Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.

1. Eesti Panga majanduskommentaar
13. detsember 2016

2. -2%
0%
2%
4%
6%
8%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Hiina Jaapan Ameerika Ühendriigid
Allikad: IMF WEO April 2016 (katkendlik joon), October 2016.
Suuremate majanduspiirkondade majanduskasv
Maailmamajanduse areng on tagasihoidlik
• Maailmamajanduse kasv on sel aastal prognoositust aeglasem
• Geopoliitilised probleemid ja protektsionismi suunas kalduvad poliitilised valikud on
suurendanud heitlikkust finantsturgudel ja kasvatanud ebakindlust tuleviku suhtes
prognoos
2

3. 0
20
40
60
80
100
120
0
20
40
60
80
100
120
2014 2015 2016 2017 2018 2019
nafta, USA dollarit barreli kohta
toidutoormed, EUR, indeks: jaanuar 2014 = 100
Toormete hinnad
Allikad: IMF, Bloomberg ja Euroopa Keskpank.
Toormete hinnalangus on asendunud tõusuga
• Nafta hind on viimasel ajal olnud väga heitlik ja see kätkeb endas nii
inflatsiooni kiirendada kui ka aeglustada võivaid riske
prognoos
3

4. -1%
0%
1%
2%
3%
-1%
0%
1%
2%
3%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Allikas: Euroopa Keskpank.
Euroala majanduse väljavaade pole oluliselt muutunud
• Tööturunäitajad on olnud paremad kui varasemates prognoosides
• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi järgi kiireneb inflatsioon 2019. aastaks 1,7%ni ja
majanduskasv on järgmistel aastatel 1,6%–1,7%
ÜTHI-inflatsioon
4
-1%
0%
1%
2%
3%
-1%
0%
1%
2%
3%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Allikas: Euroopa Keskpank.
Majanduskasv
prognoos
prognoos

5. Aeglase inflatsiooni tingimustes toetavad euroala
majanduskasvu rekordmadalad intressimäärad
• Euroala keskpankade rahapoliitika hoiab rahaturu intressimäärad rekordmadalal
• Juba rakendatud rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine reaalsektorisse jätkub
prognoos
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Allikas: Euroopa Keskpank.
Viimane vaatlus: 30. november 2016.
3 kuu EURIBOR
prognoos
5

6. 0,2%
2,8%
2,4%
2,0%
-2
-1
0
1
2
3
4
-2
-1
0
1
2
3
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
toit (pp) teenused ja tööstuskaubad (pp) energia (pp) THI (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Tarbijahindade kasv
Eesti tarbijahindade inflatsioon kiireneb
• Prognoosiperioodi teises pooles pidurdab inflatsiooni toormete aeglasem hinnakasv
• Hinnakasvu seos majandusaktiivsusega on nõrgenenud, kuid Eesti inflatsioon kujuneb
siinse kulusurve toimel euroala keskmisest kiiremaks
prognoos
6

7. -2
-1
0
1
2
3
4
-2
-1
0
1
2
3
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
muud tegurid (pp) maksud (pp) reguleeritud hinnad (pp) THI (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Maksude ja reguleeritud hindade panus inflatsiooni
Maksutõusudel on hinnatasemele suur mõju
• Järgmise kolme aasta jooksul tõstavad maksud hinnataset umbes 2%
prognoos
7

8. 7.1%
2.2%
2.6%
3.3%
7.3%
5.0% 5.0%
5.3%
0%
2%
4%
6%
8%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
reaalpalga kasv
keskmise brutokuupalga kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Inflatsioon aeglustab majapidamiste sissetulekute
reaalkasvu
• Keskmise brutokuupalga kasv on sel aastal hakanud aeglustuma ning järgmistel aastatel
kohanemine tööturul jätkub
prognoos
8

9. Surve tööjõukulude kasvuks püsib
• Täitmata töökohtade kasv viitab sellele, et ettevõtete nõudlus tööjõu järele püsib suur
9
0%
1%
2%
3%
4%
0%
1%
2%
3%
4%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
tööstussektor
teenindussektor (va avaliku sektori töökohad)
Allikas: statistikaamet.
Täitmata töökohtade osakaal
Märkus. Andmed on hooajaliselt tasandatud.

10. Tööturul osalemise suurem aktiivsus on tööjõupuuduse
probleemi seni leevendanud
• Töövõimereformiga lisandub tööturule inimesi ja majanduslikult aktiivsete
inimeste osa tööealiste hulgas suureneb veelgi
• Hõive endises tempos enam ei kasva
10
50%
55%
60%
65%
70%
75%
50%
55%
60%
65%
70%
75%
2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018
tööturul aktiivsete inimeste osakaal tööealises elanikkonnas (15-74 aastased)
... neist hõivatute osakaal
Tööealiste inimeste osalemine tööturul
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank.
prognoos

11. 0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
eratarbimise reaalkasv majapidamiste kasutatava tulu reaalkasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Sissetulekute kasvu aeglustumine
kajastub ka tarbimises
• Seni ettevõtetele häid kasvuvõimalusi pakkunud sisenõudlus muutub vähem soosivaks
prognoos
11

12. Majapidamised tähtsustavad säästmist
varasemast enam
40
46
52
58
64
70
78
80
82
84
86
88
2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016
%leibkondadest
%leibkondadest
peab säästmist oluliseks (vasak telg) perel on rahalisi sääste (parem telg)
Eesti leibkondade säästmiskäitumine
Allikas: TNS EMORi Eesti leibkondade finantskäitumise uuring.
• Varem kogutud säästud võimaldavad vältida järske muutusi tarbimise kasvutempos
12

13. -3
-2
-1
0
1
2
3
4
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Venemaa (pp) Läti (pp) Leedu (pp) Soome (pp)
Rootsi (pp) muud (pp) välisnõudlus (%)
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank.
Välisnõudluse kasv
Ekspordivõimalused paranevad tasahaaval
• Ettevõtete jaoks jääb nii sise- kui ka välisnõudluse kasv järgnevatel aastatel pigem
tagasihoidlikuks
prognoos
13

14. Eksportijad on suutnud peamistel
turgudel turuosa juurde haarata
• Eesti kaubanduspartnerite impordinõudluse kasv jääb maailmakaubanduse
kasvutempole alla, mistõttu võime globaalses kontekstis siiski turuosa kaotada
14
-4
-2
0
2
4
6
8
-4
-2
0
2
4
6
8
2005-2008 2011-2015 2013-2015 2014-2016 2017-2019
protsendipunktides
kaubad teenused kaubad v.a mineraalsed tooted ja eksport Venemaale kogu eksport
Ekspordi ja välisnõudluse kasvu vahe
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
protsendipunktides
prognoos

15. Kaubaeksporti on pidurdanud
üksikud tooted ja turud
• Eesti päritolu kauba ekspordil on läinud suhteliselt paremini
15
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
2012 2013 2014 2015 2016 I-III kv
mineraalkütused, sh põlevkivitooted pp kommunikatsioonitooted jms pp
eksport Venemaale pp ülejäänud turud ja tooted pp
kaubaekspordi kasv %
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Dekomponeeritud kaubaekspordi kasv

16. Kasumite kahanemine ja ebapiisav välisnõudlus
on kaasa toonud investeeringute vähenemise
16
0%
40%
80%
120%
160%
200%
0%
40%
80%
120%
160%
200%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
investeeringud
kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu)
hüvitised töötajatele
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Märkus. Andmed on jooksevhindades, indekseeritud 2006 I kvartal = 100%, nelja kvartali libisev keskmine.

17. Kolmel järjestikusel aastal kahanenud investeeringud
on kahjustanud Eesti majanduse kasvuvõimekust
17
0
1
2
3
4
0
1
2
3
4
detsembri-
prognoos 2014
juuni-
prognoos 2015
detsembri-
prognoos 2015
juuni-
prognoos 2016
detsembri-
prognoos 2016
kogutootlikkus pp
kapital pp
tööjõud pp
potentsiaalse majanduskasvu hinnang %
2016-2019. aasta potentsiaalse majanduskasvu hinnangu muutus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

18. -12
-9
-6
-3
0
3
6
-12
-9
-6
-3
0
3
6
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
valitsemissektor (pp)
ettevõtted (pp)
majapidamised (pp)
investeeringud kokku (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Investeeringute kasv
Investeeringud kasvavad järgmisel
aastal tänu valitsemissektorile
• Ootustele vastupidiselt ettevõtete investeeringud selle aasta kolmandas kvartalis hoopis
vähenesid
• Nõudluse vaoshoitud kasv ja ebakindlus tuleviku suhtes pidurdavad investeeringuid
prognoos
18

19. 2016. aasta majanduskasv kujuneb
kriisijärgse aja aeglaseimaks
• Selle aasta kasvuprognoosi langetamise suurim põhjus oli SKP statistika revideerimine
1,0%
2,6%
3,0% 2,9%
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
valitsemissektori invest. ja tarbimine pp netoeksport pp
erasektori investeeringud pp varud ja statistiline vahe pp
eratarbimine pp SKP kasv püsivhindades %
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
prognoos
19

20. 0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
tootlikkus
hõive
SKP kasv püsihinnas
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Hõive ja tootlikkuse panus majanduskasvu
Majanduse elavnemise eelduseks on tootlikkuse kasv
• Tootlikkusele peaks andma tõuke töötundide suurenemine, hõivepõhise
majanduskasvu võimaluse ammendumine ja vajadus tööjõukulude tõusuga toime tulla
• Ettevõtted võiksid kasutada soodsaid rahastamistingimusi uute investeeringute
tegemiseks ja olemasolevate toomisprotsesside tõhustamiseks
prognoos
20

21. Majandusprognoosist lähtuvad järeldused

22. • Maailmamajanduse hetkeolukorda ja väljavaadet kujundab poliitiline
ebakindlus, mis kajastub finantsturgude heitlikkuses
• Protektsionismi levik võib hakata kahandama rahvusvahelist kaubandust ja
kasvuvõimalusi
• Euroopa Liidu riikides on kasvu elavdavate majandusreformide elluviimine
takerdunud ja leebe rahapoliitika ei suuda nende reformide pikaajalist
mõju asendada
• Eesti jaoks olulised välisturud kasvavad järgmisel aastal tagasihoidlikult,
kuid Eesti suhteliselt väikeste tootmismahtude juures on võimalik edu
saavutada ka toodete ja teenuste konkurentsivõime parandamisega
• Sisetarbimise aeglasema kasvu tõttu on ekspordi roll majanduskasvu
kiirendamisel varasemast suurem
Poliitiline ebakindlus kahjustab maailmamajandust
22

23. • Osaliselt seletab majanduskasvust kiiremat palgakasvu see, et
tööjõumahukatel tegevusaladel on läinud viimase aasta jooksul suhteliselt
hästi
• Palkade jõulist kasvu ei saa käsitleda Eesti sissetulekutaseme tõusuna, sest
see on suures osas tulnud ettevõtlustulu arvelt
• Juhul kui investeeringute kahanemise põhjuseks on olnud ettevõtete
kasumite vähenemine, siis järeldub sellest, et tööturul valitsevad pinged on
Eesti majanduse kasvuvõimekust juba halvanud
• Töövõimereform toob turule inimesi, kes tõenäoliselt leevendavad
tööjõupuudust madalama palgaga töökohtadel, kus probleem on teravaim
• Kuna tööjõu hulka ei saa olulisel määral suurendada, siis on majandusarengu
seisukohalt peamine, kuidas luua olemasolevate inimestega rohkem väärtust
Tööjõukulude kasv taltub, ent pinged
tööturul jäävad püsima
23

24. -1%
0%
1%
2%
-1%
0%
1%
2%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
tsükliline komponent
ajutised meetmed
struktuurne eelarvepositsioon
nominaalne eelarvepositsioon
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Valitsemissektori eelarvepositsioon (suhtena SKPsse)
Valitsemissektori eelarve langeb puudujääki
• Uue valitsuskoalitsiooni ekspansiivne eelarvepoliitika hoiab struktuurse
eelarvepositsiooni puudujäägis
• Planeeritavad, kuid seni täpselt formuleerimata tulu- ja kulumeetmed võivad
nominaalset puudujääki suurendada täiendavalt 0,5─1,0 protsendi ulatuses SKPst
Märkus. Struktuurse tasakaalu leidmisel on kasutatud Eesti Panga metoodikat.
prognoos
24

25. Valitsuse lisastiimul halvendaks pikemas
plaanis majanduse konkurentsivõimet
• Valitsuse lisastiimul võib lühiajaliselt majanduskasvu ergutada, kuid
pikemas perspektiivis halvendaks see majanduse konkurentsivõimet,
takistades tööjõukulude kasvu normaliseerumist ning pärssides seeläbi
ettevõtete investeeringuid
• Eesti majanduskasvu pole piiranud vähene sisenõudlus, vaid kesised
ekspordivõimalused ja meist sõltumatud struktuursed šokid (transiit,
põlevkivisektor, Vene-suunaline eksport)
• Avaliku sektori suuremahuliste investeeringute koondumine ehitusse
võib välja tõrjuda erasektori investeeringuid ja kaasa tuua ehitussektori
ülekuumenemise
• Ei ole otstarbekas mõelda riigi laenuvõtmisele, kui Euroopa Liidu
fondidest jagatav raha on kasutamata
25

26. • Euroopa majandusruumi ja Eesti eksporditurgude arengut võivad
ebasoodsas suunas mõjutada eelseisvad valimised mitmes Euroopa
riigis
• Liiga optimistlikel ootustel ja teravnenud konkurentsil põhinev palgaralli
võib anda tagasilöögi
• Võimalik kinnisvara hinnamull Rootsis ja selle lõhkemine võib hakata
piirama siinsete pankade rahastamisvõimet, kahjustada saaksid ka
ekspordivõimalused
• Eesti kinnisvaraturuga seotud riskid on vähenenud, kuid madala
intressitaseme ning kasvavate sissetulekute tõttu on liigkiire hinnakasvu
oht endiselt olemas
Niigi kesist majanduskasvu võivad
ohustada mitmed riskid
26

27. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
2015 2016* 2017* 2018* 2019*
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 20,25 20,78 21,73 22,98 24,25
SKP muutus püsivhindades (%) 1,4 1,0 2,6 3,0 2,9
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) -1,4 0,6 3,2 3,4 2,7
THI-inflatsioon (%) -0,5 0,2 2,8 2,4 2,0
Töötuse määr (%) 6,2 6,8 8,2 9,8 10,2
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 5,9 7,3 5,0 5,0 5,3
Eelarvetasakaal (% SKPst) 0,1 0,3 -0,4 -0,4 -0,3
* prognoos
27