2. TÄNASE ETTEKANDE TEEMAD
Hõive
Hõive arengu väljavaated
Tööpuudus
Tööjõupakkumine
Lisateema. Ukraina sõjapõgenikud Eesti tööturul
Keskmine palk
Lisateema. Hariduse ja tervishoiu palgakokkulepped
2
3. Hõive ei kahanenud hoolimata majanduslangusest
•Ukraina
sõjapõgenikud
2022. aasta
tööjõu-uuringus ei
kajastunud
•Palgatöötajate ja
täistööajaga
töötajate arv oli
II poolaastal siiski
veidi väiksem kui
I poolaastal
3
Hõive kahaneb pärast majanduslangust tavaliselt umbes
pooleaastase viitajaga
4. Keskmine töötatud tundide arv nädalas on Eestis
pikaajalisel kahanemistrendil
•Osakoormusega
töötamine sageneb
osalt seetõttu, et
vanemaealiste
inimeste
osalemine tööturul
suureneb
•Täiskoormusega
töötajate tegelikult
töötatud tundide
arv kahaneb
4
5. 2022. aastal sai kuus keskmiselt ligi 12 000 inimest
rohkem palgatulu võrreldes koroonapandeemiaeelse
ajaga
•Palgatulu saajate
arv suurenes
peamiselt teenuste
sektoris
•2022. aasta
tagasilöögid
kahandasid hõivet
töötlevas
tööstuses, eriti
puidusektoriga
seotud harudes
5
6. Ettevõtted on hõive edasise arengu suhtes jätkuvalt
mõnevõrra pessimistlikumad kui majandustsükli
jooksul keskmiselt
Töötleva tööstuse
tööandjate
hõiveootus kahanes
kõige enam
6
7. Töötukassa vahendatud töökuulutuste arv
stabiliseerus 2022. aasta novembris
•Vahendatud
töökuulutusi oli
rohkem kui enne
pandeemiakriisi
•Konkurents
töökohtade pärast
on võrreldes
heade aegadega
tihedam
7
8. Tööjõu-uuringu järgi püsis töötuse määr
2022. aasta teisel poolel madal
•Registreeritud
töötus kasvas
2023. aasta
veebruari lõpuks
aastaga umbes
10 000 inimese, sh
6000 sõjapõgeniku
võrra
•Koondamise tõttu
töötuks jäänute arv
suurenes
8
9. Tööjõupakkumine suurenes 2022. aastal hüppeliselt nii tänu
suuremale tööjõus osalemisele kui ka rahvaarvu kasvule
•Rahvaarv kasvas
statistikaameti
esialgse hinnangu
järgi 1,9%
•Ukraina
põgenikest
püsielanikke
lisandus 31 594
•Tööealiste arv
suurenes kiiremini
kui rahvaarv kokku
9
10. Ajutist kaitset omab ligikaudu 40 000 sõjapõgenikku
•Neist u 29 000 on
tööealised (15-75)
•Ligi 60% osaleb
tööturul
•37% ehk ligikaudu
10 000 inimest on
leidnud tööd
•Sagedamini
ametikohtadel,
mis eeldavad
madalamat
kvalifikatsiooni
10
11. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti elanike tööjõus
osalemise määr väga kõrge
•Eesti tööjõus
osalemise määra
suurendab
vanemaealiste
kõrge osalusmäär,
eriti naiste seas
•2022. aastal
taastus tööjõus
osalemine
pandeemia-
aegsest langusest
11
12. Palgakasv aasta teises pooles ei kiirenenud
• Vähenes
ebaregulaarsete
preemiate panus
palgakasvu
• Edaspidi hoiab
keskmise palga
kasvu kiirena
töötajate surve
taastada hinnakasvu
mõjul kahanenud
ostujõudu ja
valitsemissektori
kiirenenud palgatõus
12
Kiire hinnatõus ei kandunud täiel määral edasi palkadesse,
sest töötajate läbirääkimisjõud vähenes
13. Neljandas kvartalis hinnatõus pidurdus ja
reaalpalga kahanemine kvartaliarvestuses peatus
Keskmise palga
ostujõud kahanes
2022. aasta
kolmandaks
kvartaliks aasta
varasemaga
võrreldes 13%
13
14. Tänu miinimumpalga tõstmisele kiirenes palgakasv
palgajaotuse alumises osas
14
Brutopalga jaotuse ebavõrdsus vähenes veidi
15. Hüvitised töötajatele suurenesid 2022. aasta teises
pooles samas tempos nominaalse SKPga –
tööjõukulude osatähtsus lisandväärtuses ei kasvanud
Kas edasine tööjõukulu
kasv on ettevõtetele
jõukohane, sõltub
sellest, mil määral
õnnestub kulude kasvu
ka edaspidi toodangu
lõpphinda edasi kanda
15
16. Lisateema. Hariduse ja tervishoiu palgakokkulepped
Ehkki seos õpetajate
töötasu alammäära ja
nende keskmise palga
vahel on muutuv, on
aastate lõikes õpetajate
töötasu alammäära
10% tõus toonud kaasa
õpetajate keskmise palga
8–9% kasvu
16
Selleks aastaks on hariduses ja tervishoius kokku lepitud märkimisväärsetes
palgatõusudes:
• õpetajate töötasu alammäär kasvab 23,9%
• tervishoiutöötajate miinimumtunnitasu tõuseb 16,8–21,1%
17. Lisateema. Hariduse ja tervishoiu palgakokkulepped (2)
• Kogu haridusvaldkonna
palgakasv ulatub sel aastal ligi
17%ni
• Eesti keskmise palga kasvust
kiirem palgakasv
haridusvaldkonnas hoogustab
Eesti keskmise palga kasvu
(muude tingimuste samaks
jäädes) 0,3–0,4 protsendipunkti
võrra
17
EMTA andmetel oli 2022. aastal hariduse valdkonnas hõivatud
ligi 34 000 palgasaajat (5,7% kõigist deklareeritud palga
saajatest)
18. Lisateema. Hariduse ja tervishoiu palgakokkulepped (3)
• Kuna õdede ja hooldajate
puhul on töötasude
varieeruvus ametigrupi sees
pigem väike ja katvus
miinimumtunnitasuga suur, siis
selgitab miinimumtunnitasu
tõus üsna hästi keskmise
põhitunnipalga muutust
nendes ametites
18
Õdede ja hooldajate seas teenib 25% väikseima
põhitunnitasuga töötajatest miinimumtunnitasuga võrdset
sissetulekut ja miinimumtunnitasu tõstmine kandub täpselt
samas ulatuses üle ka nende põhitunnipalka
19. • Käesoleva ülevaate ajaks on majandust tabanud energia- ja sõjakriis toonud
tagasilööke hõives vaid piiratud ulatuses
• Majanduslanguse mõju jõuab tööturule viivitusega, kuid optimismiks annab põhjust see,
et vabade töökohtade arv enam ei kahane ja tööandjate ootused hõive edasise arengu
suhtes pole pikaajalisest keskmisest palju kehvemad
• Tööpuudus on olnud stabiilne – registreeritud töötus küll suurenes, kuid enamjaolt
sõjapõgenike lisandumise tõttu
• Tööjõupakkumine suurenes samas hüppeliselt – tööjõus osalemine on pandeemiast
taastunud ja osalusmäär väga kõrge ning tööealiste arv Eestis on kasvanud
• Keskmine palk ja tööjõukulu on laias laastus kasvanud kooskõlas nominaalse
lisandväärtusega – kasumid pole majandust tabanud kriiside mõjul palju kahanenud
• Edaspidi saab töökohtade püsimisel määravaks, kas jätkuv palgakasv on ettevõtetele
jõukohane
Kokkuvõte