Eesti Pank esitleb värsket finantsstabiilsuse ülevaadet

1. Finantsstabiilsuse ülevaade
19.04.2017

2. Eesti majanduskasv oli 2016. aastal väike,
kuid kiirenes neljandas kvartalis
2
Näitajad viitavad majanduse suhteliselt tugevale arengule ka 2017. aasta
esimeses kvartalis
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
keskmine aastakasv kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
SKP reaalkasv
Allikas: statistikaamet.

3. Eesti ettevõtete kasumi vähenemine on pidurdumas
3
Samas jääb palgasurve ka ettevaates tugevaks ja kasumi langus võib jätkuda
0
50
100
150
200
250
2006 2007 2008 2009 2010 2010 2012 2011 2014 2015 2016
2006Ikv=100
müügitulu palgafond kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu)
Ettevõtete müügitulu, palgafond ja kasum (4 kvartali libisev keskmine)
Allikas: statistikaamet.

4. Ettevõtete võlakohustused suurenesid vaid
pisut ja võlakoormus püsis samal tasemel
4
Laenumaksevõimet toetavad likviidsete varade suhteliselt suur
maht ja madalad intressimäärad
100%
200%
300%
400%
500%
600%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
2006 2008 2010 2012 2014 2016
võla ja SKP suhe (vasak telg)
võla ja omakapitali suhe (vasak telg)
võla ja kasumi suhe (parem telg)
Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.

5. Palgakasv püsis kiire ja majapidamiste
kindlustunne tõusis
5
Pikka aega kestnud kiire palgakasvu ja paranenud kindlustunde juures on oht,
et majapidamised arvestavad laenuotsuseid tehes kiire palgakasvu jätkumisega
-30
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
2013 2014 2015 2016
Eesti euroala
Eesti pikaajaline keskmine euroala pikaajaline keskmine
Tarbija kindlustunde indikaator
Allikad: konjunktuuriinstituut, Euroopa Komisjon.

6. Hoiused kasvasid endiselt kiiremini kui võlakohustused
Majapidamiste laenunõudlus suurenes
ja võlakohustuste kasv kiirenes
6
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
mldeurodes
võlakohustused (vasak telg) hoiused ja sularaha (vasak telg)
hoiuste ja sularaha aastakasv (parem telg) võlakohustuste aastakasv (parem telg)
Majapidamiste võlakohustused ja säästud
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.

7. Korteritehingute keskmine hind Eestis kasvas maa-ameti andmetel
2016. aasta neljandas kvartalis 11%
Eluasemehindade kasv kiirenes
2016. aasta teisel poolel
7
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
tehingute arv Eestis kokku (vasak telg) keskmise hinna aastakasv (parem telg)
Korteritehingute arv ja keskmise hinna aastakasv
Allikas: maa-amet.

8. Kui uute ja vanemate ning Tallinna ja muu Eesti vahekord tehingutes
oleks jäänud samaks mis aasta tagasi, oleks korteritehingute keskmise
hinna kasv olnud 5–6%
Tehingute keskmist hinda on mõjutanud uute
korteritega tehtud tehingute osakaalu suurenemine
8
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
2014 2015 2016
Eesti Tallinn Eesti ilma Tallinnata
Esmakordselt müüdud korterite osakaal tehingutes
Allikas: maa-amet.

9. Eluasemeturul nõudlust suurendanud demograafiliste
tegurite mõju on pöördumas
Lähiajal hakkab 25–39-aastaste osakaal kiirelt vähenema, mis võib nõudlust vähendada
9
1.15
1.2
1.25
1.3
1.35
1.4
100
150
200
250
300
2004 2014 2024 2034
miljonites
tuhandetes
kokku (parem telg) 15-24-aastased (vasak telg) 25-39-aastased (vasak telg)
Eesti rahvaarvu prognoos vanusegruppide lõikes
Allikas: statistikaamet.

10. Büroopindade turul on haavatavad eeskätt madalama kvaliteediga
või vähem kesksema asukohaga pinnad
Äripindade turul on vakantsus pisut suurenenud
10
0
20
40
60
80
100
120
140
2013 2014 2015 2016
1000m2
ehitusluba, büroo ehitusluba, kaubandus
kasutusluba, büroo kasutusluba, kaubandus
Uued kaubandus- ja büroopinnad
Allikas: statistikaamet.

11. Laenude ja liisingute maht kasvas enamiku kliendigruppide ja tegevusalade puhul
Reaalsektori pangalaenude ja liisingute maht kasvas
2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses kiiresti
11
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2013 2014 2015 2016 2017
muud majapidamiste laenud ettevõtete laenud
eluasemelaenud reaalsektori laenud kokku
Ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute jäägi aastakasv
Allikas: Eesti Pank.

12. Kinnisvaraettevõtete laenude osakaal pankade laenu- ja liisinguportfellis on
pisut suurenenud, 19%ni
Suurima panuse laenumahu suurenemisse andsid
kinnisvaraettevõtete laenud ja eluasemelaenud
6%
10%
18%
8% 6%
12%
4% 1%
-11%-100
-50
0
50
100
150
200
250
300
350
400
eluasemelaenud
kinnisvaraja
ehitus
kaubandus
muudsektorid
muudmaja-
pidamistelaenud
primaarsektor
logistika
tööstus
taristu
mlneurodes
Laenude ja liisingute jäägi aastakasv 28.02.2017 seisuga
Allikas: Eesti Pank. 12

13. Viivislaenude maht jäi väikeseks ja
laenuportfelli kvaliteet püsis hea
13
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
viivislaenud allahindlused
Viivislaenude ja allahindluste osatähtsus laenuportfellis
Allikas: Eesti Pank.

14. Pangandussektori laenude-hoiuste suhtarv püsis stabiilne
Pangad rahastavad ennast peamiselt kliendihoiustega, samas suurenesid
pisut ka emapangagruppidelt saadud laenud ja hoiused
0%
50%
100%
150%
200%
250%
0
5,000
10,000
15,000
20,000
25,000
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
võlakirjad ja muud kohustused (vasak telg) kliendihoiused (vasak telg)
laenud ja hoiused pankadelt (vasak telg) laenude-hoiuste suhtarv (parem telg)
Rahastamise struktuur ja laenude-hoiuste suhtarv
Allikas: Eesti Pank.
mlneurodes
14

15. Pangandussektori kapitaliseeritus püsis tugev
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
esimese taseme põhiomavahendid/koguvarad
kapitali adekvaatsuse määr
esimese taseme põhiomavahendite suhtarv
Kapitaliseeritus ja finantsvõimendus
Allikas: Eesti Pank.
15

16. Kinnisvaranõudlust hoiavad üleval elanikkonna kasv, linnastumine,
uute eluruumide pakkumise vähesus ja madalad intressid
Kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasv
Põhjamaades jätkus
16
0
50
100
150
200
250
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Soome Norra Rootsi Taani
Korterite hinnaindeksid Põhjamaades (2005 = 100)
Allikad: statistikaametid, Valueguard, Real Estate Norway, Eesti Panga arvutused.

17. Kapitali tase jääb võrdluses Euroopa teiste suurte
pangagruppidega keskmiseks
Rootsi suurte pangagruppide finantsseis on tugev ja
kapitali tase on kapitalinõuete mõjul pisut tõusnud
17
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
esimese taseme põhiomavahendid (CET1) / varad
esimese taseme põhiomavahendid (CET1) / riskiga kaalutud varad
Rootsi suuremate pankade kapitaliseeritus
Allikas: Rootsi keskpank.

18. Peamised finantsstabiilsuse riskid ja
makrofinantsjärelevalve meetmed

19. Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest
riskidest on lähiajal väikesed
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid 2017. aasta aprillis:
Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest
kõrgemaks, suureneb Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk.
Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete
tulusid ja laenumaksevõimet.
Eesti ettevõtete kasumlikkus kahaneb müügituludest kiirema tööjõukulude kasvu tõttu. See
nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.
Sissetulekute kasv ja kindlustunde paranemine tõstavad veelgi tehinguaktiivsust ja kiirendavad
hinnakasvu kinnisvaraturul. Koos madalate intressimääradega kiireneb selle mõjul
eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust
kinnisvarasektori riskide suhtes.
väike risk suur risk
Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, 2016. aasta oktoobri hinnanguga.
19

20. Valitsuse tegevusel on mõju finantsstabiilsusele
• Kuna tööturg on pigem ülekuumenenud ja siseturule suunatud ettevõtete
kasvul pole olulisi takistusi, siis puudub vajadus stimuleerida majanduses
nõudlust lisakulutustega valitsemissektori eelarvepuudujäägi arvelt. See
võib viia majanduse tasakaalust välja ja nõrgendada pikaajalist kasvu.
• Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused
suurendavad ettevõtete ebakindlust ja pärsivad sellega investeeringute
tegemist.
20

21. • Kavandatav finantssektori täiendav maksustamine võib tuua kaasa
negatiivseid kõrvalmõjusid Eesti finantsstabiilsusele ja pärssida majanduse
rahastamist
– kui maks kehtestada, siis oleks mõistlik see kehtestada mitte ainult
kommertspankadele, vaid võimalikult laiale ringile, et vähendada
võimalikke moonutusi pankade käitumises
– bilansipõhine maks võib kaasa tuua finantsstabiilsuse tagamiseks
oluliste likviidsus- ja kapitalipuhvrite vähendamise Eestis
• Täiendavat hindamist vajavad riskid, mis tulenevad Rootsi valitsuse
ettepanekust piirata Rootsi keskpanga välisvaluuta reserve ja seeläbi ka
võimet panganduskriisile kiiresti reageerida.
Veelgi otsesemalt mõjutavad finantsstabiilsust
majanduspoliitilised otsused pankade kohta
21

22. Kapitalipuhvri nõuded:
– süsteemse riski puhver 1% kõikide pankade
Eestis asuvatele positsioonidele
– täiendav puhver (2%) süsteemselt olulistele
krediidiasutustele – Swedbank AS ja AS SEB Pank
– vastutsükliline kapitalipuhver on praegu 0% tasemel
Nõuded eluasemelaenudele:
– laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär (85%)
– laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär (50%)
– maksimaalne laenutähtaeg (30 aastat)
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve
instrumendid
22

23. Ettevõtete võlakohustused kasvasid
2016. aastal vaid 0,2%
• Investeeringute kasv on olnud tagasihoidlik
• Ettevõtete võlakohustuste struktuur on muutunud
23
0
2
4
6
8
10
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
mldeurodes
laenud ja liising Eestis tegutsevatest pankadest
välismaised võlakohustused
muud võlakohustused
Joonis 58. Ettevõtete võlg
Allikas: Eesti Pank.
Ettevõtete võlg

24. Vastutsüklilise puhvri määra üle 0% tõstmise
eelduseks olevat võlakoormuse tõusu pole toimunud
Eesti Panga detsembriprognoosi järgi ei ületa ka lähiaastatel võla kasv
püsivalt ja oluliselt nominaalse SKP kasvu
-5%
0%
5%
10%
15%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
võlg nominaalne SKP
Joonis 56. Reaalsektori võla ja nominaalse SKP aastakasv
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
Reaalsektori võla ja nominaalse SKP aastakasv
24

25. … võlakoormuse tase ei ole suurenenud ja püsib ettevaates stabiilsena
… pankade käitumises ei saa täheldada laenutegevuse võimendamist
… majanduse mitmed välistasakaalu näitajad on paranenud
• Samas esineb võlakoormuse kiire kasvu risk:
– madalate intressimäärade keskkonnas ja sissetulekute kasvu
jätkudes on oht, et kinnisvaraturul võib aktiivsus ja hindade kasv
veelgi suureneda, mis suurendab laenukoormust;
– kindlustunde ja investeeringute kasvades võib suureneda
ettevõtete võlakoormus. Seda toetavad soodsad
laenuintressimäärad ja pankade tugev konkurents ettevõtete
laenuturul.
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmine 0%st
kõrgemale ei ole hetkel vajalik, sest …
25

26. Laenusumma ja tagatise (LTV) suhtarv on kasvanud
KredExi käenduste suurenenud kasutamise tõttu
26
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30% ≤60%
>60%;≤65%
>65%;≤70%
>70%;≤75%
>75%;≤80%
>80%;≤85%
>85%;≤90%
>90%
osakaalkvartalisväljastatudlaenudes
LTV suhtarv
2015 2016
Joonis 19. Laenude jaotus LTV suhtarvu järgi
Allikas: Eesti Pank
Laenude jaotus LTV suhtarvu järgi
piirmäär85%
piirmäär90%*
*KredExi käendusega laenude puhul on piirmäär 90%.

27. Laenumaksete ja sissetuleku (DSTI)
suhtarv on muutunud vähe
Pisut on suurenenud piirmäära lähedal olevate laenude osakaal
27
0%
5%
10%
15%
20%
25%
≤20%
>20%;≤25%
>25%;≤30%
>30%;≤35%
>35%;≤40%
>40%;≤45%
>45%;≤50%
>50%
osakaalkvartalisväljastatudlaenudes
DSTI suhtarv
II kv 2016 III kv 2016 IV kv 2016
Joonis 20. Laenude jaotus DSTI suhtarvu järgi
Allikas: Eesti Pank
Laenude jaotus DSTI suhtarvu järgi
piirmäär 50%
*Piirmäär arvestab kõrgemat intressimäära.

28. Eluasemelaenude keskmine tähtaeg
on pisut pikenenud
Üle 30-aastase tähtajaga laene ei anta
28
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
≤10
>10;≤15
>15;≤20
>20;≤25
>25;≤30
>30
osakaalkvartalisväljastatudlaenudes
aastat
2015 2016
Joonis 49. Laenude jaotus tähtaja järgi
Allikas: Eesti Pank.
Laenude jaotus tähtaja järgi
piirmäär 30 aastat

29. • Kokkuvõttes on väikeste riskide seast kolm kõige suuremat seotud
– Põhjamaade kinnisvaraturu ja pangandusega,
– ettevõtete kasumite vähenemisega,
– hindade ja tehinguaktiivsuse kasvuga Eesti kinnisvaraturul.
• Eesti Panga kehtestatud eluasemelaenude nõudeid pole praegu
vaja karmistada:
– kommertspangad pole viimase kahe aasta jooksul
laenutingimusi leevendanud;
– Eesti Pank võib nõudeid karmistada, kui eluasemelaenude
kasv kiireneb või kui ilmnevad märgid, et laenustandardid või
-tingimused võivad konkurentsi mõjul leeveneda.
Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest
riskidest on lähiajal väikesed
29