Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Eesti ja euroala majandusest
Ardo Hansson
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikad: IMF WEO Update January 2016, April 2015 (katkendlik joon)
Su...
Toormete hinna langus on jätkunud
• Nafta on selle aasta alguses odavnenud, vastupidiselt oodatule
• Kuna nafta edasiseks ...
-200%
-150%
-100%
-50%
0%
50%
100%
150%
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
1/1/2013 1/1/2014 1/1/2015 1/1/2016
USD/EUR vahet...
Euroala majandus liigub varem prognoositud kursil
• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi kohaselt kerkib inflatsioon 2017. ...
Madal inflatsioon võimaldab Eurosüsteemil intresse
madalana hoida, kuid edasine intressilangetamise
ruum praktiliselt puud...
• Viimastest meetmetest kõige suurema mahuga on laiendatud varaostuprogramm, mille
raames ostetakse nii riigivõlakirju, pa...
• Laiendatud varaostuprogrammi raames ostab Eesti Pank iga kuu
keskeltläbi 120 miljoni euro eest võlakirju (valdavalt Euro...
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikas: Euroopa Keskpank
Märkus. Viimane vaatl...
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
ettevõtete laenud eluasemelaenud 3 kuu EURIBOR
Allikad: Eesti Pank, Euroo...
Investeeringud väljuvad madalseisust
• Suurim osa investeeringute vähenemisest 2015. aastal tuli energeetikasektorist, kui...
Eesti majanduse investeeringumahukus on
vähenenud, kuid osaliselt on see ootuspärane muutus
Eesti, 2000–2007
Eesti, 2014
7...
Kindlustunne on paranenud, kuid püsib ajaloolisest
keskmisest madalam
13Allikas: Euroopa Komisjon Viimane vaatlus: detsemb...
Ekspertide hinnang hetkeolukorrale on pisut
halvenenud
14
Horisontaaltelg: ekspertide
hinnang jooksvale olukorrale
Vertika...
Välisnõudlus toetab Eesti kasvu väljavaadet, kuid
välisnõudluse paranemine on aeglane
• Välisnõudluse taastumine on mitmel...
Nõrga välisnõudlusega toimetulemiseks on
konkurentsivõimelisus äärmiselt oluline
• Eesti eksportijad peavad hakkama saama ...
Ebakõlad Eesti majanduses on suurenenud
-10%
-5%
0%
5%
10%
Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, Eesti Pank
Majand...
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
keskmise brutokuupalga kasv SKP kasv jooksevhindades hõivatu kohta
nomina...
5.9% 5.8%
7.1%
0%
5%
10%
15%
20%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
alla 12 kuu töötud üle 12 kuu töötud
Al...
Töökohale sobivus on ületanud ootusi
• Vakantsete töökohtade arv pole hakanud kuhjuma, seega on võimalus
palgasurvete edas...
Tööturg on muutunud efektiivsemaks
• Üle- ja alakvalifikatsiooni indikaatorid ei ole viimastel aastatel eriti muutunud
21
...
Hõive jõud kasvuallikana hakkab raugema, sest
elanike arv kahaneb
-4
-2
0
2
4
6
8
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
tootl...
1,2%
2,2% 3,1%
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2012 2013 2014 2015 2016 2017
netoeksport (pp) investeeringud (pp) varud ja statistil...
-0,4%
1,2%
2,9%
-2
-1
0
1
2
3
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Toit (pp) Teenused ja tööstuskaubad (pp) Energia (pp) THI (%...
-1.0
-0.5
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Tasuta kõrgharidus (pp) Tasuta ühistransport (pp) Maksud (pp) ...
Nafta hinna langusel on Eestile olnud
positiivne mõju
26
-0.4
-0.2
0.0
0.2
0.4
0.6
0.8
1.0
2014 2015 2016 2017
Euroopa Lii...
-2%
-1%
0%
1%
2%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
struktuurne eelarvepositsioon ajutised meetmed
tsükliline komponent nominaa...
KOKKUVÕTTEKS
28
• Praeguste tootmisvõimaluste juures oleks majandus suuteline
kasvama 3%, kuid eelmise aasta majanduskasvuks kujuneb umbes...
• Eesti majanduse lähiaastate olukord sõltub sellest, kuidas
tekkinud ebakõlad lahenevad
• Kiirem majanduskasv sõltub eelk...
Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
2014 2015 2016 2017
SKP jooksevhindades (mi...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ardo Hansson Eesti ja euroala majandusest

1,176 views

Published on

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ettekanne Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ardo Hansson Eesti ja euroala majandusest

  1. 1. Eesti ja euroala majandusest Ardo Hansson
  2. 2. -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Allikad: IMF WEO Update January 2016, April 2015 (katkendlik joon) Suuremate majanduste majanduskasv prognoos Ameerika Ühendriigid Jaapan Venemaa Maailmamajanduse kasv on osutunud oodatust aeglasemaks • Arenevate riikide kasv aeglustus eelmisel aastal viiendat aastat järjest • Maailmamajanduse kasv prognooside kohaselt kiireneb, kuid aegamisi • Venemaa majanduses pole veel paranemise märke näha 2 Hiina
  3. 3. Toormete hinna langus on jätkunud • Nafta on selle aasta alguses odavnenud, vastupidiselt oodatule • Kuna nafta edasiseks odavnemiseks on vähe ruumi, siis kaob inflatsioonist varasem suur negatiivne panus 3 0 20 40 60 80 100 120 1/1/2014 1/1/2015 1/1/2016 Nafta, USD/barrel -46% -40% Allikas: Thomson Reuters
  4. 4. -200% -150% -100% -50% 0% 50% 100% 150% -20% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 1/1/2013 1/1/2014 1/1/2015 1/1/2016 USD/EUR vahetuskurss (vasak telg) SEK/EUR vahetuskurss (vasak telg) RUB/EUR vahetuskurss (parem telg) Euro odavnemine on piiranud energia hinna alanemist ja suurendanud euroala riikide konkurentsivõimet • Euro on USA dollari suhtes umbes 20% odavam kui kaks aastat tagasi • Euro vahetuskurss on Eesti kaubanduspartnerite valuutade suhtes viimasel kahel aastal ulatuslikult kõikunud ja kallinenud 4Allikas: Thomson Reuters Euro kursi muutus 2013. aasta algusega võrreldes
  5. 5. Euroala majandus liigub varem prognoositud kursil • Euroopa Keskpanga viimase prognoosi kohaselt kerkib inflatsioon 2017. aastaks 1,6%ni ÜTHI-inflatsioon, % Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank Majanduskasv kvartali võrdluses, % 2014 2015* 2016* 2017* 0,4% 0,1% 1,0% 1,6% 2014 2015* 2016* 2017* 0,9% 1,5% 1,7% 1,9% * prognoos 5
  6. 6. Madal inflatsioon võimaldab Eurosüsteemil intresse madalana hoida, kuid edasine intressilangetamise ruum praktiliselt puudub 6Allikas: Euroopa Keskpank, Bloomberg
  7. 7. • Viimastest meetmetest kõige suurema mahuga on laiendatud varaostuprogramm, mille raames ostetakse nii riigivõlakirju, pankade kaetud võlakirju kui ka varaga tagatud võlakirju (ABS): – kuine ostumaht on 60 miljardit eurot; – ostud kestavad kuni märtsini 2017 või seni, kuni euroala inflatsiooni dünaamika on kooskõlas Eurosüsteemi mandaadiga hoida inflatsioon euroalal alla kahe protsendi, kuid selle lähedal; – väga hoolikalt tuleb silmas pidada varaostudega kaasnevaid ohte. • (Eel-)kommunikatsioonil on järjest tähtsam roll rahapoliitika ülekandemehhanismides. – Samas näitas 2015. a viimaste kuude kogemus, et turuootuste juhtimisel peab säilitama mõõdutunde. • Rahapoliitika saab pakkuda tuge nõudluskeskkonnale, kuid see ei asenda reforme teistes majanduspoliitika valdkondades. Lisaks standardsetele meetmetele kasvanud mittestandardsete meetmete roll 7
  8. 8. • Laiendatud varaostuprogrammi raames ostab Eesti Pank iga kuu keskeltläbi 120 miljoni euro eest võlakirju (valdavalt Euroopa institutsioonide võlakirjad). • Eesti Pank on rahapoliitilises diskussioonis pidanud oluliseks rõhutada järgmist: – euroala madalal inflatsioonil on ka väliseid põhjuseid (näiteks nafta hindade äärmiselt järsk langus), mis pigem soodustavad nõudlust; – püsivalt madal intressikeskkond toob kaasa täiendavaid riske finantsstabiilsusele; – valitsuse võlakirjade ostmine alandab nende võla teenindamise kulu ning võib kahjustada riigi rahanduse ja struktuurireformide kvaliteeti. Eesti Panga rollist Eurosüsteemis 8
  9. 9. -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Allikas: Euroopa Keskpank Märkus. Viimane vaatlus 30.11.2015 3 kuu EURIBOR Rahaturgudel jääb negatiivne intressimäär kestma prognoos 9
  10. 10. -1% 0% 1% 2% 3% 4% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 ettevõtete laenud eluasemelaenud 3 kuu EURIBOR Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank -0,2% -0,1% 2,1% 2,1% 2,2% Pangalaenude intressimäärad 0,0% 2,5% 2,6% 2,7% Rahastamistingimused püsivad Eestis soodsad • Laenuintressimäärad jäävad järgmisel kahel aastal madalaks • Laenukasv küll kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormus jätkab vähenemist prognoos 10
  11. 11. Investeeringud väljuvad madalseisust • Suurim osa investeeringute vähenemisest 2015. aastal tuli energeetikasektorist, kuid ka ülejäänud tegevusaladel soetati vähem tootmiskapitali • Ettevõtted ja majapidamised jäävad investeeringute tegemisel vaoshoituks -6,1% 1,1% 4,8% -8 -6 -4 -2 0 2 4 6 8 2012 2013 2014 2015 2016 2017 valitsemissektor (pp) ettevõtted (pp) majapidamised (pp) investeeringud kokku (%) Allikad: statistikaamet, Eesti Pank prognoos Investeeringute kasv 11
  12. 12. Eesti majanduse investeeringumahukus on vähenenud, kuid osaliselt on see ootuspärane muutus Eesti, 2000–2007 Eesti, 2014 7% 9% 11% 13% 15% 17% 19% 21% 5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000 investeeringuteosakaalSKPs ostujõuga korrigeeritud SKP tase elaniku kohta 2010. aasta ELi hindades Mittefinantsettevõtete investeeringud ja sissetuleku tase ELi riikides* *2000.–2007. aasta keskmine Allikad: Eurostat, Eesti Pank 12
  13. 13. Kindlustunne on paranenud, kuid püsib ajaloolisest keskmisest madalam 13Allikas: Euroopa Komisjon Viimane vaatlus: detsember
  14. 14. Ekspertide hinnang hetkeolukorrale on pisut halvenenud 14 Horisontaaltelg: ekspertide hinnang jooksvale olukorrale Vertikaaltelg: hinnang olukorrale 6 kuu pärast Allikas: EKI
  15. 15. Välisnõudlus toetab Eesti kasvu väljavaadet, kuid välisnõudluse paranemine on aeglane • Välisnõudluse taastumine on mitmel varasemal korral jäänud ootustele alla -4 -2 0 2 4 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Venemaa (pp) Läti (pp) Leedu (pp) Soome (pp) Rootsi (pp) muud (pp) kokku (%) Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank prognoos Välisnõudluse kasv 15
  16. 16. Nõrga välisnõudlusega toimetulemiseks on konkurentsivõimelisus äärmiselt oluline • Eesti eksportijad peavad hakkama saama toodangu hinna languse ja samaaegse palgakulude kasvuga -12% -8% -4% 0% 4% 8% 12% 2013 2014 2015 keskmise palgaväljamakse aastane muutus ekspordihindade aastane muutus (ilma naftatoodete ja koksita) ettevõtete kasumi aastane muutus (kolme kvartali libisev keskmine) Allikad: statistikaamet, Eesti Pank, maksu- ja tolliamet 16
  17. 17. Ebakõlad Eesti majanduses on suurenenud -10% -5% 0% 5% 10% Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, Eesti Pank Majandusindikaatorite aastane muutus 2015. aasta kolmandas kvartalis * Kolme kvartali libisev keskmine keskmine palgaväljamakse jaemüük reaalne majanduskasv toodang töötaja kohta püsivhindades hõive ettevõtete investeeringud jooksevhindades kaubaeksport jooksevhindades ettevõtete kasum* 17
  18. 18. -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 keskmise brutokuupalga kasv SKP kasv jooksevhindades hõivatu kohta nominaalse tööjõu ühikukulu kasv Allikad: statistikaamet, Eesti Pank prognoos Tööjõukulude muutus Tööjõu nappuse tõttu palgatõus eriti ei aeglustu • Tööjõukulude osa lisandväärtuses jääb eelmiste aastatega võrreldes suuremaks • Edasise palgatõusu eelduseks on lisandväärtuse kasv töötaja kohta 18
  19. 19. 5.9% 5.8% 7.1% 0% 5% 10% 15% 20% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 alla 12 kuu töötud üle 12 kuu töötud Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Tööpuudus kestuse järgi Tööpuuduse määr on ligilähedane buumiajale • Tööturul osalemise aktiivsus on kasvanud selle sajandi kõrgeima tasemeni • 2017. aastal tööpuuduse määr suureneb, sest osa töövõimereformiga tööturule sisenejatest ei leia rakendust prognoos 19
  20. 20. Töökohale sobivus on ületanud ootusi • Vakantsete töökohtade arv pole hakanud kuhjuma, seega on võimalus palgasurvete edasiseks tõusuks olemas 20 III kv 2015 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 0% 4% 8% 12% 16% 20% tööjõupuudus(baromeetrinäitaja) töötuse määr (hooajaliselt tasandatud) Beveridge'i kõver Eestis (III kv 2003 – III kv 2015) Allikad: Euroopa Komisjon, Eurostat, Eesti Pank
  21. 21. Tööturg on muutunud efektiivsemaks • Üle- ja alakvalifikatsiooni indikaatorid ei ole viimastel aastatel eriti muutunud 21 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 kõrghariduseta töötajate osakaal juhtide ja tippspetsialistide seas kõrgharitute osakaal, kes peavad end ülekvalifitseerituks töötajate osakaal, kes on enda hinnangul alakvalifitseeritud Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  22. 22. Hõive jõud kasvuallikana hakkab raugema, sest elanike arv kahaneb -4 -2 0 2 4 6 8 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 tootlikkuse panus (pp) hõive panus (pp) SKP kasv püsivhindades (%) Eesti majanduskasvu allikad Allikas: statistikaamet prognoos 22
  23. 23. 1,2% 2,2% 3,1% -6 -4 -2 0 2 4 6 8 10 2012 2013 2014 2015 2016 2017 netoeksport (pp) investeeringud (pp) varud ja statistiline vahe (pp) eratarbimine (pp) SKP kasv püsivhindades (%) Allikad: statistikaamet, Eesti Pank prognoos Majanduskasv jääb tagasihoidlikuks • Välisnõudluse paranemine suurendab eksporti ja investeeringuid • Inflatsiooni kiirenemine kahandab eratarbimise kasvu 23
  24. 24. -0,4% 1,2% 2,9% -2 -1 0 1 2 3 4 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Toit (pp) Teenused ja tööstuskaubad (pp) Energia (pp) THI (%) Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Tarbijahindade muutus Inflatsioon järgmistel aastatel kiireneb • Inflatsiooni hoogustumine on laiapõhjaline: kallinevad toorained ja muu importtoodang, tööjõukulude suurenemine tõstab kodumaise toodangu hinda prognoos 24
  25. 25. -1.0 -0.5 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Tasuta kõrgharidus (pp) Tasuta ühistransport (pp) Maksud (pp) Kokku (pp) Allikas: Eesti Pank Administratiivsete meetmete mõju inflatsioonile Maksud annavad suure osa eelseisvast hinnatõusust prognoos • Plaanitavad kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisitõusud annavad ligikaudu kolmandiku inflatsioonist 25
  26. 26. Nafta hinna langusel on Eestile olnud positiivne mõju 26 -0.4 -0.2 0.0 0.2 0.4 0.6 0.8 1.0 2014 2015 2016 2017 Euroopa Liidu riikide nõudluse kaudu (pp) energia- ja õlitööstuse kaudu (pp) ostujõu kaudu (pp) kogumõju (%) Nafta hinna languse mõju Eesti SKPle Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank Märkus. Joonis näitab nafta hinna muutuse mõju SKP tasemele võrreldes sellega, kui nafta hind oleks jäänud 2014.a III kvartali tasemele. • 2015. aasta lõpu seisuga hinnates oleks nafta hinna languseta SKP umbes 0,5% väiksem
  27. 27. -2% -1% 0% 1% 2% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 struktuurne eelarvepositsioon ajutised meetmed tsükliline komponent nominaalne eelarvepositsioon Allikad: statistikaamet, Eesti Pank prognoos Valitsemissektori eelarvepositsioon (suhtena SKPsse) Eesti riigi rahanduse olukord ja väljavaade on head • Eesti eelarvepoliitika on olnud praegusele majandusolukorrale kohane ja võtnud arvesse tööjõu- ja tarbimismaksude lahknevust üldisest majanduskasvust • Sisenõudluse ergutamine praeguses olukorras viiks majanduse veelgi enam tasakaalust välja 27
  28. 28. KOKKUVÕTTEKS 28
  29. 29. • Praeguste tootmisvõimaluste juures oleks majandus suuteline kasvama 3%, kuid eelmise aasta majanduskasvuks kujuneb umbes 1% • Majanduskasvu kiirenemise eeldusteks on välisnõudluse taastumine ja ettevõtete konkurentsivõime paranemine • Eksportiva sektori konkurentsivõime on varasemast suurema surve all, seda tõendab ka sel aastal kaotatud turuosa eksporditurgudel • Maailmamajandus ja mitmed olulisemad kaubanduspartnerid on nõrgas seisus – võitlus turuosa pärast on teravnenud Eesti majanduse kasv on hetkel allpool kasvuvõimekust 29
  30. 30. • Eesti majanduse lähiaastate olukord sõltub sellest, kuidas tekkinud ebakõlad lahenevad • Kiirem majanduskasv sõltub eelkõige kasvupotentsiaali suurendamisest tootlikkuse senisest kiirema kasvu teel • Eesti kasvupotentsiaali toetavad muu hulgas korras riigi rahandus, väike riigivõlg, paindlik tööturg, kahanenud erasektori võlakoormus ja soodsad rahastamisvõimalused • Kui tööviljakus ei suurene, siis on tulemuseks palgatõusu oluline aeglustumine, võimalik on ka palkade alanemine koos tööpuuduse suurenemisega Majandus on teelahkmel 30
  31. 31. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 2014 2015 2016 2017 SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 19,97 20,46 21,45 22,66 SKP muutus püsivhindades (%) 2,9 1,2 2,2 3,1 SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 2,1 -2,1 2,0 3,9 THI-inflatsioon (%) -0,1 -0,4 1,2 2,9 Töötuse määr (%) 7,4 5,9 5,8 7,1 Keskmise brutokuupalga muutus (%) 5,6 5,1 4,8 5,6 Eelarve tasakaal (% SKPst) 0,7 0,1 0,1 0,0 31

×