Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2016

718 views

Published on

27.04.2016

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2016

  1. 1. Finantsstabiilsuse Ülevaade 27.04.2016
  2. 2. Ebakindlus rahvusvahelistel finantsturgudel suurenes kahtluste tõttu maailmamajanduse kasvu väljavaadete suhtes Märtsis ja aprillis on varade hinnad pisut taastunud ja finantsturgude volatiilsus vähenenud, kuid püsib risk, et finantsvarade hinnad langevad veel 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 01.2015 07.2015 01.2016 S&P 500 Eurostoxx50 Nikkei Shanghai Composite Allikas: Bloomberg Peamised aktsiaindeksid (1. jaanuar 2015 = 100) * viimane vaatlus 25.04.2016
  3. 3. Euroopa pankade väike kasumlikkus piirab nende võimet majandust rahastada Probleemiks on varade halb kvaliteet ja väike majanduskasv, pankade kapitaliseeritus aga suurenes 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% Küpros Kreeka Itaalia Sloveenia Portugal Iirimaa Horvaatia Bulgaaria Ungari Rumeenia Läti Austria Leedu Hispaania Poola Taani Slovakkia Malta Prantsusmaa Belgia Holland Eesti Saksamaa Ühendkuningriik Soome Luksemburg Rootsi üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal laenuportfellist esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Viivislaenude osakaal ja esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Euroopa Liidu riikides seisuga 30.09.2015 Allikas: Euroopa Keskpank
  4. 4. Põhjamaades jätkus kinnisvara tagatisel laenude ja valdavalt ka kinnisvarahindade kasv 0 50 100 150 200 250 300 2005 2006 2007 2008 2009 2009 2011 2012 2013 2014 2015 Helsingi Oslo Stockholm Kopenhaagen Allikad: statistikaametid, Valueguard, Real Estate Norway, Eesti Panga arvutused Korterite hinnad Põhjamaade pealinnades (2005 = 100) Makrofinantsjärelevalve meetmed ei ole riskide kuhjumist Rootsis vähendanud
  5. 5. Rootsi pangagruppide turupõhise rahastamise hind püsis soodne ja likviidsusseis hea Lühema tähtajaga võlakirjade intressimäär on alates eelmise aasta keskpaigast alates negatiivne ja likviidsuskattekordajad tõusid -1,0% -0,5% 0,0% 0,5% 1,0% 1,5% 2,0% 2,5% 3,0% 3,5% 2012 2013 2014 2015 2016 1aastase tähtajaga kaetud võlakirjad 3aastase tähtajaga kaetud võlakirjad 5aastase tähtajaga kaetud võlakirjad Rootsi pangagruppide* võlakirjade keskmine tulumäär tähtajani Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused *Swedbank, SEB, Nordea aritmeetline keskmine
  6. 6. Eesti ettevõtete majandusnäitajad halvenesid ka 2015. aasta teisel poolel Ettevõtete müügitulu vähenes kesiste ekspordivõimaluste tõttu ja see koos palgakulude kiire kasvuga tõi kaasa ka kasumi jätkuva kahanemise -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 muu veondus ja laondus kaubandus töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara tegevusalad kokku Kasumi (tegevuse ülejäägi ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa Allikas: statistikaamet
  7. 7. Ettevõtete omakapital on tänu seni kogutud kasumitele suhteliselt kõrgel tasemel 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 0 5 10 15 20 25 30 35 40 2005 2007 2009 2011 2013 2015 mldeurot omakapital (vasak telg) välismaised võlakohustused (vasak telg) kodumaised võlakohustused (vasak telg) võlg/omakapital (parem telg) Ettevõtete võlg ja omakapital Allikas: Eesti Pank
  8. 8. Energiatootjate laenumakserisk suurenes märgatavalt ja sõltub ettevaates energiahindade edasisest arengust Pankade positsioonid nende suhtes ulatuvad ligikaudu 3–4%ni laenuportfellist ja need on pankade vahel suhteliselt hajutatud -0,5 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 2011 2012 2013 2014 2015 energeetika koksi-, põlevkiviõli- ja naftatoodete tootmine tegevusalad kokku Ettevõtete kasum (nelja kvartali summa, I kv 2011 = 1) Allikas: statistikaamet
  9. 9. Majapidamiste laenumaksevõime püsib hea Seda toetavad töövõtjate jaoks soodsad olud tööturul, suhteliselt kiire palgakasv ja väikesed laenuteenindamiskulud -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 majapidamiste hoiuste aastakasv töötuse määr keskmise brutokuupalga aastakasv Joonis 2.2.1. Töötuse määr ning palga- ja hoiuste kasv Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Töötuse määr ning hoiuste ja palgakasv Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  10. 10. Laenunõudlus suurenes, kuid tänu sissetulekute kiirele kasvule ei ole võlakoormus viimastel aastatel kasvanud Võlakohustuste kasv küll kiirenes, kuid finantsvarad kasvasid kiiremini ja võla kaetus likviidsete varadega suurenes 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 võlg suhtena kasutatavasse tulusse (vasak telg) võlg suhtena SKPsse (vasak telg) intressikoormus (parem telg) Majapidamiste võla- ja intressikoormus Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  11. 11. Korteritehingute keskmine hind tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis Eestis aasta võrdluses kokku 1% (Tallinnas 1% ja mujal Eestis –3%) Kinnisvarahindade kasv aeglustus 2015. aastal pakkumise suurenemise mõjul 0 500 1000 1500 2000 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 üle 15 aasta tagasi ehitatud vähem kui 15 aastat tagasi ehitatud keskmine hind Tallinnas keskmine hind väljaspool Tallinna Korteritehingute keskmine ruutmeetrihind Allikas: maa-amet
  12. 12. Pankade laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas enamike tegevusalade ja kliendigruppide seas Portfelli panustasid kõige rohkem eluasemelaenud ja tööstusettevõtete laenud; kinnisvaraettevõtete laenukasv aasta teisel poolel aeglustus -10% -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2012 2013 2014 2015 2016 muud majapidamiste laenud ettevõtete laenud eluasemelaenud reaalsektori laenud Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv Allikas: Eesti Pank
  13. 13. * Lisaks Eesti Panga prognoosi põhistsenaariumile on analüüsitud põhistsenaariumi suhtes erineva ulatusega (5, 10 ja 15 pp) SKP languse mõju viivislaenudele ja kahe tugevama šoki puhul on eeldatud ka intressimäärade 4 pp suurust tõusu. Laenukvaliteet püsis hea ja prognoosi järgi jääb see lähiajal stabiilseks Kõige tugevama prognoositava šoki* korral suureneb viivislaenude osakaal peaaegu 6%ni, jäädes siiski 2010. aasta ajaloolisest kõrgtasemest madalamale 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 tegelik põhistsenaarium 5 pp 10 pp 15 pp + intress 20 pp + intress Viivislaenude osakaal ja prognoos põhi- ja riskistsenaariumite korral Allikas: Eesti Pank
  14. 14. Pankade rahastamine toetub valdavalt kodumaiste hoiuste kasvule Mitteresidentide hoiuste maht vähenes ja emapankadest saadud ressursid kasvasid; laenude-hoiuste suhtarv tõusis pisut, 104%ni 0% 40% 80% 120% 160% 200% 0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 võlakirjad ja muud kohustused (vasak telg) mitteresidentide hoiused (vasak telg) residentide hoiused (vasak telg) pankadelt kaasatud ressursid (vasak telg) laenude-hoiuste suhtarv (parem telg) Pankade rahastamise struktuur ja laenude-hoiuste suhtarv Allikas: Eesti Pank mlneurot
  15. 15. Pankade kasumlikkus jäi ligikaudu 2014. aasta tasemele Puhasintressitulu vähenemise korvas kulude kokkuhoid -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 2011 2012 2013 2014 2015 laenude allahindlused halduskulud dividenditulu puhasteenustasutulu puhasintressitulu puhaskasum puhaskasum (ilma dividenditulu ja erakorraline tulumaksukuluta) Pangandussektori tulud, kulud ja puhaskasum varade suhtes Allikas: Eesti Pank Korteritehingute keskmine hind tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis Eestis aasta võrdluses kokku 1% (Tallinnas 1% ja mujal Eestis –3%)
  16. 16. Pankade kapitaliseeritus on endiselt suur Omavahendite tase langes peamiselt dividendide väljamaksmise tõttu 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 finantsvõimenduse määr kapitali adekvaatsuse määr esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Kapitaliseerituse ja finantsvõimenduse suhtarvud Allikas: Eesti Pank
  17. 17. • Euroopa pankade tegevuskeskkonda on kujundanud kolm põhilist tegurit: – kriisist bilanssi jäänud probleemsete varade suur maht – väikese majanduskasvu ja madalate intressimäärade keskkond – uute õigusnormide kehtestamine panganduses • Eesti pankade emapangagrupid taastusid kriisist suhteliselt kiiresti, kuid otsivad samuti võimalusi, kuidas kasumlikkust säilitada • Võimalikud mõjud Eesti pangandusturule: – keskendumine teatud äriliinidele ja piirkondadele – kulude kokkuhoid ja uuendused – mõnede äriliinide või tütarüksuste müük – kombinatsioon mitmest variandist • Otsuseid tehakse pangagrupi tasemelt lähtudes ning need ei pruugi otseselt oleneda kohaliku üksuse tasandil valitsevatest tingimustest Tegevuskeskkonna muutused toovad kaasa muutusi pankade tegevuses
  18. 18. Peamised finantsstabiilsust mõjutavad riskid
  19. 19. • Ettevõtete kasumid vähenesid müügitulu kahanemise ja tööjõukulude kasvu tõttu ka 2015. aasta teisel poolel • Ekspordi ahtad väljavaated ja tööjõukulude suhteliselt kiire kasv jäävad ettevõtete majandustulemusi mõjutama ka ettevaates • Ettevõtete laenumaksevõimet toetavad seni kogutud kasumid, väikesed laenuteenindamiskulud ja finantsvarade kasv Risk 1. Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine nõrgestab nende laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti
  20. 20. • Rootsi majanduse tasakaalustamatusest lähtuvad riskid ei ole viimase poole aasta jooksul vähenenud • Eesti finantssektori stabiilsust mõjutab Põhjamaadest lähtuvate riskide realiseerumine: – eksportivate ettevõtete tulude vähenemise ja laenumaksevõime halvenemise kaudu – pangandussektori rahastamise ja laenupakkumise vähenemise kaudu • Eesti pangad on Põhjamaadest lähtuvatele riskidele vähem haavatavad kui enne eelmist majanduskriisi, kuid emapankade rahastuse järsk vähenemine mõjutaks laenupakkumist siiski märkimisväärselt Risk 2. Põhjamaade riskide realiseerumine suurendab pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamise riski
  21. 21. • Eesti kinnisvarahindade suurenemine aeglustus 2015. aastal pakkumise suurenemise mõjul ja laenude kasv jäi mõõdukaks • Sissetulekute suhteliselt kiire kasvu ja väikeste laenuteenindamiskulude tõttu püsib oht, et kinnisvarahinnad ja laenukasv kiirenevad • Pangad ja laenuvõtjad peaksid arvestama võimalusega, et sissetulekute kasv aeglustub ja intressimäärad tõusevad • Eesti Pank jälgib muutusi eluasemelaenude väljastamise tingimustes ja võib vajaduse korral kehtivaid nõudeid muuta Risk 3. Kinnisvarahindade ning laenude kasvu kiirenemine suurendab pankade haavatavust kinnisvaraturu riskide suhtes
  22. 22. Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väikesed Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine jätkub kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti. Põhjamaade pangagruppide rahastamistingimuste halvenemine finantsturgudel suurendab Eestis tegutsevate pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamise riski. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja nende laenumaksevõimet. Sissetulekute suurenemise ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvarahindade tõus ning eluaseme- ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektorist lähtuvate riskide suhtes. väike risk suur risk Võrreldes eelmise, oktoobri 2015 hinnanguga risk suurenes (↑), jäi samaks (→), või vähenes (↓).
  23. 23. Sobiv vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 2016. aastal on 0% Laenumahu nominaalsest SKPst kiirem kasv on hinnanguliselt ajutine ja ettevaates kasvab laenumaht kooskõlas SKP kasvuga -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 nominaalne SKP pangalaenud ja liising Laenu- ja liisinguportfelli ning nominaalse SKP aastakasv Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Laenu- ja liisinguportfelli ning nominaalse SKP aastakasv Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  24. 24. • Eestis kehtib süsteemse riski puhvri nõue 2%, mille eesmärk on vähendada majanduse avatusest ja pangandussüsteemi kontsentreeritusest tingitud riske • Eesti Pank kavatseb senise nõude alates 2016. aasta kolmandast kvartalist asendada: – süsteemse riski puhvri nõudega 1% kõikidele Eestis tegutsevatele pankadele – süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri täiendava nõudega 2% Swedbank ASile ja AS SEB Pangale Muudatused süsteemse riski puhvri nõudes
  25. 25. Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid Instrument Määr Kehtivuse algus Süsteemse riski puhver 2% / 1%* 1. august 2014 / III kv 2016* Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 2%** III kv 2016** Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016 Eluasemelaenunõuded*** 1. märts 2015 laenu tagatuse piirmäär 85%**** laenumaksete piirmäär 50% maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat * Eesti Pank kavatseb vähendada puhvri määra 2%lt 1%ni alates 2016. aasta kolmandast kvartalist. ** Eesti Pank kavatseb kehtestada 2% puhvri määra süsteemselt olulistele krediidiasutustele alates 2016. aasta kolmandast kvartalist. *** Piirmäärasid võib ületada kuni 15% ulatuses kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust. **** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%.

×