29. august 2012 Vabariigi Presidendi mõttekoja koosolekul

1. Majanduse olukorrast
Euroopas ja kodumaal
Ardo Hansson
29. august 2012
Vabariigi Presidendi mõttekoja koosolekul

2. VÄLISKESKKOND

3. Tööstustoodangu kasv maailmas
aeglustub
Tööstustoodangu aastakasv, %
Euroala USA Aasia Kesk- ja Ida-Euroopa
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
-25%
2008 2009 2010 2011 2012

4. Toormete hinnad on tagasi ajalooliste
rekordite lähedal

5. Toidutoormete hinnatase on suve
lõpul ca viiendiku võrra kerkinud
dex
Ind
HWWI; indeks 2005 jan=1; EUR

6. 10a intressivahed Saksamaaga kujunevad
“päevauudiste rütmis”

7. Eestis on kindlustunne püsinud
endiselt kõrge
Majandususaldusindeks
Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti
120
115
110
105
100
95
90
85
80
75
70
1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7
2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Euroopa Komisjon

8. juuni.12
dets.11
juuni.11
dets.10
juuni.10
Soome majandus oli teises kvartalis languses
dets.09
SKP kasv (%, a/a)
juuni.09
dets.08
juuni.08
Rootsi
dets.07
juuni.07
Soome
dets.06
juuni.06
8
6
4
2
0
-2
-4
-6
-8
-10
-12

9. Läti-Leedu peaksid varsti
inflatsioonikriteeriumi täitma
Inflatsioon (HICP) % Inflatsioonikriteeriumi hinnang
Läti Leedu Läti Leedu Kriteerium
20% 18%
16%
15% 14%
12%
10%
10%
8%
5%
6%
4%
0%
2%
-5% 0%
-2%
-10% -4%
2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eurostat, Eesti Panga arvutused

10. EESTI MAJANDUS

11. Optimism pole Eestit veel maha jätnud
Majandususaldusindeks
Tööstus Teenindus Tarbijad Jaekaubandus Ehitus Majandususaldusindeks
120
115
110
105
100
95
90
85
80
75
70
2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused

12. Suvekuudel hoidis Eesti inflatsiooni üleval
aiasaaduste ja teenuste hinnaralli
35 20
30 Toit ja energia (% a/a) Alusinflatsioon (%
15 a/a)
25
20 10
15 5
10
0
5 2008 2009 2010 2011 2012
-5
0
-5 2008 2009 2010 2011 2012 -10
-10 -15
THI kokku Töödeldud toit Alusinflatsioon Side
Töötlemata toit Energia Teenused v.a. side Tööstuskaubad
Energia

13. Töötute seas on suurenenud lühiajaliste
töötute osakaal
Registreeritud töötus (tuhandetes) Töötud kestuse järgi (tuhandetes)
Registreeritud töötud, ps Uued registreerimised, vs alla 6 kuu 6 kuud kuni aasta
Registreerimise lõppemised, vs aasta kuni 2 aastat üle 2 aasta
Töötus kokku
16 100 160
90
14 140
80
12 120
70
10
60 100
8 50 80
40
6 60
30
4 40
20
2 20
10
0 0 0
2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Töötukassa, Eesti Statistikaamet

14. Palga kasvutempo kevadel küll
pidurdus …
Makasuameti andmetel kasvasid palgad juulis siiski 5% a/a
Keskmise palga kasv a/a
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
EMTA ETU uuring

15. Laenumahu alanemise trend on pöördunud – alates aprillist on
laenujääk kasvanud

16. Laenuportfelli kvaliteet paraneb jätkuvalt;
Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal portfellist alanes
juuni lõpuks 4,3%-ni
Viivislaenud ja provisjonid
1 800 9%
1 600 8%
1 400 7%
1 200 6%
mln €
1 000 5%
800 4%
600 3%
400 2%
200 1%
0 0%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
10-30 päeva 30-60 päeva
üle 60 päeva >60p, %
provisjonid laenuportfelli

17. Kinnisvarasektor elavneb, kapitalikaupade
impordi aastakasv seiskus mais-juunis
200% Kapitalikaupade import 200
150% 150
100% 100
50% 50
0% 0
-50% -50
-100% -100
2007 2008 2009 2010 2011 2012
..Kapitalikaubad (v.a transpordivahendid) ..Transpordivahendid Kapitalikaupade import
16 000 Kinnisvara ostu-müügi lepingud 60%
14 000 40%
12 000
10 000 20%
8 000 0%
6 000 -20%
4 000
2 000 -40%
0 -60%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Tehingute arv (vs) Tehingu keskmise väärtuse kasv a/a (ps)

18. Kokkuvõte
• Väliskeskkond
– Toormehinnad on viimasel ajal kiiresti tõusnud
– Soome majandus kahanes II kvartalis aastaarvestuses, Rootsis
suur kasv
– Läti ja Leedu majandused liiguvad Maastrichti kriteeriumide
täitmise kursil
• Eesti reaalmajandus
– Eesti teise kvartali majanduskasv oli prognoosist veidi aeglasem,
kuid areng on laias laastus prognoosiga kooskõlas
– Sisenõudlus püsib endiselt tugev

19. Kokkuvõte 2
• Palgad ja hinnad
– Teenuste hinnatõus on olnud prognoositust kiirem
– Toormehindade kasv ähvardab sügisel kiirema inflatsiooniga
– Palgakasv on maksuameti andmetel aeglustunud
– Baromeetrid viitavad suurenenud palgasurve riskile
• Hõive
– II kvartalis jätkus hõive kasv ja töötuse langus
– Tööandjate ootused hõive kasvu osas on alanenud
• Finantssektor
– Laenukasv on olnud prognoositust kiirem
– Hoiuste kasv oli viimase aja kiireim
– Madal EURIBOR soosib laenamist

20. EUROSÜSTEEMI
RAHAPOLIITILISTEST
MEETMETEST
Autor – Esitluse nimetus

21. Sissejuhatuseks: tavapärased versus erakorralised
rahapoliitilised meetmed (I)
Nii tavapäraste kui ka erakorraliste meetmete lõppeesmärgiks
on hinnastabiilsuse saavutamine
(Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil
alla 2%, kuid selle lähedal).
Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on (peamiselt)
muutused rahapoliitilistes intressimäärades.
Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja
eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused
kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile.
Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks
üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest).

22. Sissejuhatuseks: tavapärased versus erakorralised
rahapoliitilised meetmed (II)
Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga
sammud, mis on suunatud sellele, et probleemid
finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju
majandusele.
Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised
oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja
valitsuse võlakirjade ost.
Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi
saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk
intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute
finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni.
Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad
tavapäraseid meetmeid.

23. Euroala keskpankade tavapärased meetmed

24. Keskpank üleööhoiustajatele enam
intressi ei maksa
Euroala rahaturu intressimäärad
4.0
3.5
3.0
2.5
2.0
Percent
1.5
1.0
0.5
0.0
-0.5
nov mai aug nov veebr mai aug nov veebr mai aug nov veebr mai aug
08 09 10 11 12
ECB üleöö deposiidimäär ECB baasintressimäär Eonia (üleöö laenumäär)
ECB üleöö laenumäär Euribor 3k Eurepo 3k
Source: Reuters EcoWin

25. Eurosüsteemi bilansimaht on viimastel aastatel
kiirelt kasvanud
Allikas: Reuters Ecowin, FTO

26. Erakorralised rahapoliitilised meetmed
FRFA poliitika
Lisa LTRO-d sh. MP ja VLTRO
Tagatisvarade laiendatud ring
Välisvaluuta
finantseerimistehingud
CBPP-d
SMP

27. Kokkuvõte
• Võlakriisist väljumine nõuab kõigi institutsioonide täielikku pühendumist ning
selget tööjaotust. Keskpank tegutseb oma mandaadi piires ning peab tagama
hinnastabiilsuse ning selleks tarviliku rahapoliitika ülekandumise toimimise.
• Erakorralisi meetmeid rakendavad keskpangad vaid oma mandaadi piires,
sh. selleks, et oleks tagatud rahaturu soodsa intressikeskkonna
ülekandumine ettevõtetele ja majapidamistele. Keelatud on valitsuste
rahastamine.
• Pankadevahelisel rahaturul valitseb jätkuvalt usaldamatus, see on
suurendanud Eurosüsteemi bilansimahte ning riske.
• Rahaliit saab tegutseda üksnes juhul, kui riigid usaldavad teineteise
rahandust. Vähemalt sama oluline on aga, et iga riik vastutab ise oma
kohustuste eest.

28. Tänan tähelepanu eest!