Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Ülo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatest

639 views

Published on

Eesti Panga president Ülo Kaasik esines ettekandega Eesti ja euroala majandusest Lääne-Viru maakonna arengukonverentsil Rakveres 16.09.2013

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ülo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatest

  1. 1. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatestEuroala ja Eesti majanduse väljavaatest Ülo Kaasik  Eesti Pank Lääne‐Viru arengukonverents Rakvere AQVA konverentsikeskusQ 16.09.2013
  2. 2. Järgmisel aastal on Euroopas oodata  majanduskasvu kiirenemist  (SKP kasv, %) 20142013 negative 0 ‐ 1 1 ‐ 2 2 ‐ 3 3 and above Allikas: Euroopa Komisjoni kevadprognoos (2013)
  3. 3. Mitmetes majanduspoliitika valdkondades  on saavutatud eduon saavutatud edu Eelarve tasakaal, euroala vs USA, Eelarve tasakaal, euroala liikmesriigid Suurbritannia ja Jaapan , g Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013
  4. 4. Ka “äärealade” konkurentsivõime paraneb • Rahaliidusisesed erinevused vähenevad • Konkurentsivõime paraneb kõikides „ääreala“ riikides Jooksevkonto tasakaal Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013
  5. 5. Euroala probleemsemate riikide  krediidiriski hind on stabiliseerunud “Within our mandate, the  ECB is ready to  do whatever it  takes to preserve the  euro." Mario Draghi juulis 2012  % %
  6. 6. Samas püsib töötus euroalal  rekordtasemelrekordtasemel
  7. 7. Euroala majandus  pöördub järgmisel  aastal mõõdukale kasvuleaastal mõõdukale kasvule Allikas: Euroopa Keskpank
  8. 8. Madal inflatsioon jääb euroalal püsima  vähemalt aastaksvähemalt aastaks Allikas: Euroopa Keskpank
  9. 9. Küsitlusandmed näitavad, et Eesti  peamiste kaubanduspartneritepeamiste kaubanduspartnerite  kindlustunne on pisut paranenud 115 120 s 95 100 105 110 Indeks 80 85 90 95 65 70 75 80 Läti Eesti Euroala Rootsi Soome Allikas: Reuters EcoWin aug dets apr aug dets apr aug dets apr aug dets apr aug dets apr 08 09 10 11 12 13
  10. 10. Soome majanduses on olulisi  struktuurseid väljakutseidstruktuurseid väljakutseid 6 Paberitööstus Elektroonika Osakaal SKP.st, % 4 5 3 4 1 2 0 1 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 10 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 Allikas: Suomen Tilastokeskus, Soome Pank 24877
  11. 11. Soome majandust koormab ka palkade  liigkiire kasv minevikusliigkiire kasv minevikus
  12. 12. Käesolev aasta on Eesti majanduses kaasa  toonud kasvu raugemisetoonud kasvu raugemise • Suur on olnud nõrga väliskeskkonna ning Eesti eksportiva sektori käekäigu mõju • Aasta esimesel poolel on kogutoodangu kasvu pärssinud eelkõige veonduse ja• Aasta esimesel poolel on kogutoodangu kasvu pärssinud eelkõige veonduse ja  laonduse tegevusala Allikas: Statistikaamet, Eesti Panga prognoos
  13. 13. Madalad baasintressid on jõudnud ka  Eesti ettevõtete ja majapidamisteni 6 kuu EURIBOR on praegu ca 15 korda madalam kui 5 aastat tagasi
  14. 14. Tööstusettevõtted on varasemast vähem  saanud areneda euroala turule müüessaanud areneda euroala turule müües • Majandus on kasvanud peamiselt siseturu arvelt, kuid pikemas vaates on oluline, et  välisturud asuksid kindlamale kasvurajale Allikas: Statistikaamet
  15. 15. Ettevõtted hindavad tootmist piiravatest  teguritest olulisimaks nõudlust, kuid g , suurenenud on ka tööjõunappus öö õ d k ii d f k id 80% 90% 100% Tööstusettevõtete toodangu kasvu piiravad faktorid 50% 60% 70% 80% 20% 30% 40% 50% 0% 10% 20% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 piiranguid pole ebapiisav nõudlus tööjõu puudus materjali/seadmete puudus muud finantsprobleemid Allikas: Euroopa Komisjon
  16. 16. Inimfaktor mõjutab järjest enam edasist  majandusarengutmajandusarengut • Tööealine elanikkond (15‐74) on väiksema‐arvuline kui olime arvanud ja  vähenemistrendil, eriti väiksemates maakondades • Lääne‐Viru maakond kaotas ainuüksi 2012.a Tallinnale u 500 inimest ning teist sama  palju lahkus välismaale 2012  2012*  2013 Rännet    Rahvaloenduse erinevus  2013  Arvestuslik Rahvaloendus arvestav  rahvaarv  arvestuslikust rahvaarvust  ‐ rändesaldo alates 2000  muutus Kogu Eesti  1 024 267 988 379 975 214   ‐3,5% ‐1,3% ..Tallinn 305 961 306 655 305 551   0,2% ‐0,4% Harju maakond 403 930 426 252 424 588 5 5% 0 4%Harju maakond  403 930 426 252 424 588   5,5% ‐0,4% Tartu maakond  113 260 114 452 113 400   1,1% ‐0,9% Hiiu maakond  7 931 6 564 6 497   ‐17,2% ‐1,0% Saare maakond  26 587 23 827 23 491   ‐10,4% ‐1,4% Rapla maakond 28 238 26 342 25 901 ‐6 7% ‐1 7%Rapla maakond  28 238 26 342 25 901   ‐6,7% ‐1,7% Lääne maakond  21 177 18 426 18 078   ‐13,0% ‐1,9% Põlva maakond  23 470 20 639 20 236   ‐12,1% ‐2,0% Pärnu maakond  67 151 61 955 60 651   ‐7,7% ‐2,1% Lääne‐Viru  50 983 45 026 44 002   ‐11,7% ‐2,3% maakond  , , Võru maakond  28 439 25 033 24 460   ‐12,0% ‐2,3% Viljandi maakond  42 272 35 869 35 008   ‐15,1% ‐2,4% Valga maakond  25 541 22 345 21 799   ‐12,5% ‐2,4% Järva maakond  27 692 23 120 22 538   ‐16,5% ‐2,5% Jõgeva maakond  28 099 23 659 22 984   ‐15,8% ‐2,9% Ida‐Viru maakond  129 497 114 870 111 581   ‐11,3% ‐2,9%  
  17. 17. Tööealine elanikkond on väiksem kui me  arvasime ja väheneb oodatust kiiremini Arvuliselt on hõivatuid umbes 25 tuhande võrra vähem kui näitab praegune statistika Tööealine elanikkond Rahvaloendusega korrigeeritud ÜRO prognoos, madal stsenaarium 1 020 000 1 040 000 1 060 000 Statistikaameti rahvastikuprognoos 1. variant, EP poolt uuendatud 960 000 980 000 1 000 000 1 020 000 900 000 920 000 940 000 960 000 Allikas: Statistikaamet, EP hinnang 860 000 880 000 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2
  18. 18. Tööjõus osalemise määr* on samas kasvanud  j id d k id töö lija aidanud kompenseerida tööealise  elanikkonna kahanemist Tööjõus osalemise määr Kogu Eesti Põhja‐Eesti Kesk‐Eesti 75% 80% 65% 70% 60% 65% 55% I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Allik S i ik * Hõlmab tööturul aktiivselt osalevaid inimesi, nii töötavaid kui ka töötuid.  Allikas: Statistikaamet
  19. 19. Töökäte vähenemine viib palgakasvu  kiirenemiselekiirenemisele • Keskmise palga kasv oli II kvartalis ootamatult jõuline – 8,5% • Kui majandus ei hakka kiiremini kasvama, võivad tänased töökohad ohtu sattuda Keskmise brutokuupalga aastakasv Eesti keskmine Lääne Viru maakond 25% 30% Eesti keskmine Lääne‐Viru maakond 10% 15% 20% ‐5% 0% 5% ‐15% ‐10% ‐5% I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II Allikas: Statistikaamet I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
  20. 20. Kokkuvõtteks • Euroalal on jätkub mõõdukas majandusaktiivsuse taastumine madala inflatsiooni  keskkonnas See võimaldab keskpangal intresside taset madalana hoida Euroopakeskkonnas. See võimaldab keskpangal intresside taset madalana hoida. Euroopa  Keskpank on kinnitanud, et intressid võivad lähiajal püsida tänasel või  madalamatel tasemetel. M d j d liitik ldk d d itii õj j b ld• Muude majanduspoliitika valdkondade positiivne mõju on juba avalduma  hakanud. Euroala eelarvepositsioon on paranenud ning konkurentsivõime  kasvanud (sh probleemsetes riikides).  Lühi j li lt k ib i õ dl kti i k di t ti it d• Lühiajaliselt kompenseerib sisenõudluse aktiveerumine ekspordist tingitud  ebakindlust.  • Eestis on peamised riskid seotud välisnõudlusega. Pikemas perspektiivis tuleb aga  h l k l k k h k d ktähele panna ka palgakasvust ning kinnisvara hinnakasvust tingitud riske. • Pikemas perspektiivis on Eesti suurimaks väljakutseks investeeringud inimkapitali.  Arvult väikese rahva võimalused peituvad kõrgema lisandväärtusega ning  teadmistemahukamates majandusharudes. Tootlikkusel põhinev palgakasv saab  tugineda töötajate tarkusele.
  21. 21. Võimalikud ohud, millega Eestis tuleb  arvestadaarvestada K ii ijä lt k t d E ti j d t d äh• Kriisijärgselt korrastunud Eesti majandus on muutunud vähem  haavatavaks, kuid nii era‐ kui ka avalik sektor peavad arvestama võimalike  riskidega. • Kuigi Euroopa majandusruumis on näha tervenemise märke, on  välisnõudluse taastumine jätkuvalt ebakindel ning see võib ohustada  eksportivat sektorit.p • Madalad intressid üheskoos kasvava kindlustundega võivad kaasa tuua  liigoptimistliku tarbimiskäitumise ja paisutada kinnisvarahindasid. • Odava laenamise võimalusega ei tohi kaasneda riskide alahindamist ja  laenuteenindamise võime ülehindamist. • Struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus (sh väljarändest tulenevalt) p j j pp ( j ) võivad põhjustada liigseid palgakasvu surveid, inflatsiooni kiirenemist ning  seeläbi kahjustada ekspordi konkurentsivõimet.
  22. 22. Eesti Panga juunikuise  majandusprognoosi põhinäitajadmajandusprognoosi põhinäitajad M j d õhi äi j k 2012 2013 2014 2015 Majandusprognoos põhinäitajate kaupa SKP (miljardit eurot) 17,0 17,9 19,2 20,7 SKP muutus püsihindades (%) 3,2 2,0 4,2 4,3 THI inflatsioon (%) 3,9 3,0 2,5 2,7 Tööpuuduse määr (%) 10,2 9,2 8,8 8,5 Keskmine brutokuupalga muutus (%) 5,9 5,1 6,4 7,4 Eelarve tasakaal (% SKPst) ‐0,3 ‐0,3 0,0 0,2 Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank

×