11.06.2014 tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.

1. Eesti Panga majanduskommentaar
11. juuni 2014

2. Esitluse teemad
11.06.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 2
• Väliskeskkond ja selle areng
• Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos
• Majanduspoliitilised järeldused

3. 11.06.2014 3
Maailmamajandus tervikuna kogub aktiivsust,
arenenud riikide kasvuväljavaade on tugevam
• Struktuursed probleemid ja tasakaalustamatus piiravad kasvu arenevatel turgudel
• Turgudel oodatakse nafta hinna langemist 98 USA dollari lähedale 2016. aastal
Eesti Panga majanduskommentaar
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
2.5
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
eurot
toit tööstustoore energia
Allikas: Hamburgi Majandusuuringute Instituut
Maailmaturu toormete hinnaindeksid* (jaanuar 2007 = 1)
* viimane vaatlus 16.05.2014
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2006 2008 2010 2012 2014 2016
euroala Jaapan
Hiina Ameerika Ühendriigid
Suuremate majanduste majanduskasv
Allikas: IMF WEO, aprill 2014

4. Euroala majanduskasv jätkab taastumist
4
• Euroala majanduskasv kiireneb aegamisi
• Inflatsioon on 2014. aasta esimesel poolel aeglustunud oodatust rohkem,
hinnasurve püsib ettevaates samuti vaoshoitud
Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
ÜTHI inflatsioon, %
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
Majanduskasv kvartalivõrdluses, %
2013 2014 2015 2016
1,4 0,7% 1,1% 1,4%
2013 2014 2015 2016
-0,4% 1,0% 1,7% 1,8%

5. Madalad intressimäärad toetavad
euroala majanduskasvu kiirenemist
5
• Vähese hinnasurve tõttu oodatakse finantsturgudel väga madalate intressimäärade
perioodi jätkumist
• Euroopa Keskpanga nõukogu alandas juunis rahapoliitilisi intressimäärasid, seejuures
kehtestati kommertspankadele negatiivne hoiuse intressimäär
Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
detsembriprognoos 2013 juuniprognoos 2014
3 kuu EURIBOR
Allikas: Euroopa Keskpank

6. Nõudluse kasv Eesti peamistel välisturgudel kiireneb
6
• Detsembriprognoosiga võrreldes on välisnõudluse kasv Eesti jaoks siiski kesisem
• Eelolevatel aastatel piirab ekspordivõimalusi eelkõige Soome ja Venemaa vähene nõudlus
Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
Allikad: IMF WEO, statistikaamet, Eesti Pank
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2012 2013 2014 2015 2016
Leedu Läti
Venemaa Soome
Rootsi muud
Allikas: Euroopa Keskpank
Välisnõudluse kasv
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2012 2013 2014 2015 2016
Soome Venemaa
Saksamaa ülejäänud riigid
Läti oktoobris 2013
aprillis 2014
Välisnõudluse kasvu muutus

7. 0
500
1000
1500
2000
2007
2009
2011
2013
2007
2009
2011
2013
2007
2009
2011
2013
2007
2009
2011
2013
2007
2009
2011
2013
Eesti kaubaeksport sh teistest riikidest pärit sh Eesti päritoluga
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Eesti kaubaeksport jooksevhindades
mlneurot
Eri turgudel on Eesti majandusele erinev mõju
7
• Kaubaeksport Skandinaaviasse sisaldab märksa enam Eesti oma toodangut ning
sealsel majandusarengul on Eestile ulatuslikum mõju
Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
Venemaa Soome Rootsi Läti Leedu

8. Euro tugevnemine on mõjutanud märgatavalt
Eesti kaubandustingimusi
8
• 2013. aasta algusest on euro kallinenud Vene rubla suhtes 23%,
USD suhtes 4%, SEKi suhtes 5%
• Eesti eksport on muutunud suhteliselt kallimaks ja import odavamaks –
see pidurdas hinnakasvu, kuid vähendas hinnapõhist konkurentsivõimet
Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
0.95
1.00
1.05
1.10
1.15
1.20
1.25
2013 2014
Rootsi kroon USA dollar Venemaa rubla
Allikas: Eurostat
Euro vahetuskurss (jaanuar 2013 = 1)

9. Tööpuudus väheneb edaspidi visalt
9
• Tööpuuduse alanemine on seiskunud
• Majanduse edenemisele valmistab probleeme kõrge struktuurne tööpuudus
Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
0%
4%
8%
12%
16%
20%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
%tööjõust
24 kuud ja enam 12 kuni 23 kuud 6 kuni 11 kuud
vähem kui 6 kuud töötuse määr loomuliku tööpuuduse määr
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Töötuse määr

10. Palgakasv aeglustub
10
• Tööealise elanikkonna vähenemine toob kaasa hõive kahanemise
• Struktuurne tööpuudus ning elanikkonna vähenemine on püsivalt parandanud töötajate
positsiooni palgaläbirääkimistel
Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
40%
42%
44%
46%
48%
50%
52%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
tööjõukulude osakaal SKPs (parem telg) hõive kasv keskmise brutokuupalga kasv
Palga ja hõive kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

11. Tööjõukulude ning teenuste hinnakasvu vahel
valitseb tugev seos
11.06.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 11
• Eesti tarbijahindade tase oli 2013. aastal umbes 72% Euroopa Liidu keskmisest
• Vahe on suurim suletud sektoris ehk teenuste puhul, kus Eesti hinnatase moodustab
umbes 60% Euroopa Liidu keskmisest
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
keskmise brutokuupalga aastakasv (vasak telg) teenuste inflatsioon ilma sideteenuseta (parem telg)
Allikad: Eurostat, statistikaamet
Palgakasvu ja teenuste hinnakasvu seos

12. Inflatsioon kiireneb, kuid püsib lähiaastatel
mõõdukas
12
• Alusinflatsioon kiireneb teenuste ja importtoodangu hinnakasvu kiirenemise tõttu
• Inflatsiooni prognoosi eelduseks on nafta maailmaturuhinna langus
• Aktsiisimäärade tõstmine kiirendab toiduainete hinnakasvu
Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
0.8%
2.4%
2.7%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
alusinflatsioon majapidamiste energia kütused toiduained tarbijahinnaindeks
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Tarbijahinnaindeksi kasv

13. 2014. aasta majanduskasv tuleb oodatust väiksem
13Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
• 2015. aasta majanduskasv on lähedane varem prognoositule
• Nominaalne SKP jääb 2015. aastal umbes 500 miljoni euro võrra varem prognoositust madalamaks
0.7%
3.9% 3.6%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
12.9
13.4
13.9
10
11
12
13
14
15
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
juuniprognoos 2014 detsembriprognoos 2013
Eesti SKP 2005. aasta püsivhindades (mld eurot)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Eesti majanduskasv

14. Majanduskasv kiireneb selle aasta jooksul
11.06.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 14
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
I II III IV I
2013 2014
neto-tootemaksud kaubandus
töötlev tööstus veondus ja laondus
ehitus energeetika
muu SKP turuhindades
SKP kasv tootmismeetodil
Allikas: statistikaamet
• Soojast talvest tingitud energiatootmise negatiivne panus taandub juba
teises kvartalis
• Veonduse ja laonduse negatiivne panus kasvu väheneb teises kvartalis
võrdlusbaasi muutumise tõttu
• Majandust elavdab välisnõudluse järkjärguline paranemine (ebapiisav
nõudlus on tootmist piiranud enim)
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
maismaa-, vee- ja õhutransport
laondust ja veondust abistavad tegevusalad
veondus ja laondus
Müügitulu, mln eurot
Allikas: statistikaamet

15. Majanduse nominaalkasv on olnud jõuline
15Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
• Tootlikkuse kasvust lahknenud palgakasv on suurendanud majanduse
nominaalset mahtu, majapidamiste sissetulekuid ja riigieelarve tulusid, kuid
hakanud pärssima hinnapõhist konkurentsivõimet
• Majanduse edasine areng saab tugineda üksnes reaalkasvu kiirenemisele
0%
5%
10%
15%
20%
25%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
SKP deflaatori kasv SKP nominaalkasv SKP reaalkasv keskmise brutokuupalga kasv (parem telg)
SKP ja SKP deflaatori kasv
Allikas: Eesti Pank

16. Investeeringute osatähtsus majanduskasvus suureneb
16
• 2014. aastal läbivad ettevõtete investeeringud madalseisu, mille on suuresti
põhjustanud ebakindlus tuleviku suhtes
• Eratarbimise kasv jääb tempokaks kogu prognoosiperioodi jooksul
Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
0.7%
3.9% 3.6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015 2016
majapidamiste tarbimine (pp) kapitalimahutus põhivarasse (pp) valitsuse tarbimine (pp)
netoeksport (pp) varud ning statistiline vahe (pp) SKP kasv püsivhindades
Majanduskasv ja selle nõudluskomponendid
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

17. Laenukasv küll kiireneb, kuid majanduses tervikuna
jätkub laenukoormuse alanemine
17
• Pankade hea finantsseis ning kasvavad hoiused toetavad laenupakkumist
• Laenuintressid jäävad prognoosiperioodi lõpuni madalaks
Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
ettevõtted majapidamised
Allikas: Eesti Pank
Laenukasv

18. Valitsemissektori eelarve on puudujäägis kogu
prognoosiperioodi jooksul
18
• Eesti Panga hinnangul jääb eelarve ka struktuursesse defitsiiti
Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
-1.0%
-0.5%
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
struktuurne eelarvetasakaal nominaalne eelarvetasakaal
Eelarvepositsioon (suhe SKPsse)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

19. Majandusprognoosist lähtuvad järeldused
19Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014

20. Üleilmne majandusaktiivsus kasvab
• Maailmamajanduse kasv on järk-järgult muutunud tugevamaks,
kuid järgmistel aastatel jätkub kasvu suundumine arenevatelt
turgudelt arenenud turgudele
• Euroala majanduskasv on taastunud oodatud tempos, jätkata tuleb
reformidega konkurentsivõime parandamiseks
• Euroala nn kriisiriikides on majandus elavnenud silmnähtavalt
• Majanduskasv on euroalal riigiti siiski ebaühtlane, Eestit on
mõjutanud ja mõjutab ka järgmistel aastatel eelkõige Soome
majanduse oodatust kesisem kasv
• Vähese hinnasurve tõttu jääb euroala rahapoliitika leebeks ja
majanduskasvu toetavaks pikemaks ajaks
• Venemaa ja Ukraina konflikti mõju Eestile on seni avaldunud
peamiselt kindlustunde vähenemises, mõju majandusele tervikuna
on jäänud väikeseks
• Venemaa kasvuväljavaade on küll nõrk, kuid sel ei ole Eesti
majandusele laiaulatuslikku mõju, kuna sinna suunduv eksport on
valdavalt teiste riikide toodang
20Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014

21. Eesti majanduslangus 2014. aasta alguses oli ajutine
• Eesti majanduskasv kiireneb selle aasta jooksul, kuna
energiasektori ning veonduse ja laonduse tegevusala negatiivne
panus hakkab taanduma
• Tootmismahu kasvu seni kõige enam piiranud ebapiisav nõudlus
leeveneb ühes välisnõudluse järkjärgulise paranemisega
• Palgakasv on selle aasta alguses püsinud jõuline ning
sisenõudluse kasv jääb tänu eratarbimisele nii sel kui ka
järgmistel aastatel tugevaks
• Investeerimisaktiivsus sellel aastal heade rahastamistingimuste
toel suureneb, laenuintressid jäävad madalaks terve
prognoosiperioodi jooksul
21Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014

22. Majanduskasvu võtmeküsimus on tootlikkus
• Eesti majandusarengu, riigieelarve hea seisu ja majapidamiste
heaolu tõusu jätkumise eelduseks on majanduse reaalkasvu
kiirenemine ning see sõltub ettevõtte võimekusest tõsta tööjõu
tootlikkust
• Tootmise tõhusamaks muutmine on majanduskasvu seisukohast
olulisim küsimus, sest kvalifitseeritud tööjõu puudus ja sellest
tulenev surve palkadele ei leevene
• Palgakasv siiski mõnevõrra aeglustub, sest konkurentsivõimet
kaotavate ettevõtete osakaalu suurenemine, vähenenud
kasumlikkus ning aeglane hinnakasv välisturgudel ei võimalda
palgakulusid hindadesse üle kanda
• Madala tootlikkusega ettevõtete jaoks muutub toimetulek järjest
keerulisemaks, tööjõud liigub sealt kõrgemat lisandväärtust
loovatesse ettevõtetesse
• Majanduskasvu ja välismaise inflatsiooni kiirenemine ning
maksutõusud suurendavad inflatsiooni ka Eestis, kuid hinnakasv jääb
prognoosiperioodi jooksul mõõdukaks
22Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014

23. Võimalikud ohud
• Maailmamajanduse ja euroala taastumisega seotud ohud on
varasemast väiksemad, kuid kasv Eesti peamistel eksporditurgudel
ning ohuallikad on polariseerunud
• Esitletav majandusprognoos ei sisalda Venemaa ja Ukraina kriisi
süvenemist, kuid see on reaalne oht, mis võib Eesti majanduskasvu
taastumist edasi lükata
• Ootamatute arengutega toimetulek eksporditurgudel nõuab
ettevõtetelt paindlikkust toodete ja sihtturgude mitmekesisuse ja
asendatavuse mõttes
• Kui majapidamised juhinduvad kinnisvara ostul liiga optimistlikest
ootustest, siis pole välistatud eelmise buumiga sarnase stsenaariumi
kordumine, mis päädiks taas kord hinnalangusega
• Struktuurne tööpuudus ja tööjõu nappus võivad palgakulude kasvu
kohanemist lühiajaliselt edasi lükata (varasemate kasumite arvel),
millele järgneks palgakasvu prognoositust järsem aeglustumine
23Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014

24. Valitsemissektori rahandus püsib tugev, kuigi
eesmärgid on varasemast lõdvemad
• Maksutulude kasv ja majandustsükli hinnang on teineteisest
märkimisväärselt lahknenud, mistõttu pole Eesti Panga hinnangul
struktuurne eelarve tasakaal praeguste eelduste kohaselt
prognoosiperioodi jooksul saavutatav
• Valitsuse eelarve-eesmärgid peaksid olema seatud piisava varuga,
et olukorra ettenägematu halvenemine ei põhjustaks ootamatuid
muudatusi maksupoliitikas
• Maksukeskkond peaks olema nii ettevõtete kui ka majapidamiste
jaoks usaldusväärne
• Suhteliselt kõrge töötuse määra juures tekkinud palgasurved
tõendavad probleeme struktuurse tööpuudusega. Selle
vähendamine eeldab valitsuselt aktiivse tööturupoliitika jätkamist
ning selle toetamist regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitikaga
• Kui erasektoris palgakasvu aeglustub, siis peaks selleks valmis
olema ka avalik sektor
24Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014

25. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
25
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Eesti Panga majanduskommentaar
Majandusprognoos põhinäitajate kaupa
2013 2014 2015 2016
SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 18,43 19,19 20,45 21,79
SKP muutus püsivhindades (%) 0,8 0,7 3,9 3,6
THI inflatsioon (%) 2,8 0,8 2,4 2,7
Töötuse määr (%) 8,6 8,5 8,5 8,3
Keskmine brutokuupalga muutus (%) 7,8 6,0 6,2 6,7
Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,2 -0,6 -0,8 -0,3
11.06.2014