rahapoliitiliste laenude tagatiste ringi, antud varasemast selgemat infot tulevaste rahapoliitilisteringi, antud varasemast selgemat infot tulevaste rahapoliitiliste sammude kohta. Lisaks on avaldatud ka valmidust osta teatud tingimustel riiklike võlakirju (OMT programm). Tervikuna on rahapoliitika olnud tavatult aktiivne ning euroala kriisi kriitilistel hetkedel on just rahapoliitilised meetmed osutunud kõige mõjusamateks pingete leevendajateks. 27.08.2013 10
  11. 11. Rahapoliitilised intressid on rekordmadalad
  12. 12. Kuid madalate intresside ülekandumine ettevõtetele ning majapidamistele on komplitseeritud Ametlik baasintress Ootused Rahaturu intressimäärad Raha, laenud Varade hinnad Pankade intressid Vahetuskurss Muutused riskipreemiates Näiteid šokkidest, mida keskpank ei kontrolli 27.08.2013 12 laenud hinnad intressid Palga- ja hinnakokkulepped Nõudlus ja pakkumine kaupade ja tööjõuturul Kodumaised hinnad Impordihinnad Üldine hindade areng Muutused toormehindades Muutused eelarvepoliitikas Muutused globaalmajanduses Muutused panga kapitalis
  13. 13. Erakorralised meetmed peegelduvad ka euroala bilansis: viimasel ajal on keskpanga tugimeetmeid juba pisut vähem kasutatud 27.08.2013 13
  14. 14. Kommunikatsioon on oluline “Within our mandate, the ECB is ready to do whatever it takes to preserve the euro." Mario Draghi juulis 2012 27.08.2013 14
  15. 15. Euroala majanduse viimased arengud 27.08.2013 15
  16. 16. II kvartalis lõppes ajaloo pikim majanduslangus euroalal Majanduskasv euroalal, % 27.08.2013 16
  17. 17. Samas püsib töötus euroalal rekordtasemetel 27.08.2013 17
  18. 18. Riigivõlakirjade krediidiriski hind on pisut alanenud
  19. 19. Maailmaturu toidu- ja energiahindade kõikumine mõjutab ka Euroopa riikide inflatsiooni 1.5 1.8 2.0 2.3 27.08.2013 19 Toormed kokku Toit Energia Tööstustoormed HWWI; indeks 2007 jan=1; EUR 06 07 08 09 10 11 12 13 0.5 0.8 1.0 1.3
  20. 20. Viimasel ajal on hinnasurved euroalal püsinud tagasihoidlikud
  21. 21. Mitmetes majanduspoliitika valdkondades on edu saavutatud Eelarve tasakaal, Euroala vs USA, Suurbritannia ja Jaapan Eelarve tasakaal, euroala liikmesriigid Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013 21
  22. 22. Ka “äärealade“ konkurentsivõime paraneb ■ Rahaliidu sisesed erinevused vähenevad ■ Konkurentsivõime paraneb kõikides „ääreala“ riikides Jooksevkonto tasakaal Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013
  23. 23. Euroopas domineerib käesoleval aastal veel aeglustuv majanduslangus: 2013. a kasvuprognoos (IMF)
  24. 24. Küsitlusandmed näitavad, et majandususaldus on euroalal viimastel kuudel paranema hakanud Majandususaldusindeks (ESI) s 95 100 105 110 115 120 Läti Eesti Euroala Rootsi Soome Allikas: Reuters EcoWin aug dets apr aug dets apr aug dets apr aug dets apr aug dets apr 08 09 10 11 12 13 Indeks 65 70 75 80 85 90 95
  25. 25. Mõju Eestile 27.08.2013 25
  26. 26. Eesti eksport on seotud peamiste kaubanduspartnerite ekspordiga Ekspordi aastakasvud 20% 40% 60% 80% 27.08.2013 26 -60% -40% -20% 0% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Rootsi Soome Eesti
  27. 27. Nõudlus piirab Eestis tootmist järjest rohkem, olulisi finantseerimispiiranguid ei esine 70% 80% 90% 100% Piiranguid pole Nõudlus Tööjõud Varustus Muu Finants Tööstusettevõtete peamised tootmis piiravad faktorid 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
  28. 28. Elektrituru avanemise mõju saadab Eesti hinnakasvu kogu käesoleva aasta 6 8 10 12 14 27.08.2013 28 -4 -2 0 2 4 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 THI kokku (%a/a) Alusinflatsioon (%a/a) THI va elekter (%a/a)
  29. 29. Üksikute toodete hinnakõikumised võivad olla märkimisväärsed 50.0 100.0 150.0 200.0 -100.0 -50.0 0.0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Köögiviljad Värsked köögiviljad Hoidised Kartulid Muud köögiviljad
  30. 30. Madalad baasintressid on jõudnud ka Eesti ettevõtete ja majapidamisteni. 6 kuu EURIBOR on praegu ca 15 korda madalam kui 5 aastat tagasi 27.08.2013 30
  31. 31. Haridus on tähtis: kõrgharidusega inimeste tööpuudus on märgatavalt madalam 20% 25% 30% 35% kokku vähem kui keskharidus 6,3% 0% 5% 10% 15% 20% keskharidus ja kutseharidus, mis pole kõrgharidus kõrgharidus
  32. 32. Kokkuvõte euroalast • Euroala tervikuna on tugev ning konkurentsivõimeline. Usaldus euro vastu püsib ka riikides, kus majandusolukord on veel keeruline. Tähtis on parandada majanduspoliitilist distsipliini ja viia ellu heaolu kasvuks vajalikud reformid. • Euro kasutuselevõtt andis tugeva positiivse impulsi, mis uinutas paljude euroala riikide avalikkust, sh majanduspoliitika kujundajaid. See on üheks olulisemaks õppetunniks kõikide uute euroala riikide jaoks.olulisemaks õppetunniks kõikide uute euroala riikide jaoks. • Kriisi ajal tehtud pingutused riigi rahanduse kordaseadmisel avalduvad järjest selgemini paranevas konkurentsivõimes ning kestlikumas kasvus. Tasakaalustamatused on vähenemas ka euroala siseselt. • Euroala majanduskasv taastub mõõduka inflatsiooni ning paraneva finantsstabiilsuse tingimustes. See võimaldab rahapoliitikal taastumist toetada. 27.08.2013 32
  33. 33. Ettevaade • Euroalal on jätkub mõõdukas majandusaktiivsuse taastumine madala inflatsiooni keskkonnas. See võimaldab keskpangal intresside taset madalana hoida. Euroopa Keskpank on kinnitanud, et intressid võivad lähiajal püsida tänasel või madalamatel tasemetel. • Muude majanduspoliitika valdkondade positiivne mõju on juba avalduma hakanud. Euroala eelarvepositsioon on paranenud ning konkurentsivõime kasvanud (sh. probleemsetes riikides). • Lühiajaliselt kompenseerib sisenõudluse aktiviseerumine ekspordist tingitud• Lühiajaliselt kompenseerib sisenõudluse aktiviseerumine ekspordist tingitud ebakindlust. • Eestis on peamised riskid seotud välisnõudlusega. Pikemas perspektiivis tuleb aga tähele panna ka palgakasvust ning kinnisvara hinnakasvust tingitud riske. • Pikemas perspektiivis on Eesti suurimaks väljakutseks investeeringud inimkapitali. Arvult väikese rahva võimalused peituvad kõrgema lisandväärtusega ning teadmistemahukamates majandusharudes. Tootlikkusel põhinev palgakasv saab tugineda töötajate tarkusele. 27.08.2013 33
  34. 34. Võimalikud ohud, millega Eestis tuleks arvestada Kriisijärgselt korrastunud majandus on muutunud vähem haavatavaks, kuid nii era- kui ka avalik sektor peaksid arvestama võimalike riskidega • Välisnõudluse taastumine on jätkuvalt ebakindel, mis võib ohustada eksportivat sektorit • Madalad intressid üheskoos kasvava kindlustundega võivad kaasa tuua liigoptimistliku tarbimiskäitumise ja paisutada kinnisvarahindasidliigoptimistliku tarbimiskäitumise ja paisutada kinnisvarahindasid • Odava laenamise võimalusega ei tohiks kaasneda riskide alahindamist ja laenuteenindamise võime ülehindamist • Struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus (sh väljarändest tulenevalt) võivad põhjustada liigseid palgakasvu surveid, inflatsiooni kiirenemist ning seeläbi kahjustada ekspordi konkurentsivõimet 27.08.2013 34
  35. 35. Euroala majanduskasv taastub mõõduka inflatsiooni tingimustes 2012 2013 2014 Inflatsioon 2.5 1.4 1.3 Majanduskasv -0.5 -0.6 1.1 Eratarbimine -1.3 -0.8 0.6 27.08.2013 35 Eratarbimine -1.3 -0.8 0.6 Valitsuse kulutused -0.4 -0.1 0.6 Investeeringud -4.2 -2.9 1.8 Eksport 2.9 0.8 4.1 Import -0.7 -0.7 3.8 Allikas: Eurosüsteemi kevadprognoos (juuni 2013)
  36. 36. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad 2012 2013 2014 2015 SKP (miljardit eurot) 17,0 17,9 19,2 20,7 SKP muutus püsihindades (%) 3,2 2,0 4,2 4,3 Majandusprognoos põhinäitajate kaupa 27.08.2013 36 THI inflatsioon (%) 3,9 3,0 2,5 2,7 Tööpuuduse määr (%) 10,2 9,2 8,8 8,5 Keskmine brutokuupalga muutus (%) 5,9 5,1 6,4 7,4 Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -0,3 0,0 0,2 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

×