Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Tööturu Ülevaade
1/2016
Orsolya Soosaar
Tööealine elanikkond
• Taustinfo: potentsiaalsete tööaastate kaotus suremuse
tõttu tööeas
• Tööjõus osalemine ja mitteakti...
Tööealine elanikkond
3
• Rändesaldo oli esialgse
hinnangu kohaselt kokku –100
• Rändesaldo paranemise taga
oli suur voogude kasv:
sisseränne +69%...
• Tööeaks võib laiemas
mõistes lugeda
vanusevahemikku 15–74
• Potentsiaalsete tööaastate
leidmiseks lahutada vanus
74st
• ...
Taustinfo:
potentsiaalsete tööaastate kaotus suremuse
tõttu tööeas
6
• Potentsiaalsete tööaastate
kaotus on ajas kahanenud...
• Viimase aasta jooksul on
kasvanud üle 50aastaste
naiste osalemine
• Positiivselt panustas ka
15–24aastaste meeste
osalem...
• Õpingute tõttu
mitteaktiivsete inimeste arv
kahanes palju enam kui
noorte arv
• Pensioni tõttu
mitteaktiivsete inimeste ...
• Staatiline: keskmist
tööjõust väljumise iga
mõjutab rahvastiku
struktuur ja suremus
• Staatiline standarditud:
vanuserüh...
OECD andmete põhjal oli
Eesti keskmine efektiivne
pensionile mineku iga
kõrgem kui Euroopa Liidu
riikide keskmine
Taustinf...
Hõive
11
• Poolaasta arvestuses oli
hõive erakordselt suur
kolmandas kvartalis
• Pendelränne veidi
suurenes aasta
võrdluses
Hõive k...
• Osaajaga töötajaid on
enam noorte ja
vanemaealiste hulgas
• Töötundide arv töötaja
kohta Tööjõu-uuringu
põhjal kahanes
K...
• Töötleva tööstuse
lisandväärtus 2015. aasta
teisel poolel kahanes
• Ida-Virumaa koondamised
põlevkivisektoris ei
kajastu...
• Näitaja on hõive kasvu
ootavate ettevõtete ja
selle kahanemist ootavate
ettevõtete osakaalu
erinevus
• Väga täpselt see ...
Tööpuudus
16
• Registreeritud töötute arv
2015. aasta teisel poolel
kasvas
• Registreeriti rohkem
inimesi, kelle töösuhe oli
lõppenud
•...
• Lühiajaliste töötute arv
kasvas nii tööjõu-uuringu
kui ka töötukassa andmetel
• Siiski jätkus tööjõu-uuringu
järgi pikaa...
Taustinfo:
Miks on Eestis tööpuudus väiksem kui Lätis ja Leedus?
19
• Erinevus Lätiga on olnud
pikka aega ning see
suurene...
Taustinfo:
Miks on Eestis tööpuudus väiksem kui Lätis ja Leedus?
20
• Eestis on hõivatute osakaal
tööealistest kõrgem kui
...
Tööjõukulu ja tootlikkus
21
• Tänu maksulangustele oli
netokuupalga kasv 1,4
protsendipunkti kiirem
• Keskmise brutokuupalga
kasvu panustas töötundide...
• See näitaja mõõdab kogu
tööjõukulu muutust
tegelikult töötatud tunni
kohta
• Kui töötasu on kuus
enamjaolt fikseeritud
s...
• Õpetajate palga eeliskasv
on valitsuse prioriteet
• Tervishoius mängis rolli
palgakokkulepe
Palgatõus oli kiire kohalike...
• Kiirema kasvu taga on
miinimumpalga tõstmine
• Ka 2016. aastal tõusis
miinimumpalk pea 10%
Palgaväljamakse kasv eri dets...
• Miinimumpalk on võrreldes
palgaväljamakse mediaaniga
kasvanud 47%ni (2012.
aastal 44%)
• Miinimumpalgale lähedaste
välja...
Nominaalne tööjõu
ühikukulu kasvas
märksa kiiremini kui
Euroopa Komisjoni
tasakaalustamatuste
häiremehhanismi
piirväärtus,...
• Ettevõtlussektori kasumi
kahanemine süvenes
• Teisel poolaastal
suurenes tööjõukulu
osakaal lisandväärtusest
töötlevas t...
• Tööealise elanikkonna kahanemist tasakaalustas tööjõus osalemise kasv,
kokkuvõttes tööjõu hulk majanduses suurenes.
• Hõ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Tööturu Ülevaade 1/2016

451 views

Published on

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 11 esitles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar panga muuseumis vastvalminud analüüsi Eesti tööturu arengust.

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Tööturu Ülevaade 1/2016

  1. 1. Tööturu Ülevaade 1/2016 Orsolya Soosaar
  2. 2. Tööealine elanikkond • Taustinfo: potentsiaalsete tööaastate kaotus suremuse tõttu tööeas • Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus • Taustinfo: keskmine efektiivne pensionile mineku iga • Hõive • Tööpuudus ja vakantsid • Taustinfo: miks on Eestis tööpuudus väiksem kui Lätis ja Leedus? • Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu Ülevaate teemad 2
  3. 3. Tööealine elanikkond 3
  4. 4. • Rändesaldo oli esialgse hinnangu kohaselt kokku –100 • Rändesaldo paranemise taga oli suur voogude kasv: sisseränne +69% ja väljaränne +44% (4600lt 6700le) Tööealine elanikkond vähenes esialgsel hinnangul 2015. aastal 0,56 % 4 Tööealiste (15–74aastaste) elanike arvu muutus -12 000 -10 000 -8000 -6000 -4000 -2000 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 rändesaldo loomulik muutus tööealiste arvu muutus Allikas: statistikaamet
  5. 5. • Tööeaks võib laiemas mõistes lugeda vanusevahemikku 15–74 • Potentsiaalsete tööaastate leidmiseks lahutada vanus 74st • Saab välja arvutada, kui suure protsendi kogu tööealise rahvastiku potentsiaalsetest tööaastatest kaotame surmade tõttu Taustinfo: potentsiaalsete tööaastate kaotus suremuse tõttu tööeas 5 Potentsiaalsete tööaastate kaotus soo järgi 0,0% 0,5% 1,0% 1,5% 2,0% 2,5% 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 mehed naised kokk u Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused
  6. 6. Taustinfo: potentsiaalsete tööaastate kaotus suremuse tõttu tööeas 6 • Potentsiaalsete tööaastate kaotus on ajas kahanenud nii eestlaste kui ka mitte- eestlaste puhul • Naiste puhul on see võrdsustunud • Noorte puhul mängib suurt rolli õnnetuste, mürgistuste ja traumade arvu kahanemine Potentsiaalsete tööaastate kaotus soo ja rahvuse järgi Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 eesti rahvusest naised eesti rahvusest mehed mitte-eesti rahvusest mehedmitte-eesti rahvusest naised
  7. 7. • Viimase aasta jooksul on kasvanud üle 50aastaste naiste osalemine • Positiivselt panustas ka 15–24aastaste meeste osalemine Tööjõus osalemise määr oli 2015. aasta teisel poolaastal 70,2% kõrgem ja tööjõu hulk 1,7% suurem 7 Panus tööjõus osalemise määra aastasse muutusse vanuse ja soo järgi -1,5% -1,0% -0,5% 0,0% 0,5% 1,0% 1,5% 2,0% 2,5% 3,0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 vanusestruktuuri mõju naised, 50–74 naised, 25–49 naised, 15–24 mehed, 50–74 mehed, 25–49 mehed, 15–24 kokk u (%) Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused
  8. 8. • Õpingute tõttu mitteaktiivsete inimeste arv kahanes palju enam kui noorte arv • Pensioni tõttu mitteaktiivsete inimeste arv suurenes enam kui pensioniõiguslike oma Põhjuste lõikes suurenes nende arv, kes tõid mitteosalemise põhjuseks kehva tervise 8 Panus mitteaktiivsete elanike arvu muutusse põhjuste järgi Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused -10 -8 -6 -4 -2 0 2 4 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 I pa 2015 II pa protsendipunkti muuheitunud pensioniiga perekond tervis õpingud kokk u (%)
  9. 9. • Staatiline: keskmist tööjõust väljumise iga mõjutab rahvastiku struktuur ja suremus • Staatiline standarditud: vanuserühmadel on võrdsed kaalud • Dünaamiline versioon näitajast, mis on leitud samal aastal sündinud inimeste osalemise muutuste põhjal Taustinfo: keskmine efektiivne pensionile mineku iga 9 Keskmine efektiivne pensionile mineku iga, naised Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused 50 52 54 56 58 60 62 64 66 68 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 staatiline, standarditud dünaamiline staatiline
  10. 10. OECD andmete põhjal oli Eesti keskmine efektiivne pensionile mineku iga kõrgem kui Euroopa Liidu riikide keskmine Taustinfo: keskmine efektiivne pensionile mineku iga 10 Keskmine efektiivne pensionile mineku iga, 2014 Allikas: OECD 52 54 56 58 60 62 64 66 68 PT US NO SE ES AU EE LT DE LV IE UK FI NL EL27 IT LU DK CZ AT HU GR FR PL SI BE SK mehed naised
  11. 11. Hõive 11
  12. 12. • Poolaasta arvestuses oli hõive erakordselt suur kolmandas kvartalis • Pendelränne veidi suurenes aasta võrdluses Hõive kasv residendist tootmisüksustes 2015. aasta teisel poolel ei aeglustunud 12 Hõive aastakasv eri andmeallikate põhjal ja SKP kasv -16% -12% -8% -4% 0% 4% 8% 12% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 I pa 2015 II pa palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistikamaksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: hõive Eestis SKP Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet
  13. 13. • Osaajaga töötajaid on enam noorte ja vanemaealiste hulgas • Töötundide arv töötaja kohta Tööjõu-uuringu põhjal kahanes Kiiresti kasvas osaajaga hõivatute arv, kuid nende osakaal on endiselt ligikaudu 11% 13 Töötunnid ja hõive tööaja järgi Allikas: statistikaamet -12% -6% 0% 6% 12% 18% 24% 30% -6% -3% 0% 3% 6% 9% 12% 15% 2011 2012 2013 2014 2015 osaajaga töö osakaal hõives täisajaga töö osakaalu kasv töötatud tunnid Eestis osaajaga töötajate arvu kasv (parem telg)
  14. 14. • Töötleva tööstuse lisandväärtus 2015. aasta teisel poolel kahanes • Ida-Virumaa koondamised põlevkivisektoris ei kajastu veel andmetes Hõive töötlevas tööstuses kasvas pea kõigi andmeallikate järgi 14 Hõive aastakasv töötlevas tööstuses eri andmeallikate põhjal ja SKP kasv Allikas: statistikaamet -25% -20% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 I pa 2015 II pa palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika tööjõu-uuring: hõive Eestis SKP
  15. 15. • Näitaja on hõive kasvu ootavate ettevõtete ja selle kahanemist ootavate ettevõtete osakaalu erinevus • Väga täpselt see näitaja hõive muutuseid siiski ei ennusta Tööandjate ootused hõive arengu suhtes on läinud optimistlikumaks 15 Hõive ootuste saldo eri sektorites (hooajaliselt tasandatud, kolme kuu libisev keskmine) Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 30 2011 2012 2013 2014 2015 2016 tööstus kaubandus ehitus teenindus
  16. 16. Tööpuudus 16
  17. 17. • Registreeritud töötute arv 2015. aasta teisel poolel kasvas • Registreeriti rohkem inimesi, kelle töösuhe oli lõppenud • Aasta viimases kvartalis aga suurenes registreeritud töötusest väljumine tänu töö leidmisele Töötuse määr oli 2015. aasta III kvartalis kõigest 5,2% ja IV kvartalis 6,4% 17 Tööpuudus Allikad: statistikaamet, töötukassa,Eesti Pank 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20% 2007 2009 2011 2013 2015 registreeritud töötuse määr töötuse määr (hooajaliselt tasandatud) loomuliku tööpuuduse määr
  18. 18. • Lühiajaliste töötute arv kasvas nii tööjõu-uuringu kui ka töötukassa andmetel • Siiski jätkus tööjõu-uuringu järgi pikaajaliste töötute arvu kahanemine Pikaajaliste töötute osakaal teisel poolaastal kahanes ning oli IV kvartalis 31% 18 Töötute arvu muutus töötuse kestuse järgi Allikad: statistikaamet, töötukassa,Eesti Pank -70% -50% -30% -10% 10% 30% 50% 2011 2012 2013 2014 2015 tööjõu-uuring: kuni 12 kuud registreeritud töötus: kuni 12 kuud tööjõu-uuring: 12 kuud ja kauem registreeritud töötus: 12 kuud ja kauem
  19. 19. Taustinfo: Miks on Eestis tööpuudus väiksem kui Lätis ja Leedus? 19 • Erinevus Lätiga on olnud pikka aega ning see suurenes peale kriisi • Võrreldes Leeduga tekkis erinevus 2011. aastal • Seda ei põhjusta tööjõus osalemise aktiivsus: Eestis on see kõrgem kui Lätis ja Leedus. Tööpuudus Balti riikides Allikas: statistikaamet, Eurostat 0% 5% 10% 15% 20% 25% 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Eesti LeeduLäti
  20. 20. Taustinfo: Miks on Eestis tööpuudus väiksem kui Lätis ja Leedus? 20 • Eestis on hõivatute osakaal tööealistest kõrgem kui Lätis ja Leedus Võimalikud selgitused: • Erinev struktuurne tööpuudus • Põllumajanduse hõive • Tööhõive kaitse seadused • Maksud • Migratsioon ja tervis Hõive määr Balti riikides Allikas: statistikaamet, Eurostat 50% 55% 60% 65% 70% 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Eesti LeeduLäti
  21. 21. Tööjõukulu ja tootlikkus 21
  22. 22. • Tänu maksulangustele oli netokuupalga kasv 1,4 protsendipunkti kiirem • Keskmise brutokuupalga kasvu panustas töötundide kasv töötaja kohta Keskmise brutokuupalga tõus teisel poolaastal kiirenes 22 Aastane palgatõus ja majanduskasv Allikas: statistikaamet -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 majanduskasv brutokuupalk reaalne brutopalk brutotunnipalk
  23. 23. • See näitaja mõõdab kogu tööjõukulu muutust tegelikult töötatud tunni kohta • Kui töötasu on kuus enamjaolt fikseeritud suurus, siis võib aeglustumise põhjustada töötundide arvu kasv Tööjõukulu aastakasv tegelikult töötatud tunni kohta (sh tasu mittetöötatud aja eest) aeglustus IV kvartalis nii avalikus kui ka erasektoris 23 Tööjõukulu aastakasv töötunni kohta ja majanduskasv Allikas: statistikaamet -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 majanduskasv ärisektor avalik sektor
  24. 24. • Õpetajate palga eeliskasv on valitsuse prioriteet • Tervishoius mängis rolli palgakokkulepe Palgatõus oli kiire kohalike omavalitsuste haldusalas: tervishoius ja hariduses 24 Palgatõus tööandja omaniku järgi Allikas: statistikaamet -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Eesti eraõiguslik isik riik kohalik omavalitsus välismaine eraõiguslik isik
  25. 25. • Kiirema kasvu taga on miinimumpalga tõstmine • Ka 2016. aastal tõusis miinimumpalk pea 10% Palgaväljamakse kasv eri detsiilides oli kiirem jaotuse madalamas osas 25 Keskmise palgaväljamakse kasv detsiilide kaupa aastatel 2013–2015 Allikad: maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% I II III IV V VI VII VIII IX X 2013 2014 2015
  26. 26. • Miinimumpalk on võrreldes palgaväljamakse mediaaniga kasvanud 47%ni (2012. aastal 44%) • Miinimumpalgale lähedaste väljamaksete osakaal on kasvanud ligikaudu 1 protsendipunkti • See tähendab, et miinimumpalga tõusu mõjul tõstetakse ka selle lähedale jäävaid palkasid See, et miinimumpalk on keskmisest rohkem tõusnud juba mitu aastat, pole miinimumpalga saajate osakaalu märkimisväärselt suurendanud 26 Mi inimumpalka saavate elanike osakaal ja miinimumpalga suhe me diaanväljamaksesse Allikad: maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 väljamaksete osakaal, mis on +/-5% miinimumpalgast väljamaksete osakaal, mis on +/-3% miinimumpalgast väljamaksete osakaal, mis on +/-7% miinimumpalgast miinimumpalga suhe palga mediaanväljamaksesse
  27. 27. Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas märksa kiiremini kui Euroopa Komisjoni tasakaalustamatuste häiremehhanismi piirväärtus, mis on 9% Tööjõu ühikulu kasvas 2015. aastal kiiremini nii kahanenud tootlikkuse kui ka kiire palgakasvu mõjul 27 Tööjõu ühikulu aastane muutus Allikas: statistikaamet -10% -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2011 2012 2013 2014 2015 nominaalne tööjõu ühikukulu reaalne tööjõu ühikukulu
  28. 28. • Ettevõtlussektori kasumi kahanemine süvenes • Teisel poolaastal suurenes tööjõukulu osakaal lisandväärtusest töötlevas tööstuses üle 10% Tööjõukulude kasvu katsid ettevõtted kasumite arvelt 28 Reaalse tööjõu ühikukulu kasv Allikas: statistikaamet 2011 2012 2013 2014 2015 kokkutööstus, v.a töötlev tööstus töötlev tööstus ehitus erasektori teenused
  29. 29. • Tööealise elanikkonna kahanemist tasakaalustas tööjõus osalemise kasv, kokkuvõttes tööjõu hulk majanduses suurenes. • Hõive kasv teise poolaasta kokkuvõttes ei aeglustunud. Enamik alternatiivseid andmeallikaid ei näidanud hõivatute arvu kahanemist. • Keskmise palga kasvu kiirenemine kolmandas kvartalis on mõneti üllatav ja vastupidine sellele, mida oleks võinud oodata. Tööjõukuluindeks aga näitab 2015. aastal aeglustumist, eriti neljandas kvartalis. • Pikemas vaates teeb tööjõu ühikukulu kasv ettevõtted negatiivsete šokkide korral järjest haavatavamaks. Ettevaates on siiski endiselt võimalik, et kasumid taastuvad välisnõudluse kasvu toel. Kokkuvõte 29

×