2. Eesti Panga septembriprognoosi peamised teemad
◦ Majanduse seis hakkab paranema, aga aeglaselt
◦ Töötus kasvab mõnevõrra pärast senist majanduslangust
◦ Hinnatõus aeglustub, inimeste ostujõud paraneb tasapisi
◦ Konkurentsiprobleemid majanduses vajavad lahendamist
◦ Riigieelarve kordategemiseks on mitu olulist põhjust
3. 0%
2%
4%
6%
8%
10%
2021 2022 2023 2024 2025
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2021 2022 2023 2024 2025
Inflatsioon euroalal taandub visalt ja majanduse
väljavaade on muutunud kehvemaks
Allikas: Euroopa Keskpank.
prognoos
juunis
prognoos
juunis
EUROALA HINNAKASV EUROALA MAJANDUSKASV
4. Seis eksportturgudel on tavapärasest raskem
Allikad: Euroopa Keskpank, statistikaamet, Eesti Pank.
6,7% 0% 2,6% 3,1%
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
KAUPADE JA TEENUSTE EKSPORT
(püsihinnas)
3,3%
1,6%
-4,7%
3,0%
21,9
mld
€
22,2%
22,6
mld
€
21,5
mld
€
21,6
mld
€
22,4
mld
€
• Suur osa ekspordikäibe langusest
on seotud idast pärinenud kütuste
läbiveo vähenemisega
• Teenuste eksport on kasvukursil
• Välisnõudluse taastumine on edasi
lükkunud
• Konkurentsivõime on alanenud
• Tarneahelate katkemise täielik
mõju on kohale jõudnud
5. juuli
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.
Tarbimises on toimumas ostubuumijärgne
tagasilangus
87,3
01/2012
98,7
04/2020
varasema
kümnendi
keskmine kasv
119,9
07/2023
JAEMÜÜGI MAHT
(indeks)
15%
142,1
03/2022
132,9
05/2021
6. Majanduse raskused ei kajastu veel
oluliselt tööturul
7,6%
6,7%
695 tuhat inimest
Allikas: statistikaamet.
640 tuhat inimest
2019
I
kv
2020
I
kv
2021
I
kv
2022
I
kv
2023
I
kv
TÖÖPUUDUS HÕIVE
7. Eesti majanduses on sektorite olukord on
väga erinev
töötlev tööstus
ehitus
avalik sektor
erasektori teenused
Allikad: maksu- ja tolliamet, Eesti Pank.
100
DEKLAREERITUD PALGATULU SAAJAD
(indeks, 2019 = 100)
102
94
104
108
01/2019
02/2021 07/2023
• Hõive on suurenenud avalikus halduses,
hariduses ja tervishoius
8. Tööjõu tootlikkus on kahanenud
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
• Töötajate alalhoidmine (labour hoarding)
• Reaalne tööjõukulu inimese kohta on
väiksem kui 2021. aastal
• Pandeemiajärgne langus tootlikkuses
TÖÖJÕU TOOTLIKKUS TUNNI KOHTA
(indeks, 2010 I kv = 100)
100
2010 I kv
116
2017 IV kv
117
2022 IV kv
131
2021 III kv
9. Palgakasv aeglustub enam, kui varem oodati
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
6,1%
6,1%
11,5%
11,6%
6,6%
2,9%
2065
€
1947
€
1835
€
1645
€
1161
€
KESKMINE PALK
• 2025. aastal hoiab palgakasvu
kiirenemist tagasi muutus tulumaksu
süsteemis
10. Palga ostujõud jõuab languse-eelsele
tasemele 2025. aastal
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
6,1%
11,6%
100
2021 I kv
REAALPALK
(indeks, 2021 I kv = 100)
84,7
2017 I kv
89,3
2022 III kv
103,0
2025 IV kv
94,8
2023 II kv
11. Väga kiire hinnakasvu periood on lõppenud
TARBIJAHINDADE MUUTUS
24,8%
08/2022
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
toit
energia
tööstuskaubad
teenused
3,5%
01/2018
1,3%
12/2025
4,6%
08/2023
12,2%
12/2021
• Valdav osa 2024. aasta hinnakasvust
tuleb maksutõusudest
12. Majanduse kasvule pöördumist ootame
järgmisel aastal
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
8,0%
7,0%
7,0%
5,6%
6,2%
6,9%
SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG
(püsihinnas)
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
4,0%
1,4%
-2,2%
-0,5%
7,4%
-0,7%
25,8
mld
€
25,7
mld
€
25,2
mld
€
25,5
mld
€
26,6
mld
€
• Tänavune langus on varem oodatust
suurem
13. Senine majanduslangus on hilinemisega siiski
jõudmas tööturule
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
8,0%
7,0%
7,0%
5,6%
6,2%
6,9%
TÖÖPUUDUS
15. Madalate intresside kümnend on järsult lõppenud
◦ Lähikuudel ei ole plaanis intressimäärasid tõsta. Edasised otsused
sõltuvad sellest, kas inflatsioon euroalal aeglustub püsivalt 2%
lähedale
◦ Intressikärbetest on veel vara rääkida
◦ Probleemiks on hinna- ja palgatõusu spiraal ning selle mõju euroala
konkurentsivõimele
16. Hinnakasv on aeglustunud, kuid püsib veel
kaugel 2% eesmärgist
koondinflatsioon
alusinflatsioon
Allikas: Eurostat.
0,8%
01/2014
10,6%
10/2022
5,3%
08/2023
EUROALA HINNAKASV
• Muret valmistab, et alusinflatsioon (hinnatõus
ilma energia ja toiduta) aeglustub väga visalt
• Viimasel ajal on taas kallinenud ka energia
17. Euroopa Keskpank on muutnud laenuraha kallimaks,
sest see on peamine tööriist hinnatõusu pidurdamisel
eluase
ettevõtted
Allikas: Euroopa Keskpank.
UUTE LAENUDE INTRESSIMÄÄRAD EUROALAL
2,7%
06/2010
6,2%
01/2000
4,9%
07/2023
3,8%
1,3%
01/2022
18. Eestis jõuab intressitõusude mõju kohale
kiiremini kui euroalal üldiselt
Allikas: Eesti Pank.
eluase
ettevõtted
UUTE LAENUDE INTRESSIMÄÄRAD EESTIS
5,6%
6,1%
07/2023
2,3%
2,6%
01/2015
04/2022
1,9%
• Eestis on ujuva intressimääraga lepingute
osakaal oluliselt suurem kui mujal euroalal
• Enne intressitõuse olid laenud Eestis odavamad
kui euroalal keskmiselt
19. 0
500
1,000
1,500
0
200
400
600
800
1,000
Intressitõusu koormus majandusele on väiksem kui
kiire hinnatõusu jätkumisega kaasnev kahju
miljonites eurodes miljonites eurodes
2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025
tarbimis-
laenud
eluaseme-
laenud
laenud
Eesti
pankadest
muud
laenud
u 2%
tarbi-
misest
u 15%
kasu-
mist
Allikas: Eesti Pank.
ETTEVÕTETE INTRESSIKULU MAJAPIDAMISTE INTRESSIKULU
20. Eesti majanduse olukord on tavapärasest
halvem
Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Pank.
tööjõupuudus ehituses
tööjõupuudus tööstuses
tööjõupuudus teeninduses
tootmisvõimsuse rakendatus tööstuses
2006 I kv
MAJANDUSTSÜKLI INDIKAATOR
2023 III kv
2021 IV kv
2020 II kv
21. Kasvule pöördumine toimub aegamisi
◦ Kiiret tagasipõrget ei paista – ostujõud taastub vaoshoitult nii meil kui ka mujal.
Intressimäärade tõusu täismõju on alles kohale jõudmas ja euroala riigid on pärast
kriise võtnud suuna eelarvepuudujäägi vähendamisele
◦ Tööpuudus suureneb lähema aasta jooksul, sest majanduslangus jõuab tööturule
hilinemisega
◦ Palgasurve annab järele ja leevendab eksportiva sektori olukorda. Mitmed
konkurentsivõimega seotud probleemid siiski püsivad
◦ Ei saa loota vaid sellele, et välisturgudel hakkab minema paremini – aktiivselt tuleb
tegeleda meie endi konkurentsivõime parandamisega
22. Eelarve puudujääk püsib suur
VALITSEMISSEKTORI EELARVE
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
2025
2020
-3,7%
-2,8%
-3,1%
-2,4%
-5,5%
2024
2021 2022 2023
2019
2018
2017
2016
2015
-0,9%
• 2024. aastal parandavad positsiooni käibemaksu tõus ja
lastetoetuste vähenemine
• 2025. aastal suurendab puudujääki tulumaksureform
Hõive on püsinud kõrge ja võrreldes pandeemiaeelse ajaga on rakkes üle 55K inimese enam.
Tööpuudus tõusis, aga mitte hõive vähenemise vaid tööturul aktiivselt osalevate inimeste arvu tõusu kaudu – neid on samuti u 55K rohkem kui enne pandeemiat.
Hõivet hoiab labour hoarding ning reaalpalga vähenemine -> sellest tuleb pärast juttu.
Tootlikkuse kahanemise taga on ilmselt osaliselt labour hoarding, aga spekuleeritakse ka pandeemiajärgse püsiva muutusega tööle pühendumuses jne.
1 – for new loans to NFCs (percentages per annum, rates on new business)
2 – for new loans to households for house purchase (percentages per annum, rates on new business)
Eesti ettevõtetel on ujuva intressiga u 90% laenudest, EAl keskmiselt 50% või alla selle.