2. Kasvuvõti peitub ekspordis: sihtturgudes ja
ettevõtete konkurentsivõimes
0.9
1
1.1
1.2
1.3
2012 2013 2014 2015 2016
Allikas: statistikaamet
hüvitised töötajatele
eksport
SKP
eratarbimine
Kodumajapidamiste tarbimise ja ekspordi seos majanduskasvuga*
* SKP ja selle komponendid on jooksevhinnas indeksitena, kus 2012 I kv = 1.
• Eesti siseturg ei ole kasvu takistanud
3. Ekspordi üldpilti on halvendanud üksikud
tooted ja turud
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
2012 2013 2014 2015 2016 H1
põlevkivisaadused (pp)
sideseadmed (pp)
eksport Venemaale (pp)
teised turud ja tooted (pp)
kaupade ekspordi aastane
muutus (%)
Allikas: statistikaamet
4. Eesti päritolu ekspordil on läinud suhteliselt
paremini
toit
mineraalsed
tooted
keemiakaubad
garderoobikaubad
puit ja paber
metallid ja tooted
masinad ja
seadmed
transpordi-
vahendid
mööbel
muu
0%
20%
40%
60%
80%
100%
-40% -30% -20% -10% 0% 10% 20%
Eestipäritoluekspordiosakaal
Ekspordi muutus 2016 I poolaastal võrreldes aasta varasemaga
Allikas: statistikaamet
5. Eksportivate ettevõtjate hinnangud konkurentsivõime
kohta on mõnevõrra paranenud
Allikas: Euroopa Komisjon
-2
0
2
4
6
8
10
2013 2014 2015 2016
Hinnangud konkurentsivõime arengu kohta*
konkurentsivõime väljaspool ELi
* Kolme kvartali libisev keskmine.
konkurentsivõime Eestis
konkurentsivõime ELis
6. Soome majandus on paranemas
Teiste kaubanduspartnerite kindlustunne pole viimastel
aastatel eriti muutunud
Allikas: Euroopa Komisjon
60
70
80
90
100
110
120
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Kaubanduspartnerite kindlustunne
euroala Soome Rootsi Läti Leedu Saksamaa
7. Prognoosid näitavad peamiste partnerite
majandusaktiivsuse väikest kasvu
-4
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
Läti Leedu Soome Rootsi Venemaa
Eesti peamiste kaubanduspartnerite SKP reaalkasv (%)
Allikad: riikide keskpangad, Venemaa majandus- ja arenguministeerium
2012
2015
2013
2014
2016
2017
• Välisturgude elavnemine on siiski tagasihoidlik
9. Euroopa Keskpanga rahapoliitika on toetav
Allikas: Euroopa Keskpank
• Mittestandardsete rahapoliitika meetmete panus on suurenenud
• Euroala keskpangad (eurosüsteem) on varaostukava raames varasid soetanud ligikaudu 1,2
triljoni euro ulatuses (u 12% euroala SKPst)
• Euroopa Keskpanga rahapoliitika ei saa tekitada jätkusuutlikku majanduskasvu
-1
0
1
2
3
4
5
6
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised ja rahaturu intressimäärad, %
EKP baasintressimäär EKP üleööhoiuse intressimäär EKP üleöölaenu intressimäär 6 kuu EURIBOR
10. Ettevõtete laenuintressid on püsivalt alanenud
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
EURIBOR 6k
Allikas: Eesti Pank, Bloomberg
ettevõtete pikaajaline laen
eluasemelaen
Laenuintressimäärad
11. Rahastamisvõimalused ei piira investeeringuid
0
1
2
3
4
5
6
7
8
Kreeka
Küpros
Itaalia
Leedu
Hispaania
Sloveenia
EuroopaLiit
Prantsusmaa
Läti
Poola
Rootsi
Ühendkuningriik
Austria
Saksamaa
Eesti
Luksemburg
Soome
2015 2014
Ettevõtete hinnang ettevõttevälise rahastamise kättesaadavusele
Märkus. Skaalal tähistab 1, et kättesaadavus ei takista üldse
äritegevust, ja 10, et takistab väga palju
• Eesti ettevõtete hinnang välisrahastamisele on üks Euroopa paremaid
Allikas: EKP ettevõtete rahastamisvõimaluste uuring
12. Ettevõtete laenukasv on viimasel kahel aastal
kiirenenud
11%
12%
14% 7%
11%
-3%
-14%
-200
-100
0
100
200
300
400
kinnisvaraja
ehitus
muudsektorid
veondusja
laondus
tööstus
primaarsektor
kaubandus
taristu
mlneurot
Allikas: Eesti Pank
Laenude ja liisingute jäägi aastane muutus*
* 31.08.2016 seisuga
13. Ettevõtete investeerimisaktiivsus on esimesel
poolaastal suurenenud
Allikas: statistikaamet
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
2012 2013 2014 2015 2016
Mittefinantsettevõtete investeeringute aastakasv
ehitus
masinad
muu
investeeringud kokku
14. Ainuüksi investeeringute maht ei taga
kiiremat majanduskasvu
• Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahukuse juures Eesti omaga võrreldava
kasvukiiruse
• Investeeringute puhul on oluline nende struktuur ja põhivara kasutamise tõhusus
0
1
2
3
4
5
17 19 21 23 25 27 29
EestiLätiSlovakkia
Iirimaa
Leedu
Investeeringute seos majanduskasvuga Euroopa Liidus 2000–2015
keskmine
majanduskasv (%)
keskmine investeeringute osakaal SKPs (%)
Poola
Allikas: Eurostat
15. Ressursside rakendatuse poolest on Eestil
arenguruumi
Allikad: Euroopa Komisjon, küsitlusandmed
• Eesti jaoks pole oluline mitte üksnes investeeringute mahu suurenemine, vaid ka
investeeringute tõhusam kasutamine
45
50
55
60
65
70
75
80
85
Küpros
Bulgaaria
Läti
Kreeka
Horvaatia
Leedu
Malta
Eesti
Itaalia
Rumeenia
Hispaania
Portugal
Slovakkia
Belgia
Ühendkuningr…
Ungari
Poola
Taani
Sloveenia
EuroopaLiit
Luksemburg
Holland
Soome
Saksamaa
Prantsusmaa
Rootsi
Austria
Tšehhi
rakendatuse tase rakendatuse tase, kaalutud Eesti tööstussektori struktuuriga
Tootmisvõimsuse rakendatuse tase tööstuses, 2005–2016 aasta II kvartali keskmine (%)
16. Tootmise sisseseade kasutamise efektiivsuse
ja tootlikkuse vahel on positiivne seos
20
40
60
80
100
120
140
60 65 70 75 80 85 90
Eesti
keskmine rakendatuse määr 2000-2014 (%)
tootlikkusEL-28
keskmisesuhtes(%)
Tootmisvõimsuse rakendatuse ja tootlikkuse seos Euroopa Liidu riikides
Allikad: Euroopa Komisjon, eurostat
17. 0 20 40 60 80 100 120
Iirimaa
Taani
Rootsi
Belgia
Ühendkuningriik
Soome
Holland
Prantsusmaa
Austria
Saksamaa
Itaalia
EL-28
Hispaania
Küpros
Kreeka
Sloveenia
Portugal
Tšehhi
Slovakkia
Eesti
Leedu
Läti
Poola
Ungari
Keskmine Eesti töötaja loob täna poole vähem
väärtust kui Euroopa Liidu keskmine töötaja
Allikas: statistikaamet
* Vanusegrupp 15-60 aastat
2015. aastal loodud lisandväärtus töötaja* kohta, tuhat eurot
18. Palgatõus edestab tootlikkuse kasvu
Allikas: statistikaamet
-8%
-4%
0%
4%
8%
12%
2012 2013 2014 2015 2016
miinimumpalga kasv
Eesti keskmise brutokuupalga kasv
keskmise brutokuupalga kasv
töötlevas tööstuses
tööviljakuse kasv töötlevas
tööstuses
19. Palgakasvu surve leevenemist praegu ei paista
• Tööle võetud ja enda algatusel töölt lahkunud inimeste arv on suurenenud, see viitab
sellele, et töökohti vahetatakse varasemast sagedamini
• Kui töötasude tõstmise taga on liiga optimistlikud ootused, võib see anda tagasilöögi
Allikas: statistikaamet
0%
1%
2%
3%
4%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Vabade ametikohtade määr
20. Tööjõupuudust tunnetatakse Eestis kõige
rohkem väikese tootlikkusega tööstusharudes
-10
0
10
20
30
40
50
60
70
0 10 20 30 40 50
haru lisandväärtus töötaja kohta 2014. aastal
haru ettevõtete
osakaal, kelle jaoks
tööjõupuudus on
peamine tootmist
piirav tegur
(ajavahemik 2015.
aasta III kvartalist
2016. aasta II
kvartalini)
Ettevõtete tootlikkus ja tööjõunappus eri tööstusharudes
Märkus. Ringi suurus näitab tööstusharu hõivet.
Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet
21. Paljud inimesed pole veel tööturul rakendust
leidnud
• Peaaegu sama palju kui aktiivselt tööd otsivaid inimesi, on Eestis neid, kes sooviksid
töötada, kuid pole tööd veel otsinud.
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
vaeghõivatud
sooviksid töötada ja otsisid tööd, kuid ei saaks kohe tööle asuda
sooviksid töötada ja saaks kohe tööle asuda, kuid ei otsinud tööd
töötud
Töötuse lisanäitajad, % tööjõust
Allikas: statistikaamet
22. • Eesti jaoks olulised välisturud kasvavad järgmisel aastal, kuid
tagasihoidlikult
• Eesti majanduskasvu kiirenemine sõltub ettevõtete
konkurentsivõimest välisturgudel
• Palku jäävad survestama kahanev tööealine elanikkond ja asjaolu, et
majandus muutub tööjõukesksemaks
• Odavamal tööjõul põhinevate ärimudelite lõpp on majandusarenguga
kaasnev paratamatus
• Ülemäärane surve väikese tootlikkusega ettevõtetele, mida muu hulgas
võib põhjustada alampalga liiga jõuline kasv, võib tööpuudust
suurendada ja majanduse pikaajalist kasvuväljavaadet kahjustada
Kokkuvõtteks
23. Eesti Panga juunikuise majandusprognoosi
põhinäitajad
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
2015 2016 2017 2018
SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 20,48 21,29 22,42 23,67
SKP muutus püsivhindades (%) 1,1 1,8 2,9 3,0
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) -1,6 2,4 3,1 3,3
THI-inflatsioon (%) -0,5 0,0 2,7 2,2
Töötuse määr (%) 6,2 5,9 7,5 9,4
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 5,9 4,9 5,0 5,0
Eelarvetasakaal (% SKPst) 0,4 0,0 -0,1 -0,2