Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
EESTI MAJANDUSE HETKESEIS JA PALKADE 
ARENGUVÕIMALUSTE VÄLJAVAADE 
Ülo Kaasik 
Eesti Pank
Eesti majanduskasv on kolme viimase aasta 
jooksul pidevalt aeglustunud, kuid palgakasv on 
pigem kiirenenud 
Eesti majand...
Nõudluse kasv Eesti peamistel 
välisturgudel kiireneb 
• Detsembriprognoosiga võrreldes on välisnõudluse kasv Eesti jaoks ...
Ettevõtete optimism lähiaja 
suhtes on vähenenud 
• Kindlustunne majanduse edasise käekäigu suhtes on aasta algusega võrre...
Majanduskasvu riskid on allapoole 
• Ekspordinõudlus on aasta esimesel poolel olnud oodatust pisut kesisem 
• Venemaa sank...
Kuigi suurimaks probleemiks on ebapiisav nõudlus, 
suureneb ettevõtete hulk, kus probleemiks on 
tööjõupuudus 
Allikas: Eu...
Vabad ametikohad viitavad ettevõtete soovile 
uusi töötajaid juurde palgata 
• Nõudlus uute töötajate järele näitab, et os...
Tööjõupakkumist mõjutab ka elanikkonna 
vananemine ja väljaränne 
750,000 
800,000 
850,000 
900,000 
950,000 
1,000,000 
...
Järjest teravamalt tõuseb esile vaba tööjõu 
mittevastavus ettevõtete nõudmistele 
• Tööpuudus on märgatavalt vähenenud, k...
Tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on kasvanud, 
kasumi oma vähenenud 
• Tooraine ja energia hind ning muud kulud on vii...
Tööjõukulude osatähtsus Eestis on EL 28 
keskmise lähedal 
• Tööjõukulude osatähtsus on suurem riikides, kus teenuste osak...
2014. aastal palgakasv aeglustub, kuid surve 
palkadele püsib tugevana 
• Tööealise elanikkonna vähenemine toob kaasa hõiv...
Tööjõukulude ning teenuste hinnakasvu vahel 
valitseb tugev seos 
• Eesti tarbijahindade tase oli 2013. aastal umbes 72% E...
Inflatsioon kiireneb, kuid püsib lähiaastatel 
mõõdukas 
• 2014. aastal kujuneb inflatsioon tõenäoliselt väiksemaks kui ju...
Majanduse kasvuvõimekus määrab 
palgakasvu pikemal perioodil 
• Eestile jõukohane (potentsiaalne) majanduskasv on 3-4% aas...
Eesti ettevõtete keskmikud on hea tootlikkusega, 
rahvusvahelisel tasemel tippe on vähe 
• Ettevõtete keskmine tööjõu 
too...
Eestis on ühe töötaja kohta tehnoloogilisi 
vahendeid (masinaid ja seadmeid) suhteliselt vähe 
Allikas: Eurostat 
0 10 20 ...
Kokkuvõtteks 
• Üleilmne ja Euroopa majanduskliima peaks mõnevõrra küll paranema, kuid 
paranemist ohustavad riskid on jät...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ülo Kaasik. Eesti majanduse hetkeseis ja palkade arenguvõimaluste väljavaade.

756 views

Published on

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku ettekanne Eesti majanduse hetkeolukorrast Pärnu Konverentside korraldataval konverentsil Palga Päev 2014 „Õigustatud ootus?“

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ülo Kaasik. Eesti majanduse hetkeseis ja palkade arenguvõimaluste väljavaade.

  1. 1. EESTI MAJANDUSE HETKESEIS JA PALKADE ARENGUVÕIMALUSTE VÄLJAVAADE Ülo Kaasik Eesti Pank
  2. 2. Eesti majanduskasv on kolme viimase aasta jooksul pidevalt aeglustunud, kuid palgakasv on pigem kiirenenud Eesti majanduse reaalkasv ja keskmise brutokuupalga kasv 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% -15% -20% SKP reaalkasv brutokuupalk reaalpalk 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Allikas: statistikaamet
  3. 3. Nõudluse kasv Eesti peamistel välisturgudel kiireneb • Detsembriprognoosiga võrreldes on välisnõudluse kasv Eesti jaoks siiski kesisem • Eelolevatel aastatel piirab ekspordivõimalusi eelkõige Soome ja Venemaa vähene nõudlus 5% 4% 3% 2% 1% 0% -1% Välisnõudluse kasv Leedu Läti Venemaa Soome Rootsi muud välisnõudluse kasv 2012 2013 2014 2015 2016 Allikas: Euroopa Keskpank
  4. 4. Ettevõtete optimism lähiaja suhtes on vähenenud • Kindlustunne majanduse edasise käekäigu suhtes on aasta algusega võrreldes väiksem • Eelkõige on vähenenud kindlustunne teenuste sektoris ja ehituses Allikas: Euroopa Komisjon 115 110 105 100 95 90 85 80 Eesti majanduskonjunktuur (keskmine = 100) 2011 2012 2013 2014 Majandususaldusindeks Tööstus Teenused Tarbijad Jaekaubandus Ehitus
  5. 5. Majanduskasvu riskid on allapoole • Ekspordinõudlus on aasta esimesel poolel olnud oodatust pisut kesisem • Venemaa sanktsioonide vahetu mõju võib kahandada majanduskasvu prognoosi umbes 0,3 pp, millele lisanduvad kaudsed mõjud teiste riikide kaudu Eesti SKP Eesti majanduskasvu prognoos 2005. aasta püsivhindades (mld eurot) Prognoos Prognoos 0.7% 3.9% 3.6% 10% 8% 6% 4% 2% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 juuniprognoos 2014 detsembriprognoos 2013 12.9 13.4 13.9 15 14 13 12 11 10 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  6. 6. Kuigi suurimaks probleemiks on ebapiisav nõudlus, suureneb ettevõtete hulk, kus probleemiks on tööjõupuudus Allikas: Euroopa Komisjon 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Tööstusettevõtete toodangu kasvu piiravad faktorid 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 piiranguid pole ebapiisav nõudlus tööjõu puudus materjali/seadmete puudus muud finantsprobleemid
  7. 7. Vabad ametikohad viitavad ettevõtete soovile uusi töötajaid juurde palgata • Nõudlus uute töötajate järele näitab, et osa erasektorist on võimeline tööjõu kallinemisega hakkama saama 4 3.5 3 2.5 2 1.5 1 0.5 0 Vabade ametikohtade määr, % Tegevusalad kokku Töötlev tööstus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Allikas: statistikaamet
  8. 8. Tööjõupakkumist mõjutab ka elanikkonna vananemine ja väljaränne 750,000 800,000 850,000 900,000 950,000 1,000,000 1,050,000 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 Tööealise elanikkonna rahvastikuprognoos Allikas: statistikaamet
  9. 9. Järjest teravamalt tõuseb esile vaba tööjõu mittevastavus ettevõtete nõudmistele • Tööpuudus on märgatavalt vähenenud, kuid lähiaastatel püsib suhteliselt stabiilne • Probleemiks on nn struktuurne tööpuudus 20% 16% 12% 8% 4% 0% Töötuse määr 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 % tööjõust 24 kuud ja enam 12 kuni 23 kuud 6 kuni 11 kuud vähem kui 6 kuud töötuse määr Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  10. 10. Tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on kasvanud, kasumi oma vähenenud • Tooraine ja energia hind ning muud kulud on viimasel ajal kasvanud tööjõukuludest aeglasemalt • Ettevõtete kasumid olid 2014. aasta teises kvartalis sama suured kui aasta varem • Võimalused palku tõsta on piiratumad kui veel mõned aastad tagasi Tööjõukulude ja kasumi osakaal SKPs (sesoonselt tasandatud andmed) Allikas: statistikaamet 55% 50% 45% 40% 35% 30% Tööjõukulude osakaal SKPs Tegevuse ülejääk ja segatulu (SKPst) 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
  11. 11. Tööjõukulude osatähtsus Eestis on EL 28 keskmise lähedal • Tööjõukulude osatähtsus on suurem riikides, kus teenuste osakaal majanduses on suurem Allikas: Eurostat (nt pangandus Šveitsis) Tööjõukulude osatähtsus SKPst 2013. aastal, % 47.5 49.3 70 60 50 40 30 20 10 0 Kreeka Rumeenia Slovakkia Leedu Bulgaaria Läti Iirimaa Tšehhi Itaalia Hispaania Ungari Norra Eesti Portugal EL-28 Austria Sloveenia Holland Saksamaa Soome Prantsusmaa UK Rootsi Taani Šveits
  12. 12. 2014. aastal palgakasv aeglustub, kuid surve palkadele püsib tugevana • Tööealise elanikkonna vähenemine toob kaasa hõive kahanemise • Struktuurne tööpuudus ning elanikkonna vähenemine on püsivalt parandanud töötajate positsiooni palgaläbirääkimistel 52% 50% 48% 46% 44% 42% 40% 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% Palga ja hõive kasv tööjõukulude osakaal SKPs (parem telg) hõive kasv keskmise brutokuupalga kasv 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  13. 13. Tööjõukulude ning teenuste hinnakasvu vahel valitseb tugev seos • Eesti tarbijahindade tase oli 2013. aastal umbes 72% Euroopa Liidu keskmisest • Vahe on suurim suletud sektoris ehk teenuste puhul, kus Eesti hinnatase moodustab umbes 60% Euroopa Liidu keskmisest Palgakasvu ja teenuste hinnakasvu seos keskmise brutokuupalga aastakasv (vasak telg) teenuste inflatsioon ilma sideteenuseta (parem telg) 16% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% -2% -4% -6% 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Allikad: Eurostat, statistikaamet
  14. 14. Inflatsioon kiireneb, kuid püsib lähiaastatel mõõdukas • 2014. aastal kujuneb inflatsioon tõenäoliselt väiksemaks kui juunis prognoositud • Aeglane inflatsioon suurendab tarbijate reaalset ostujõudu Tarbijahinnaindeksi kasv alusinflatsioon majapidamiste energia kütused toiduained tarbijahinnaindeks 0.8% 2.4% 2.7% 5% 4% 3% 2% 1% 0% -1% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  15. 15. Majanduse kasvuvõimekus määrab palgakasvu pikemal perioodil • Eestile jõukohane (potentsiaalne) majanduskasv on 3-4% aastas • Kriisieelse perioodi arenguvõimalustest (kasvumudelist) on Eesti välja kasvanud Allikad: Eurostat, Eesti Pank 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% 0% kasv Euroopas 2000-2008 (EL 27) 30 50 70 90 110 130 150 170 SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel, aastate 2000-2008 keskmine SKP aastakasv, aastate 2001-2008 keskmine Eesti 2000. aastal Eesti 2012. aastal
  16. 16. Eesti ettevõtete keskmikud on hea tootlikkusega, rahvusvahelisel tasemel tippe on vähe • Ettevõtete keskmine tööjõu tootlikkus on KIE riikide üks kõrgemaid • Eesti ettevõtete tootlikkuse ebavõrdsus on väike – ettevõtetest põhiosa moodustavad madalama tootlikkusega ettevõtted on suhteliselt konkurentsivõimelised – kõrgema tootlikkusega nn tippettevõtete rühm on riigi keskmisele suhteliselt lähemal Tööjõu tootlikkus valitud Euroopa riikides, aastate 2003- 2007 keskmine (üle 20 töötajaga ettevõtted) Allikas: CompNet
  17. 17. Eestis on ühe töötaja kohta tehnoloogilisi vahendeid (masinaid ja seadmeid) suhteliselt vähe Allikas: Eurostat 0 10 20 30 Poola Leedu UK Küpros Sloveenia Ungari Slovakkia Prantsusmaa Tšehhi Holland Eesti Soome Austria Saksamaa Belgia Itaalia Taani Iirimaa Transpordivahendid (töötaja kohta, tuhat eurot) 0 20 40 60 80 Leedu Poola Eesti Küpros Tšehhi Ungari Sloveenia Slovakkia Prantsusmaa Iirimaa Saksamaa Soome UK Holland Austria Taani Itaalia Belgia Masinad ja seadmed (töötaja kohta, tuhat eurot)
  18. 18. Kokkuvõtteks • Üleilmne ja Euroopa majanduskliima peaks mõnevõrra küll paranema, kuid paranemist ohustavad riskid on jätkuvalt väga suured • Eesti majandus peaks sellest paranemisest ka osa saama ja kasv jätkuma. Meie piirkonnale võib tagasilöögi tuua Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt • Eesti sissetulekud moodustavad nominaalselt umbes kolmandiku ELi keskmisest, mis peegeldab siinse toodangu suhteliselt madalamat väärtust. Ettevaates peaks Eesti ettevõtetel olema võimekust seda vahet vähendada • Palgasurvet veab ka tööturu olukord – Eesti rahvastik väheneb ning rikaste riikide kõrgem sissetuleku tase meelitab Eestist lahkuma ka edaspidi. Eesti ettevõtted konkureerivad sisuliselt rahvusvahelisel palgaturul ning tööle soovijatel on järjest enam mõjuvõimu kõrgemat palka välja kaubelda • Eesti majanduse arengutaset ja kasvuvõimekust arvestades võiks keskmine brutopalk kasvada umbes 6-7% aastas • Palkade tõstmine pole kestlik, kui samal ajal ei suudeta tootmist efektiivsemaks muuta

×