Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Finantsstabiilsuse ülevaade
29.04.2014
Euroala majanduskasv möödunud
aasta lõpus kiirenes
Majanduse taastumist takistavad suur võlakoormus ja
tööpuudus ning geop...
Rahvusvahelistel finantsturgudel on
põhiline oht liigsete riskide võtmine
Geopoliitiliste pingete püsimine ja Kreeka probl...
Vene sanktsioonide ja majanduslanguse
mõju Eesti majandusele on tagasihoidlik
Venemaa-suunalise ekspordi vähenedes on välj...
Põhjamaades on kinnisvara hindade ja
võlakoormuse kasv valdavalt jätkunud
100
120
140
160
180
200
220
240
260
280
2005 200...
Põhjamaade pangagruppide
finantsvõimendus ei ole vähenenud
Pangagruppide rahastamine on turupõhise rahastamise suure
osaka...
Rootsis on võetud meetmeid riskide vähendamiseks
ja pankade vastupanuvõime tagamiseks
Seniste meetmete mõju laenukasvule j...
Eesti pankade likviidsusjuhtimine on
emapangagruppidega tihedalt seotud
Emapankade rahastamise tähtsus on pärast kriisi vä...
Hoolimata kasumite vähenemisest püsib
ettevõtete laenumaksevõime endiselt hea
Pikemas vaates hakkab tööjõukulude kiire kas...
Laenu- ja liisinguportfelli kasv on mõõdukas
Ettevõtete seas suurenes enim kinnisvara-,
kaubandus- ja primaarsektori portf...
Pankade laenuportfelli kvaliteet endiselt paranes
Venemaa riskidele avatud ettevõtete viivislaenude
prognoositav kasv on v...
Pankade kahjude kandmise võime püsib kõrge
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kapitali ...
Baasintressimäärade langus hakkab üha
rohkem mõjutama pankade kasumlikkust
13
-900
-700
-500
-300
-100
100
300
500
700
900...
Pangandusest on riskid liikumas
pangavälistele laenuvahendajatele
14
60
80
100
120
140
160
180
2010 2011 2012 2013 2014
Al...
Pangandusvälise laenuvahenduse*
maht Eestis on väike
Muude finantsvahendusettevõtete hulka loetakse statistikas
ka laenuva...
Korteritehingute hinnakasv mullu aeglustus
Sissetulekute suurenemise ja madalate intressimäärade mõjul
võib kinnisvara hin...
Kinnisvara ehitus- ja arendustegevus
on hoogustunud
Suure hulga uute pindade turuletulek võib suurendada
kinnisvaraga tege...
Finantsstabiilsust mõjutavad
peamised riskid
18
Enamik Eesti finantsstabiilsust
ohustavatest riskidest on väikesed
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
Väli...
Väliskeskkonna halvenemise risk
• Venemaa sanktsioonide ja majanduslanguse mõju Eesti
majandusele on väike
• Euroala majan...
Põhjamaadest lähtuv risk Eesti pankade
rahastamisele ja likviidsusele
• Riskide kuhjumine kinnisvara hindade tõusu ja võla...
Eesti kinnisvara hindade liigkiire
kasvu risk
• Kinnisvara hindade aeglasem kasv on paremas kooskõlas
sissetulekute kasvug...
Eesti Pank kehtestas 1. märtsist 2015
eluasemelaenude nõuded
• Nõuded ei karmista eluasemelaenude praeguseid tingimusi
• L...
Eluasemelaenude nõuded
* KredExi käendusega laenude puhul kuni 90%
Nõue
Maksimaalne
lubatud määr
Eluasemelaenu summa tagat...
Eesti Pank ei pea vastutsüklilise
kapitalipuhvri kehtestamist praegu vajalikuks
Laenu- ja liisinguportfelli kasv jäi nomin...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2015

749 views

Published on

Eesti Panga muuseumi pressiruumis (Estonia pst 11) toimus pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerisid keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2015

  1. 1. Finantsstabiilsuse ülevaade 29.04.2014
  2. 2. Euroala majanduskasv möödunud aasta lõpus kiirenes Majanduse taastumist takistavad suur võlakoormus ja tööpuudus ning geopoliitilistest pingetest tingitud ebakindlus -6% -4% -2% 0% 2% 4% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Allikas: Eurostat Euroala SKP reaalkasv SKP kvartalikasv SKP aastakasv 2
  3. 3. Rahvusvahelistel finantsturgudel on põhiline oht liigsete riskide võtmine Geopoliitiliste pingete püsimine ja Kreeka probleemid pole turge laiemalt mõjutanud 0 20 40 60 80 100 120 140 160 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikas: Reuters EcoWin Euroala, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani aktsiaindeksid (1. jaanuar 2008 = 100) euroala (STOXX 50) Ameerika Ühendriigid (S&P 500) Jaapan (Nikkei 225) 3
  4. 4. Vene sanktsioonide ja majanduslanguse mõju Eesti majandusele on tagasihoidlik Venemaa-suunalise ekspordi vähenedes on väljavedu teistesse sihtriikidesse suurenenud 4 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 2014 2015 protsendipunkti Allikas: statistikaamet Riikide panused kaupade ekspordi aastakasvu Leedu Läti Rootsi Soome Venemaa muu ekspordi aastakasv (%)
  5. 5. Põhjamaades on kinnisvara hindade ja võlakoormuse kasv valdavalt jätkunud 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: Valueguard, Real Estate Norway; EP arvutused Stockholmi ja Oslo korterite hinnaindeksid (jaanuar 2005 =100) Stockholmi korterid Oslo korterid 5
  6. 6. Põhjamaade pangagruppide finantsvõimendus ei ole vähenenud Pangagruppide rahastamine on turupõhise rahastamise suure osakaalu tõttu haavatav Allikas: Riksbank Financial Stability Report 2/2014 6 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 0% 50% 100% 150% 200% 250% 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 * ainult Rootsi residendid Rootsi pankade varad SKP suhtes ja omavahendid varade suhtes varad*/SKP (vasak telg) omavahendid/koguvarad (parem telg)
  7. 7. Rootsis on võetud meetmeid riskide vähendamiseks ja pankade vastupanuvõime tagamiseks Seniste meetmete mõju laenukasvule ja kinnisvara hindadele on vähene 7 * Süsteemse riski puhvri nõue hakkas kehtima süsteemselt olulistele pangagruppidele 1. jaanuarist 2015 ja vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue hakkab kehtima 1. septembrist 2015 0% 5% 11% 16% 21% 26% tegelik nõutav tase tegelik nõutav tase tegelik nõutav tase tegelik nõutav tase Handelsbanken Nordea SEB Swedbank Allikad: pangagruppide finantsaruanded, Rootsi finantsinspektsioon Rootsi suuremate pangagruppide esimese taseme põhiomavahendite tase 2014. aasta IV kvartalis võrreldes nõutavaga* ja finantsvõimenduse määr vastutsüklise kapitalipuhvri määr Rootsis 1% 25% riskikaalu miinimumnõue kinnisvaralaenudele Rootsis ja Norras II samba järelevalveline lisanõue süsteemse riski puhver 5% kapitali säilitamise puhver 2,5% esimese taseme põhiomavahendite miinimumnõue 4,5% finantsvõimenduse määr
  8. 8. Eesti pankade likviidsusjuhtimine on emapangagruppidega tihedalt seotud Emapankade rahastamise tähtsus on pärast kriisi vähenenud 8 -50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% -10000 -8000 -6000 -4000 -2000 0 2000 4000 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 mlneurot Nelja suurema panga koondnetopositsioon emaettevõtete suhtes nõuded (vasak telg) kohustused (vasak telg) netopositsioon (% koguvaradest, parem telg)
  9. 9. Hoolimata kasumite vähenemisest püsib ettevõtete laenumaksevõime endiselt hea Pikemas vaates hakkab tööjõukulude kiire kasv mõjutama nii konkurentsivõimet kui ka laenumakseriske * tegevuse ülejääk ja segatulu ** likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste suhe 9 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 -50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Allikas: statistikaamet Ettevõtete kasumlikkus ja maksevõime kasumi* aastakasv (vasak telg) maksevõime üldkordaja** (parem telg)
  10. 10. Laenu- ja liisinguportfelli kasv on mõõdukas Ettevõtete seas suurenes enim kinnisvara-, kaubandus- ja primaarsektori portfell -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv ettevõtete laenud eluasemelaenud muud majapidamiste laenud ettevõtetele ja majapidamistele antud laenud kokku 10
  11. 11. Pankade laenuportfelli kvaliteet endiselt paranes Venemaa riskidele avatud ettevõtete viivislaenude prognoositav kasv on väike Lisaks Eesti Panga prognoosi põhistsenaariumile on analüüsitud erineva ulatusega (5, 10 ja 15 protsendipunkti suuruse) majanduslanguse mõju viivislaenudele 11 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis tegelik põhistsenaarium 5 pp 10 pp 15 pp
  12. 12. Pankade kahjude kandmise võime püsib kõrge 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Kapitali ja finantsvõimenduse suhtarvud esimese taseme põhiomavahendite suhtarv koguomavahendite suhtarv finantsvõimenduse määr 12 Kapitali suhtarvude 2014. aasta tõusu taga on suuresti riskivarade kajastamise muutus, kuivõrd riskivarasid hakati hindama varasemate laenukahjumite põhjal
  13. 13. Baasintressimäärade langus hakkab üha rohkem mõjutama pankade kasumlikkust 13 -900 -700 -500 -300 -100 100 300 500 700 900 -1200 -800 -400 0 400 800 1200 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 mlneurot mlneurot Pankade kasum ja selle komponendid laenuallahindlused tegevuskulud muud tulud puhasteenustasutulu puhasintressitulu puhaskasum (parem telg) puhaskasum ilma dividendi- ja erakorraliste tuludeta (parem telg)
  14. 14. Pangandusest on riskid liikumas pangavälistele laenuvahendajatele 14 60 80 100 120 140 160 180 2010 2011 2012 2013 2014 Allikas: Euroopa Keskpank Euroala pankade ja muude finantsvahendusettevõtete varade maht (I kvartal 2010 = 100) pangad rahaturufondid investeerimisfondid (v.a rahaturu- ja pensionifondid)
  15. 15. Pangandusvälise laenuvahenduse* maht Eestis on väike Muude finantsvahendusettevõtete hulka loetakse statistikas ka laenuvahendusega mittetegelevad ettevõtted * muud finantsvahendusettevõtted (sh investeerimisfondid, mis ei ole pensionifondid) ja hoiu-laenuühistud 15 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 mlneurot Pangandusvälise laenuvahenduse hinnanguline maht Eestis finantskonto andmetel pangandusväline laenuvahendus (vasak telg) osakaal pankade finantsvarades (parem telg) osakaal SKPs (parem telg)
  16. 16. Korteritehingute hinnakasv mullu aeglustus Sissetulekute suurenemise ja madalate intressimäärade mõjul võib kinnisvara hindade tõus ja laenukasv kiireneda 16 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Allikad: maa-amet, statistikaamet Tallinna korteritehingute mediaanhind ja brutokuupalk Tallinna korteri m2 mediaanhind (vasak telg) brutokuupalk Tallinnas (vasak telg) korterite mediaanhinna ja brutokuupalga suhe (parem telg)
  17. 17. Kinnisvara ehitus- ja arendustegevus on hoogustunud Suure hulga uute pindade turuletulek võib suurendada kinnisvaraga tegelevate firmade laenumakseriske 17 0 50 100 150 200 250 300 350 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 tuhatm2 Allikad: statistikaamet, ehitisregister Eluruumide ning kaubandus- ja kontorihoonete ehituseks väljastatud load eluruumide arv (vasak telg) kaubandushoonete maht (parem telg) kontorihoonete maht (parem telg)
  18. 18. Finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid 18
  19. 19. Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on väikesed Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid Väliskeskkonna nõrgenemine võib tuua kaasa majanduslanguse ja halvendada pankade laenukvaliteeti Põhjamaade majanduse ja pankade riskide ümberhindamine finantsturgude poolt suurendab pankade rahastamis- ja likviidsusriski Madalate intressimäärade ja sissetulekute kasvu tõttu Eesti kinnisvara hindade tõus kiireneb, mis suurendab riske finantssüsteemis väike risk suur risk noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, oktoobri 2014 hinnanguga 19
  20. 20. Väliskeskkonna halvenemise risk • Venemaa sanktsioonide ja majanduslanguse mõju Eesti majandusele on väike • Euroala majanduskasvu kiirenemine toetab välisnõudluse taastumist • Riske vähendab ettevõtete ja majapidamiste hea finantsseis ning pankade suur kapitaliseeritus 20
  21. 21. Põhjamaadest lähtuv risk Eesti pankade rahastamisele ja likviidsusele • Riskide kuhjumine kinnisvara hindade tõusu ja võlakoormuse suurenemise kujul jätkub • Suurte pangagruppide rahastamine on haavatav ja omavahendeid varade suhtes vähe • Nõudeid pankade kapitalile ja laenudele on karmistatud, kuid selle mõju on seni väga väike • Emapankade rahastamis- ja likviidsusprobleemid võivad suurendada ka Eesti suuremate pankade likviidsus- ja rahastamisriske 21
  22. 22. Eesti kinnisvara hindade liigkiire kasvu risk • Kinnisvara hindade aeglasem kasv on paremas kooskõlas sissetulekute kasvuga • Madalate intressimäärade ja tulude kasvu mõjul võib laenu- ja kinnisvara hindade kasv kiireneda • Suure hulga uusarenduste turuletulek võib suurendada kinnisvaraga tegelevate ettevõtete laenumakseriske • Riskide konservatiivne hindamine nii pankade kui ka laenuvõtjate poolt on jätkuvalt oluline 22
  23. 23. Eesti Pank kehtestas 1. märtsist 2015 eluasemelaenude nõuded • Nõuded ei karmista eluasemelaenude praeguseid tingimusi • Laenumaht kasvab hetkel mõõdukalt ja kinnisvara hindade kasv on aeglustunud • Liigse laenukasvu korral on Eesti Pangal võimalus nõudeid karmistada 23
  24. 24. Eluasemelaenude nõuded * KredExi käendusega laenude puhul kuni 90% Nõue Maksimaalne lubatud määr Eluasemelaenu summa tagatise väärtusest 85%* Laenumaksed netosissetulekust 50% Eluasemelaenu tähtaeg 30 aastat • Lubatud erandid: kuni 15% kvartali jooksul antud laenumahust võib anda piirmäärasid ületavate tingimustega 24
  25. 25. Eesti Pank ei pea vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamist praegu vajalikuks Laenu- ja liisinguportfelli kasv jäi nominaalsest majanduskasvust aeglasemaks -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Laenumahu ja nominaalse SKP aastakasv laenukasv nominaalse SKP kasv 25

×