Eesti Panga detsembriprognoosi esitlus 20.12.2022

1. Eesti Panga majandusprognoos
2022–2025
20. detsember 2022

2. ENERGIA- JA OSTUJÕUKRIIS KAHJUSTAVAD
MAAILMAMAJANDUST
2
Allikas: IMF.
MAAILMA MAJANDUSKASV MAAILMA INFLATSIOON
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
prognoos oktoobris
prognoos aprillis

3. ENERGIAKRIIS ON SAMA SÜGAV KUI
70NDATEL
3
Allikas: OECD.
0%
5%
10%
15%
20%
1972 1977 1982 1987 1992 1997 2002 2007 2012 2017 2022
LÕPPTARBIJA KULUTUSED ENERGIALE
(% SKPst)

4. EUROOPA KANNATAB ENERGIAKRIISIS
ROHKEM KUI MUU MAAILM
4
Allikas: OECD.
-1,4
-0,3
-0,5
OECD
Euroopa riigid
teised OECD
riigid
maailm
MÕJU MAJANDUSKASVULE* MÕJU HINNAKASVULE*
1,3
0,4
0,7
OECD
Euroopa riigid
teised OECD
riigid
maailm
* Erinevus 2023. aasta baasprognoosist protsendipunktides juhul, kui gaasi hind tõuseb 50%, nafta hind 10%, väetiste hind 25%;
majapidamiste säästumäär tõuseb 1pp, kapitalikulu kasvab 1pp ja energiatarbimist tööstuses ajutiselt piiratakse.

5. 0%
2%
4%
6%
8%
10%
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
EUROALA VÄLJAVAADET NÕRGESTAVAD
KIIRE HINNAKASV NING INIMESTE JA
ETTEVÕTETE EBAKINDLUS
5
Allikas: Euroopa Keskpank (detsembriprognoos 2022).
EUROALA MAJANDUSKASV EUROALA HINNAKASV
5,2%
3,4%
0,5%
1,9%
2,6%
8,4%
6,3%
2,3%
negatiivne
stsenaarium
negatiivne
stsenaarium
1,8%
3,4%

6. INTRESSIMÄÄRAD ON TÕUSUTEEL,
LAENURAHA MUUTUB KALLIMAKS
Allikas: Euroopa Keskpank. 6
3 KUU EURIBOR
• Finantsturgudel oodatakse, et
euribor jätkab tõusu, kuid
tipneb allpool 2008. aasta
finantskriisi eelset keskmist
taset.
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2000 2005 2010 2015 2020 2025

7. ENERGIAHINNAD JÄÄVAD KÕRGEKS
JA HEITLIKUKS
7
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Allikad: Nord Pool, Bloomberg, Eesti Pank.
toornafta
(USD/barrel)
elekter
(EUR/MWh)
gaas
(EUR/MWh)

8. TOIDUTOORMETES SÜVENEB HINNAERINEVUS
VÕRRELDES MAAILMATURUGA
8
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Allikad: FAO, Euroopa Keskpank, statistikaamet, Eesti Pank.
toidutoormed
maailmaturul
toidutoormed
Euroopas
toiduainete
tarbijahinnad
Eestis

9. HINNAKASV AEGLUSTUB VISALT
9
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
19,4%
9,3%
2,8%
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
4,6%
teenused
energia
toit
tööstuskaubad
2,2%
INFLATSIOON

10. 0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
10%
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
PALGAKASV JÄÄB HOOGSAKS
10
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
KESKMISE PALGA MUUTUS
1682
€
1827
€
1969
€
2102
€
8,7% 8,7%
7,7%
6,8%
• Kiire hinnatõus soodustab
palgakasvu, mis muidu
majanduskeskkonna
halvenedes aeglustuks
enam
• Palgakasvu kiirendavad
mh miinimumpalga tõus ja
jõuline palgakasv
valitsemissektoris
6,8%
1547
€

11. 1200
1400
1600
1800
2000
2200
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
KESKMISE PALGA OSTUJÕUD TAASTUB
2025. AASTAKS
11
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
eurodes
2,2%
-8,9% -0,7%
4,9%
4,5%
keskmine
brutokuupalk
hinnatasemega
kohandatud
brutokuupalk

12. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
HINNAKASVU JA SÄÄSTUDE VÄHENEMISE
MÕJU JÕUAB TARBIMISSE
12
2500
3000
3500
4000
4500
5000
5500
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
tarbimine jooksevhinnas
tarbimine püsihinnas
miljonites eurodes
11,0%
20,3%
8,3%
4,8%
7,0% 3,2% -1,1% 2,1 %
4,3 %
6,5%

13. KASUMID ETTEVÕTLUSES ON SUURENENUD
KIIREST KULUDE KASVUST HOOLIMATA
14
Allikas: statistikaamet.
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
2017 2018 2019 2020 2021 2022
ETTEVÕTETE KASUM
miljonites eurodes

14. EKSPORDI TURUOSA JUURDEKASV
PEATUB
15
Allikas: Eesti Pank.
miljonites eurodes
2500
2700
2900
3100
3300
3500
3700
3900
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
-0,1%
kaupade ja teenuste
eksport
eksporditurgude
nõudlus (indeks)
Eesti ekspordi turuosa
4,1%
2,8%
3,4%

15. 5000
6000
7000
8000
9000
10000
11000
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
16
JÄRGMISE AASTA LÕPUKS JÕUAB MAJANDUS
TAGASI LÕPPEVA AASTA TIPU TASEMELE
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
miljonites eurodes
14,5%
15,0%
6,2%
4,8%
8,1%
-0,5% 0,4%
3,1 %
SKP jooksevhinnas
SKP püsihinnas
4,4 %
6,5%

16. ETTEVÕTETE VÄRBAMISSOOV ON
VÄHENENUD
17
-60
-40
-20
0
20
40
2017 2018 2019 2020 2021 2022
Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused.
ehitus
teenindus
kaubandus
tööstus
ETTEVÕTETE HÕIVEOOTUS
saldo

17. 0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
10%
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
TÖÖPUUDUST SUURENDAVAD MAJANDUSE
JAHENEMINE JA SÕJAPÕGENIKUD
18
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
TÖÖPUUDUSE MÄÄR
5,7%
8,5% 8,7% • Tagasilöögid majanduses
jõuavad ka tööturule ja
hõive kahaneb
• Osa töötuse kasvust on
seotud sellega, et Ukraina
sõjapõgenikud hakkavad
kajastuma tööturu
statistikas alates 2023.
aastast
• Põgenike töötuse määr on
kõrgem kui kohalike oma
7,6%

18. MAJANDUSPROGNOOSIST LÄHTUVAD
JÄRELDUSED

19. • Euroopa Keskpank jätkab hinnatõusu pidurdamiseks intressi-
tõusudega. Detsembris tõstis keskpank intresse 0,5% võrra ning
samas tempos võidakse intresse tõsta veel mitmel järgmisel istungil
• Kiire hinnatõus euroalal kestab kauem, kui septembris prognoositi.
Uue prognoosi järgi langeb inflatsioon 2%-le alles 2025. aasta lõpus
• Intressimäärad liiguvad turuootuste kohaselt järgmisel aastal
ajalooliste keskmiste lähedale ning jõuavad tasemele, mis hakkab
majandusaktiivsust ja hinnatõusu selgemini pidurdama.
• Keskpanga bilansimaht hakkab vähenema. Alates märtsist 2023
ostetakse varaostukava (APP) raames omandatud võlakirjade
asemele vähem kui pool aeguvate võlakirjade mahust
INTRESSIMÄÄRADE TÕUS JÄTKUB KA
JÄRGMISEL AASTAL
20

20. -2
-1
0
1
2
2005 2010 2015 2020
EESTI ETTEVÕTETE HINNANG
MAJANDUSE OLUKORRALE ON
HALVENENUD
21
Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Pank.
MAJANDUSTSÜKLI INDIKAATOR
tööjõupuudus ehituses
tootmisvõimsuse rakendatus tööstuses
tööjõupuudus tööstuses
tööjõupuudus teeninduses

21. • Ettevõtlussektori kasumi suurenemine on märk seni kestnud tugevast
nõudlusest – see on võimaldanud ettevõtetel tõsta hindu kulude
kasvust enamgi
• Seni hinnatõusu alla neelanud tarbijad on oma käitumist muutmas
• Energiakriisi põhjustatud kiire hinnakasv mõjutab majandussektoreid
erinevalt
• Ekspordi konkurentsivõimet ohustab (ja riigipoolset tähelepanu vajab)
kulude kiire kasv, mitte aga niivõrd kulude tase, sest sisendhinnad (sh
energia) ja tööjõukulu on endiselt euroala keskmisest madalamad
PEAMINE PROOVIKIVI MAJANDUSES ON
TOOTMISKULUDE JA TARBIJAHINDADE TÕUS
22

22. • Rahapoliitika karmistamine ohjeldab järjest tugevamalt hinnatõusu, ent
hinnakasvu juures mängib olulist rolli ka eelarvepoliitika
• Intressimäärade tõus on küll kiire, ent saavutatav tase on suuremas
kooskõlas tarbija- ja varahindade kasvuga Eestis
• Intressitõusu tõttu makseraskustesse sattuvate laenuklientide hulk
suureneb vähe, riski pangandussektorile ei ole
• Seni väga madalal püsinud intressid suurendasid riske
kinnisvarasektoris
• Energia- ja sisendhindade tõus on ettevõtetele ja kodumajapidamistele
suurem kulu kui intresside tõus
KÕRGEMAD INTRESSIMÄÄRAD ON EESTI
MAJANDUSEGA PAREMAS KOOSKÕLAS
23

23. • Hinnatõus on sissetulekugruppides
väga erinev
• Väiksema sissetulekuga inimeste
ostukorv kallineb umbes 5%
tempokamalt kui rikkaimal viiendikul
(kvintiilil)
• Nõudlusest põhjustatud inflatsiooni
vähendaks toetuste sihtimine neile,
kes seda enam vajavad
ENERGIAKRIIS EI TABA KODUMAJAPIDAMISI
ÜHTVIISI RÄNGALT
24
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
2018 2019 2020 2021 2022
I kvintiil
II kvintiil
III kvintiil
IV kvintiil
V kvintiil
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
OSTUKORVI HINNAKASV

24. -6%
-5%
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
AEGLUSTUV MAKSUTULUDE KASV JA UUED TULU-
JA KULUMEETMED HALVENDAVAD TASAKAALU
25
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
VALITSEMISSEKTORI EELARVEPOSITSIOON
(% SKPst)
nominaalne
eelarvepositsioon
majandustsükli mõju
-5,5%
-2,4%
-1,9%
-4,6%
-3,8%
struktuurne
eelarvepositsioon
• Järgmisel aastal jõustuvad mitmed
eelarveseisu püsivalt halvendavad
meetmed:
• peretoetuste tõus
• pensionide erakorraline tõus
• pensioni tulumaksuvabastus
• tulumaksuvaba miinimumi tõus
• Kaitsekulutused suurenevad ja surve
kiirendada valitsemissektori
palgakasvu püsib suur
-3,2%

25. • Sel aastal eelarvepuudujääk kahaneb. See aga ei tule
eelarvedistsipliini paranemisest, vaid hinnakasvu tõttu erakordselt
kerkinud maksutuludest ja osade kulude edasilükkamisest
• Tänavu tulusid tõstnud kiire hinnakasv suurendab märkimisväärselt
järgmiste aastate kulusid ja puudujääki
• Järgmisel aastal hüppeliselt suurenev puudujääk ja sellega
majandusse lisatav raha soodustab hinnakasvu, s.t eelarvepoliitika ei
tööta rahapoliitikaga samas suunas
• Energiahinnad jäävad eeldatavasti kõrgeks, mistõttu on tähtis, et riigi
täiendav abi oleks täpselt suunatud ja ajutine
EELARVEPOLIITIKA SOODUSTAB
HINNAKASVU
26

26. INTRESSIKULUD KASVAVAD KA RIIGI JAOKS
27
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2005 2008 2011 2014 2017 2020
Itaalia
Saksamaa
Soome
Rootsi
Eesti
VALITSUSE 10-AASTASTE
VÕLAKIRJADE INTRESS
Allikas: Bloomberg.
• Kui eelarvepoliitikas muutusi ei tehta, siis võib
riigi intressikulu kümne aasta pärast ulatuda 3–
4%ni kõikidest kuludest (võlatase 38% SKPst,
intressimäär 4%)
• Mida hiljem ja suurema võlakoorma juures
eelarvedistsipliin taastatakse, seda suuremaks
kujuneb tulevikus tarvidus tõsta makse või
piirata kulude kasvu

27. EESTI PANGA MAJANDUSPROGNOOSI
PÕHINÄITAJAD
28
2020 2021 2022* 2023* 2024* 2025*
majanduse maht jooksevhindades (mld eurodes) 27,43 31,36 36,13 38,36 40,22 42,82
majanduskasv püsihindades (%) -0,4% 8,1% -0,5% 0,4% 3,1% 4,4%
hinnatõus (%) -0,4% 4,6% 19,4% 9,3% 2,8% 2,2%
töötus (%) 6,9% 6,2% 5,7% 8,5% 8,7% 7,6%
keskmine brutopalk (eurodes) 1 448 1 547 1 682 1 828 1 969 2 102
keskmise palga muutus (%) 2,9% 6,8% 8,7% 8,7% 7,7% 6,8%
eelarvetasakaal (% SKPst) -5,5% -2,4% -1,9% -4,6% -3,8% -3,1%
* Prognoos
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.