Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013

2,007 views

Published on

12.12.2013 pressikonverentsil tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik.

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013

  1. 1. Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsember 2013
  2. 2. Esitluse teemad • Väliskeskkond ja selle areng • Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos • Majanduspoliitilised järeldused 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 2
  3. 3. Euroala majandus on kasvanud kaks järjestikust kvartalit • Inflatsiooniootused on prognoosiperioodi jooksul kooskõlas hinnastabiilsuse eesmärgiga hoida euroala aastane hinnakasv veidi alla 2% keskpikas perspektiivis Euroala majanduskasv ja inflatsioon majanduskasv, kv/kv (parem telg) inflatsioon, a/a majanduskasv, a/a 4% 2% 2% 1% 0% 0% -2% -1% -4% -2% -6% -3% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Allikas: Eurostat 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 3
  4. 4. Madalad intressimäärad toetavad euroala majanduse taastumist • • Vähese hinnasurve tõttu oodatakse finantsturgudel väga madalate intressimäärade perioodi jätkumist Euroopa Keskpank avaldas juulikuises eelkommunikatsioonis, et rahapoliitiline intressimäär püsib madalal pikema aja vältel 3 kuu EURIBOR juuniprognoos 2013 2.0% detsembriprognoos 2013 1.5% 1.0% 0.5% 0.0% 2011 2012 2013 2014 2015 Allikas: Euroopa Keskpank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 4
  5. 5. Nafta hind järgmisel kahel aastal langeb • • Turgudel oodatakse nafta hinna langemist 97,5 USA dollarini 2015. aastal Nafta odavnemine annab suure panuse inflatsiooni aeglustumisse Nafta hind, USA dollarit barrelist juuniprognoos 2013 detsembriprognoos 2013 120 115 110 105 100 95 90 2011 2012 2013 2014 2015 Allikas: Euroopa Keskpank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 5
  6. 6. Võrreldes möödunud suvega on euro USA dollari suhtes tugevnenud • • Euro kurss jääb varem prognoositust tugevamaks kogu prognoosiperioodi jooksul Euro tugevnemine USA dollari suhtes aeglustab inflatsiooni USA dollari ja euro vahetuskurss juuniprognoos 2013 detsembriprognoos 2013 1.45 1.40 1.35 1.30 1.25 1.20 2011 12.12.2013 2012 2013 2014 Eesti Panga majanduskommentaar 2015 Allikas: Euroopa Keskpank 6
  7. 7. Sellel aastal alanud euroala majanduskasvu kiirenemine jätkub 2014. aastal • • Euroala majandusaktiivsus taastub üksnes aegamisi, kuna tasakaalustamatuste likvideerimine võtab aega Inflatsioon on vähenenud oodatust rohkem, hinnasurved püsivad vaoshoitud, riskid on pigem ülessuunas Euroala majanduskasv Euroala inflatsioon majanduskasv prognoosivahemik, detsember 2013 prognoosivahemik, juuni 2013 punktprognoos, detsember 2013 3% ÜTHI kasv prognoosivahemik, detsember 2013 prognoosivahemik, juuni 2013 punktprognoos, detsember 2013 3% 2% 2% 1% 1% 0% -1% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2010 2011 Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 2012 2013 2014 Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank 7
  8. 8. Juuniprognoosiga võrreldes on välisnõudlus Eesti jaoks osutunud kesisemaks • • 2013. aastal nõudlus Eesti eksporditurgudel eelneva aastaga võrreldes kahaneb Ka järgmistel aastatel jääb eksporditurgude kasv juunis oodatule alla Välisnõudluse kasv Rootsi Venemaa Leedu välisnõudluse kasv, detsembriprognoos 2013 Soome Läti muud välisnõudluse kasv, juuniprognoos 2013 6% 4% 2% 0% -2% 2012 2013 2014 2015 Allikas: Euroopa Keskpank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 8
  9. 9. Eesti eksporti on enim mõjutanud Soome käekäik, aga ka Läti, Leedu ja Venemaa areng • Välisnõudluse kasvu ootuse alandamine on 2014. ja 2015. aastal sihtriigiti ühtlane, st kosub ka Soome impordinõudlus Välisnõudluse kasvu erinevus võrreldes juuniprognoosiga 2013 (pp) Soome Venemaa Läti Leedu muud välisnõudluse kasvu erinevus 1 0 -1 -2 -3 2013 2014 2015 Allikas: Euroopa Keskpank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 9
  10. 10. 2013. aastal vähenes kooskõla Eesti mitme majandusnäitaja vahel • • Tootmise poolel polnud kasvu aeglustumine laiapõhjaline – väljaspool veonduse ja laonduse tegevusala loodud lisandväärtuse kasv kiirenes Samal ajal jõudsa palgakasvuga kiirenes 2013. aasta esimesel poolel hõive kasv, seda majanduslangusest ning kapitalimahutuse vähenemisest hoolimata Majanduskonjunktuuri indikaatorite aastakasv hõive SKP püsivhindades keskmine brutopalk SKP jooksevhindades 15% 10% 5% 0% -5% -10% 2010 2011 2012 2013 Allikas: statistikaamet 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 10
  11. 11. Kesist välisnõudlust on kompenseerinud tarbimise kiire kasv • • Vaba tööjõu vähenev hulk ning sobiva kvalifikatsiooniga tööjõu nappus tekitasid 2013. aastal palga ja sisenõudluse kiirel kasvul põhineva majanduskasvu ahela Siseturule orienteeritud ettevõtetel on olnud võimalik palgakulud hinda edasi kanda, mistõttu nominaalne SKP töötaja kohta kasvas, kuigi reaalne tootlikkus 2013. aasta esimesel poolel vähenes Palga ja tootlikkuse kasv keskmise brutokuupalga kasv SKP töötaja kohta püsivhindades SKP töötaja kohta jooksevhindades 15% 10% 5% 0% -5% 2010 2011 2012 2013 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 11
  12. 12. 2013. aasta majanduskasv kujuneb juunis prognoositust aeglasemaks Eesti reaalne majanduskasv detsembriprognoos 2013 juuniprognoos 2013 10% 8% 6% 4.2% 4% 3.9% 4.3% 2.6% 2.0% 2% 1.0% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 12
  13. 13. Tänavune majanduskasvu aeglustumine on ajutine • 2014. ja 2015. aastal kiireneb SKP kasv nii sise- kui ka välisnõudluse elavnemise toel Majanduskasv ja selle nõudluskomponendid majapidamiste tarbimine (pp) valitsuse tarbimine (pp) varud ning statistiline vahe (pp) kapitalimahutus põhivarasse (pp) netoeksport (pp) SKP kasv püsivhindades 15% 9.6% 10% 3.9% 5% 3.9% 2.6% 2.6% 1.0% 0% -5% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 13
  14. 14. Ettevõtete investeeringud on kasvu taastumiseks olulised • 2013. aastal vähenev kapitalimahutus põhivarasse hakkab ettevõtete investeeringute toel suurenema, tootmisressursi rakendatus on jõudnud ajaloolise keskmise taseme lähedale Kapitalimahutus põhivarasse, kasv eluasemeinvesteeringud ettevõtete investeeringud valitsemissektori investeeringud 50% 40% 30% 20% 10% 0% -10% -20% -30% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 14
  15. 15. Laenuintressimäärad jäävad praeguse taseme lähedale • • Pankade hea finantsseis ning kasvavad hoiused toetavad laenupakkumist Laenukasv ettevaates kiireneb, kuid erasektori laenude maht suhtena SKPsse jätkab vähenemist Laenujäägi kasv ning laenuintressimäärad laenujäägi kasv kokku ettevõtete laenude intressimäär eluasemelaenude intressimäär 8% 6% 4% 2% 0% -2% -4% -6% -8% 2008 12.12.2013 2009 2010 2011 2012 2013 Eesti Panga majanduskommentaar 2014 2015 Allikas: Eesti Pank 15
  16. 16. Palgakasv püsib tempokas, hõive veidi langeb • • • Tööealise elanikkonna vähenemine pidurdab hõive kasvu, samas kui tööpuudus kahaneb Palgakasv püsib hoogne, kuna 2014. aastal suureneb avaliku sektori palgafond ning 2014. ja 2015. aastal tõuseb alampalk Palgakasvu kooskõla tööjõu tootlikkusega taastub ekspordivõimaluste paranemise toel Palga ja hõive kasv tööjõukulude osakaal SKPs (parem telg) hõive kasv keskmise brutokuupalga kasv 25% 52% 20% 50% 15% 48% 10% 46% 5% 44% 0% -5% 42% -10% 40% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 16
  17. 17. Tööpuudus väheneb visalt • • Positiivne on olnud pikaajaliste töötute arvu püsiv vähenemine Tööpuuduse lõhe väheneb prognoosiperioodi jooksul tänu struktuurse tööpuuduse kahanemisele Töötuse määr vähem kui 6 kuud 24 kuud ja enam 6 kuni 11 kuud töötuse määr 12 kuni 23 kuud tasakaaluline töötuse määr 20% % tööjõust 16% 12% 8% 2… 2… 2… 2… 2… 2… 2… 2… 2… 2… 0% 2… 4% Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 17
  18. 18. Inflatsioon püsib lähiaastatel mõõdukas • • • • Sisemaistest teguritest juhitud alusinflatsioon järgmistel aastatel kiireneb 2014. aastal taandub elektri kallinemise mõju Inflatsiooniprognoosi eelduseks on nafta ja toidutoorme maailmaturuhinna langus Nafta võimaliku kallinemise ja kiire palgakasvu tõttu domineerivad tõusuriskid Tarbijahinnaindeksi kasv alusinflatsioon majapidamiste energia kütused toiduained tarbijahinnaindeks 6% 5% 4% 2.9% 2.9% 3% 2.1% 2% 1% 0% -1% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 18
  19. 19. Valitsemissektori eelarve on puudujäägis kogu prognoosiperioodi jooksul • • Valitsemissektori eelarvepositsioon püsib struktuurses ülejäägis Valitsemissektori võlg kasvab prognoosiaastatel aeglasemalt kui SKP ning võlakoormus alaneb Eelarvepositsioon (osakaal SKPs) struktuurne eelarvepositsioon 4% tsükliline komponent ühekordsed meetmed nominaalne eelarvepositsioon 3% 2% 1% 0% -1% -2% -3% -4% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 19
  20. 20. Majandusprognoosist lähtuvad järeldused 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 20
  21. 21. Euroala on langusest väljunud • • • • • Euroalal lõppes kuus kvartalit väldanud majanduslangus ning järgmistel aastatel kasv tasahaaval kiireneb Majanduskasv on euroalal olnud riigiti ebaühtlane, Eestit on mõjutanud tugevalt Soome oodatust kesisem nõudlus Programmiriikide majandusnäitajad on paranenud, mis on suurendanud kindlustunnet euroala edasise taastumise suhtes ning vähendanud kasvuväljavaadet ümbritsevaid ohte Taastumine saab euroalal olema siiski aeglane, sest paljudes riikides on vaja teha veel reforme ning jätkata eelarvekärbetega Euroala rahapoliitika jääb leebeks ning majanduskasvu toetavaks pikemaks ajaks 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 21
  22. 22. Eesti majandus on tasakaalust mõnevõrra kaugenenud • • • • • Eesti majanduskasv 2013. aastal aeglustus, kuid see polnud tegevusalati laiapõhjaline 2013. aastal on realiseerunud kaks juunis esile tõstetud ohtu – tasakaalust lahknev palgakasv ning välisturgude visam taastumine. Nende samaaegne esinemine on olnud suur väljakutse eksportivale sektorile Keskmine palk on 2013. aastal 7,8% kõrgem kui aasta varem, hoolimata sellest, et toodangu hulk töötaja kohta on vähenenud Kiire palgakasv pole siseturule orienteeritud ettevõtetele seni üle jõu käivaks osutunud, sest palgakulud on suudetud edukalt hindadesse üle kanda ning kasum pole väga kannatanud Sisenõudlusel põhinev tootmise, palga, sissetulekute ning majanduse kasv ei saa olla kestlik väikeses riigis, kus eksportivad ettevõtted konkureerivad sama tööjõu pärast 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 22
  23. 23. Majanduskasvu taastumiseks ning tööturu pingete taandumiseks on vaja suurendada investeeringuid • • • • 2013. aastal alanud ning 2014. ja 2015. aastal kiirenev välisnõudluse kasv soodustab eksporti ning elavdab seeläbi Eesti majandust Ekspordivõimaluste kasutamiseks on ettevõtetel tarvis suurendada 2013. aastal seiskunud põhivarainvesteeringute kasvu Kapitalimahutust toetavad madalad laenuintressimäärad ning hea ligipääsetavus pangalaenudele Investeeringud tootmiskapitali ning töötajate kapitaliga varustatuse võimaldavad kasvatada tööjõu tootlikkust ning tasakaalustada palga ja tööjõukulude kiiret kasvu 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 23
  24. 24. Võimalikud ohud • • • • • Kuigi välisnõudluse taastumisega seotud ohud on varasemast väiksemad, pole ebakindlus Eesti eksporditurgude kasvu suhtes täielikult taandunud Püsivalt kiire palgakasvu korral võib oodatust aeglasem majanduskasv tekitada ettevõtetele probleeme kasumlikkuse säilitamisega, mille tulemusena võib tööpuudus suureneda Majapidamiste sissetulekute kiire kasv võib madalate intressimäärade püsides hoogustada kinnisvara hindade juba niigi tempokat kasvu Nafta hind võib üleilmse nõudluse suurenemisel tõusta ning suurendada inflatsiooni, vähendada majapidamiste reaalset sissetulekut ning kitsendada tarbimisvõimalusi Struktuurne tööpuudus ja tööjõu nappus (sh väljarände tõttu) võivad jätkuvalt esile kutsuda liigset palgakasvu survet, kiirenevat inflatsiooni ning eksportiva sektori konkurentsivõime kadu 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 24
  25. 25. Valitsemissektori rahandus püsib tugev • • • Valitsuse otsus keskenduda struktuursele ülejäägile ei pruugi olla põhjendatud, kuna majandustsükli hinnangu näitajad on vastuolus (kuigi SKP lõhe on negatiivne, viitavad hõive, palga ja eratarbimise kiire kasv sellele, et maksubaasi puhul võib lõhe olla sulgumas) Nominaalse tasakaalu eesmärgi korduv edasilükkamine seab ohtu range eelarvedistsipliini ega võimalda riigil suurendada reserve, millega negatiivsete riskide realiseerumise korral majandust tasakaalustada Tasakaalustamatust tekitav ja majanduse konkurentsivõimet piirav palgakasv ning üsna suur tööpuudus tõendavad, et struktuurne tööpuudus on suur ning seda peab aktiivsete tööturu meetmetega vähendama 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 25
  26. 26. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad Majandusprognoos põhinäitajate kaupa 2012 2013 2014 2015 17,42 18,39 19,46 20,99 SKP muutus püsivhindades (%) 3,9 1,0 2,6 3,9 THI inflatsioon (%) 3,9 2,9 2,1 2,9 Töötuse määr (%) 10,2 8,7 8,5 8,3 Keskmine brutokuupalga muutus (%) 5,9 7,8 6,6 7,7 Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,2 -0,2 -0,3 -0,1 SKP jooksevhindades (miljardit eurot) Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 12.12.2013 Eesti Panga majanduskommentaar 26

×