Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2017

996 views

Published on

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni esinemine konverentsil "Äriplaan 2017"

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2017

  1. 1. Majandusprognoos aastaks 2017 Ardo Hansson
  2. 2. Maailmamajandus on nõrgapoolne • Aktiivsusindeksid on aasta algusega võrreldes muutunud pessimistlikumaks • Tooni annavad geopoliitilised pinged, Euroopas on suurenenud ebakindlus Euroopa Liidu tuleviku suhtes Allikas: Markit 40 45 50 55 60 65 2013 2014 2015 2016 Ostujuhtide koondindeks (PMI) UK euroala Hiina arenevad turud USA Jaapan
  3. 3. Enamiku suurriikide kasvutempo jääb järgmisel aastal umbes samasuguseks nagu tänavu Allikas: OECD prognoos, september 2016 Suuremate riikide majanduskasvu prognoos -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2016 2017
  4. 4. Maailma majanduskasv on sel ja järgmisel aastal paari eelmise kümnendi tasemel Allikad: Maailmapank, OECD prognoos, september 2016 Maailma majanduskasv praegu ja eelmistel kümnenditel • Kasvu toetab kiiresti kasvavate arenevate suurriikide – Hiina ja India – suurem osakaal maailmamajanduses • Arenenud riikide kasv jääb eelnevate kümnendite kasvule alla 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 60ndad 70ndad 80ndad 90ndad 2000―2009 2010―2015 2016 2017 maailmamajandus arenevad riigid
  5. 5. Tootlikkuse kasvu aeglustumine on viimasel viiekümnel aastal olnud globaalne trend 0 1 2 3 4 5 6 7 1971-1979 1980-1989 1990-1999 2000-2009 2010-2014 Allikas: OECD Töötajate keskmise tunnitootlikkuse aastakasv (%)
  6. 6. Euroopa majandus vajab pärast kriisi suuremat kasvupotentsiaali • Majanduse olukord Euroopa Liidus on riigiti väga eriilmeline • Erinevusi on võimalik vähendada riigi käsutuses olevate hoobadega: eelarvepoliitika, aga ka töö- ja tooteturge ning ärikeskkonda muutvate reformidega Allikas: Eurostat 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 SKP Euroopa Liidu riikides, 2008 = 1 Poola Kreeka Malta Horvaatia Luksemburg Läti Eesti
  7. 7. Kasvu toetavate reformide tegemine on takerdunud ellu viidud või märkimisväärne edu 4% ei ole veel hinnatud 7% teatav edu 41% edusammud puuduvad või väga piiratud edu 48% Euroopa Liidu riikide edusammud 2015. aasta riigipõhiste soovituste täitmisel Allikas: Euroopa Parlament
  8. 8. Euroala majanduskasv on järgmistel aastatel pisut aeglasem, kui varem oodatud • Euroopa Keskpanga inflatsiooniprognoos on püsinud peaaegu muutumatuna ÜTHI-inflatsioonMajanduskasv 2015 2016* 2017* 2018* 0,0% 0,2% 1,2% 1,6% 2015 2016* 2017* 2018* 1,9% 1,7% 1,6% 1,6% * prognoos Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank * prognoos -1% 0% 1% 2% 3% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 -1% 0% 1% 2% 3% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
  9. 9. Euroopa Keskpanga rahapoliitika on toetav Allikas: Euroopa Keskpank • Mittestandardsete rahapoliitika meetmete panus on suurenenud • Euroala keskpangad (eurosüsteem) on varaostukava raames varasid soetanud ligikaudu 1,2 triljoni euro ulatuses (u 12% euroala SKPst) • Euroopa Keskpanga rahapoliitika ei saa tekitada jätkusuutlikku majanduskasvu -1 0 1 2 3 4 5 6 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Euroopa Keskpanga rahapoliitilised ja rahaturu intressimäärad, % EKP baasintressimäär EKP üleööhoiuse intressimäär EKP üleöölaenu intressimäär 6 kuu EURIBOR
  10. 10. Enamiku Eesti kaubanduspartnerite kindlustunne pole viimastel aastatel eriti muutunud Allikas: Euroopa Komisjon 60 70 80 90 100 110 120 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Kaubanduspartnerite kindlustunne euroala Soome Rootsi Läti Leedu Saksamaa • Positiivne on see, et Soome majandusolukord paraneb nähtavalt
  11. 11. Prognoosid näitavad majandusaktiivsuse väikest kasvu piirkonnas -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 5 Läti Leedu Soome Rootsi Venemaa Eesti peamiste kaubanduspartnerite SKP reaalkasv (%) Allikad: riikide keskpangad, Venemaa majandus- ja arenguministeerium 2012 2015 2013 2014 2016 2017 • Paranevast välisnõudlusest osa saamiseks tuleb ekspordi arendamisel teha sihipärast tööd
  12. 12. Eksportivate ettevõtjate hinnangud konkurentsivõime kohta on paranenud Allikas: Euroopa Komisjon -1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2013 2014 2015 2016 Hinnangud konkurentsivõime arengu kohta* konkurentsivõime väljaspool ELi * Kolme kvartali libisev keskmine. konkurentsivõime Eestis konkurentsivõime ELis
  13. 13. Sisetarbimine ei piira Eesti majanduskasvu • Elanike sissetulekud ja ostujõud on kasvanud väga kiiresti • Majapidamiste tarbimise kasv on mitme aasta vältel majanduskasvu edestanud • Tõuget vajab majanduse kasvupotentsiaal, st ettevõtete konkurentsivõime ja tootmisvõimekus Allikas: statistikaamet Majanduskasvu ja eratarbimise kasvu võrdlus 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 2012 2013 2014 2015 2016 I kv 2016 II kv majapidamiste säästumäär majanduskasv eratarbimise kasv
  14. 14. Aeglase majanduskasvu varjus toimub majanduse struktuuri muutus Allikas: statistikaamet Tegevusalade osakaalu muutus lisandväärtuse loomes 2012.–2015. a -2% -1% 0% 1% 2% ehitus töötlev tööstus energeetika veevarustus põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük veondus ja laondus arvutite ning tarbeesemete parandus haridus info ja side kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus haldus- ja abitegevused mäetööstus majutus ja toitlustus kunst, meelelahutus ja vaba aeg tervishoid ja sotsiaalhoolekanne hulgi- ja jaekaubandus kinnisvaraalane tegevus • N-ö tööjõupõhiste tegevusalade osakaal suureneb • Tootlikkuse kasv majanduses tuleb kas tegevusalade struktuuri muutusest või tootlikkuse suurenemisest tegevusalade sees
  15. 15. Palgatõus ilmestab majanduse inimressursikesksemaks muutumist -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 inflatsiooni mõju efektiivse maksu mõju brutokuupalga kasv reaalse netokuupalga kasv Keskmise palga aastane muutus Allikas: statistikaamet
  16. 16. Inflatsiooni kiirenemine aeglustab ostujõu kasvu Allikad: statistikaamet, Eesti Pank (juuniprognoos 2016) • Kui energia odavnemine lõppeb, taandub hinnalanguse suurim põhjus • Maksutõusud kiirendavad järgmisel aastal inflatsiooni 0,8 protsendipunkti võrra -2 -1 0 1 2 3 4 -2 -1 0 1 2 3 4 2012 2013 2014 2015 2016 2017 toit (pp) teenused ja tööstuskaubad (pp) energia (pp) THI (%) Tarbijahindade muutus
  17. 17. Palgakasvu surve leevenemist praegu ei paista • Tööle võetud ja enda algatusel töölt lahkunud inimeste arv on suurenenud, see viitab sellele, et töökohti vahetatakse varasemast sagedamini • Juhul, kui töötasude tõstmise taga on liiga optimistlikud ootused, võib see anda tagasilöögi Allikas: statistikaamet 0% 1% 2% 3% 4% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Vabade ametikohtade määr
  18. 18. Tööjõupuudust tunnetatakse Eestis kõige rohkem väikese tootlikkusega tööstusharudes -10 0 10 20 30 40 50 60 70 0 10 20 30 40 50 haru lisandväärtus töötaja kohta 2014. aastal haru ettevõtete osakaal, kelle jaoks tööjõupuudus on peamine tootmist piirav tegur (ajavahemik 2015. aasta III kvartalist 2016. aasta II kvartalini) Ettevõtete tootlikkus ja tööjõunappus eri tööstusharudes Märkus. Ringi suurus näitab tööstusharu hõivet. Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet
  19. 19. Täitmata töökohtade osakaal on suurem madalama palgatasemega tegevusaladel 0 0.5 1 1.5 2 2.5 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000 täitmatatöökohtadeosakaal,% keskmine palk, eurot Vabade ametikohtade määr ja keskmine palk eri tegevusaladel* finantsvahendus * Välja arvatud avalik haldus ja riigikaitse. info ja side Allikas: statistikaamet
  20. 20. Kasumid on kahanenud, kuid peamiselt üksikutel tegevusaladel -8 -6 -4 -2 0 2 4 6 8 kokku õlitööstus mäetööstusja energeetika veondusjalaondus ehitus majutusjatoitlustus infojaside ülejäänudtegevusalad Kasumite muutus 2016. a II kvartalis aasta varasema ajaga võrreldes (%) 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Ettevõtlussektori kasum (miljonit eurot, nelja kvartali libisev keskmine) Allikas: statistikaamet
  21. 21. Ettevõtete investeerimisaktiivsus on esimesel poolaastal suurenenud Allikas: statistikaamet -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 2012 2013 2014 2015 2016 Mittefinantsettevõtete investeeringute aastakasv ehitus masinad muu investeeringud kokku
  22. 22. Ainuüksi investeeringute maht ei taga kiiremat majanduskasvu • Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahukuse juures Eesti omaga võrreldava kasvukiiruse • Investeeringute puhul on oluline nende struktuur ja põhivara kasutamise tõhusus 0 1 2 3 4 5 17 19 21 23 25 27 29 EestiLätiSlovakkia Iirimaa Leedu Investeeringute seos majanduskasvuga Euroopa Liidus 2000–2015 keskmine majanduskasv (%) keskmine investeeringute osakaal SKPs (%) Poola Allikas: Eurostat
  23. 23. Ressursside rakendatuse poolest on Eestil arenguruumi 45 50 55 60 65 70 75 80 85 Küpros Bulgaaria Läti Kreeka Horvaatia Leedu Malta Eesti Itaalia Rumeenia Hispaania Portugal Slovakkia Belgia Ühendkuningriik Ungari Poola Taani Sloveenia EuroopaLiit Luksemburg Holland Soome Saksamaa Prantsusmaa Rootsi Austria Tšehhi Tootmisvõimsuse rakendatuse tase tööstuses, 2005.–2016. a II kvartali keskmine (%) Allikad: Euroopa Komisjon, küsitlusandmed • Eesti jaoks pole oluline mitte üksnes investeeringute mahu suurenemine, vaid ka investeeringute tõhusam kasutamine
  24. 24. Euroopa Liidu rahasid peaks kasutama tõhusamalt • Uue eelarveperioodi väljamaksed jäävad eelmise perioodi omadele veidi alla, ehkki kogemust on seekord rohkem • Ei ole otstarbekas mõelda riigi laenuvõtmisele, kui Euroopa Liidu fondidest jagatav raha on kasutamata 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta 6. aasta 7. aasta 8. aasta 9. aasta Kumuleeritud projektide maht projekti algusaja järgi (miljonites eurodes) eelarveperiood 2014–2020 fondid KOVid keskvalitsus erasektor eelarveperiood 2007–2013 Allikas: rahandusministeerium
  25. 25. Valitsemissektori investeeringutes on Euroopa Liidu fondide panus selgelt vähenenud Allikas: rahandusministeerium 0 50 100 150 200 250 300 350 400 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Valitsemissektori investeeringud (miljonites eurodes) rahastatud investeerimistoetusega (kapitalisiire) rahastatud muudest vahenditest • Vähem valitsemissektori investeeringuid Euroopa Liidu vahenditest tähendab ka vähem tellimusi erasektorile
  26. 26. • Euroopat iseloomustab poliitiline ebakindlus, mis kajastub nii majanduse hetkeseisus kui ka väljavaates • Eesti jaoks olulised välisturud kasvavad järgmisel aastal tagasihoidlikult • Eesti majanduskasv ei seisa vähese sisenõudluse taga • Majanduskasvu kiirenemine sõltub ettevõtete konkurentsivõimest välisturgudel • Ettevõtete konkurentsivõime ja tootmispotentsiaal vajavad majanduspoliitika tuge • Palku jäävad survestama kahanev tööealine elanikkond ja asjaolu, et majandus muutub tööjõukesksemaks • Turg sunnib üha jõulisemalt lõpetama odavamal tööjõul põhinevaid ärimudeleid • Ülemäärane surve väikese tootlikkusega ettevõtetele, mida muu hulgas võib põhjustada alampalga liiga jõuline kasv, võib tööpuudust suurendada ja majanduse pikaajalist kasvuväljavaadet kahjustada Kokkuvõtteks 2017. aasta kohta

×