Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
EESTI MAJANDUSE ARENGUD
JA TULEVASED VÄLJAKUTSED
16.05.2014
Tallinn
Ardo Hansson
Eesti Pank
Lähiaastatel oodatakse
maailmamajanduse kasvu kiirenemist
Allikas: IMF
• Kasvuväljavaade on kindlam arenenud riikide puhul...
Euroalale prognoositakse aeglast kasvu
taastumist madala inflatsiooni tingimustes
Allikas: Euroopa Keskpank
Madal inflatsi...
Majanduskasvu prognoos 2014.
aastaks (%)
Majanduskasvu prognoos 2015.
aastaks (%)
Eesti kaubanduspartnerite kasvuväljavaad...
Ukraina sidemed Eesti majandusega on küllaltki väikesed,
Venemaa on jätkuvalt oluline partner
Venemaa on Eesti väliskauban...
Venemaale veetavas domineerivad
väljaspool Eestit toodetud kaubad
Kaubajaotise järgi omavad Venemaa ekspordis 2013. a suur...
Venemaaga kauplemine on oluline ka meie peamiste
kaubanduspartnerite juures (v.a. Rootsi)
• Leedu väliskaubanduses on Vene...
Eesti majanduskasv on ajutiselt aeglustunud
16.5.14 Allikas: Statistikaamet 8
• Eelmise aasta tootmismahu langus oli suure...
Vaatamata majandusaktiivsuse aeglustumisele
jätkub Eestis kiire palgakasv
Allikas: Eurostat
* Hollandi ja Kreeka puhul 201...
Mis takistab kasvu?
Allikas: Euroopa Komisjon
• Ettevõtteid ei piira investeeringute rahastamisvõimalused
• Suurimaks taki...
Tööjõupuudus aina süveneb – tööealine
elanikkond väheneb 0,4-0,8% aastas*
• Lähiaastatel väheneb tööealine elanikkond peam...
Eestis loodava lisandväärtuse suurendamiseks on
vaja investeerida põhikapitali ja töötajate
arendamisse
Tööjõu tunnitootli...
Eestile jõukohane kasv on 3-4% aastas
Allikas: Eurostat
• Kriisieelse perioodi arenguvõimalustest on Eesti välja kasvanud
...
KOKKUVÕTE – MAAILM JA EUROALA
• Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kasvuväljavaade on
kindlam arenenud riikide puhul.
• ...
KOKKUVÕTE – EESTI
• Eesti majandus on viimastel aastatel kosunud sisenõudluse toel.
Lähiaastatel suureneb sõltuvus välisnõ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsed

475 views

Published on

Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega Eesti majanduse arengust ja tulevastest väljakutsetest advokaadibüroo VARUL 20 aasta juubelile pühendatud konverentsil "Õigus ja majandus muutuvas maailmas"
16.05.2014, Tallinn

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsed

  1. 1. EESTI MAJANDUSE ARENGUD JA TULEVASED VÄLJAKUTSED 16.05.2014 Tallinn Ardo Hansson Eesti Pank
  2. 2. Lähiaastatel oodatakse maailmamajanduse kasvu kiirenemist Allikas: IMF • Kasvuväljavaade on kindlam arenenud riikide puhul • Kaubavahetus maailma turgudel on elavnenud ning võib oodata, et see trend jätkub
  3. 3. Euroalale prognoositakse aeglast kasvu taastumist madala inflatsiooni tingimustes Allikas: Euroopa Keskpank Madal inflatsioon võimaldab keskpangal kasvu taastumist madalate intressidega toetada
  4. 4. Majanduskasvu prognoos 2014. aastaks (%) Majanduskasvu prognoos 2015. aastaks (%) Eesti kaubanduspartnerite kasvuväljavaadet on korrigeeritud allapoole Allikas: Euroopa Komisjon
  5. 5. Ukraina sidemed Eesti majandusega on küllaltki väikesed, Venemaa on jätkuvalt oluline partner Venemaa on Eesti väliskaubanduses püsinud aastaid 3.-4. positsioonil. Eesti ekspordipartneritest oli Ukraina 2013. aastal 18. kohal, kaubavahetuse käive moodustas 0,7% kogukäibest. Osatähtsus koguekspordis 2013 (%) 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 Rootsi Soome Läti Venemaa Leedu Ukraina Osatähtsus koguimpordis 2013 (%) 0 2 4 6 8 10 12 14 16 Soome Rootsi Läti Leedu Venemaa Ukraina
  6. 6. Venemaale veetavas domineerivad väljaspool Eestit toodetud kaubad Kaubajaotise järgi omavad Venemaa ekspordis 2013. a suurimat osakaalu masinad ja seadmed (496 mln EUR) ning keemiatooted (189 mln EUR). Impordis on aastate lõikes tähtsaimal positsioonil mineraalsete (nafta) toodete sissevedu (405 mln EUR). Allikas: Eesti statistikaamet Ekspordistruktuur Venemaaga (2013) 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 2013Masinad ja seadmed Keemiatooted Toidukaubad Loomsed tooted Mineraalsed tooted Impordistruktuur Venemaaga (2013) 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 2013Mineraalsed tooted Keemiatooted Puidutooted Metallitooted Toidukaubad
  7. 7. Venemaaga kauplemine on oluline ka meie peamiste kaubanduspartnerite juures (v.a. Rootsi) • Leedu väliskaubanduses on Venemaa aastaid olnud liidripositsioonil. • Venemaa oli 2013. aastal Soomele tähtsuselt kolmas ekspordipartner. Soome impordist 80% moodustab energiatoodete sissevedu Venemaalt. Allikas: Soome tolliamet, riiklikud statistikaametid Ekspordi osatähtsus Venemaaga (2013) 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20% Rootsi Soome Läti Leedu Impordi osatähtsus Venemaaga (2013) 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% Rootsi Soome Läti Leedu
  8. 8. Eesti majanduskasv on ajutiselt aeglustunud 16.5.14 Allikas: Statistikaamet 8 • Eelmise aasta tootmismahu langus oli suuresti seotud lisandväärtuse vähenemisega veonduse ja laonduse ning ehituse tegevusalal • 2014. a. esimeses kvartalis SKP langes 1,9%, toodang kahanes peamiselt transpordi, energeetika ning kinnisvara sektoris • Edasiselt on oodata kasvu taastumist ning järkjärgulist kiirenemist
  9. 9. Vaatamata majandusaktiivsuse aeglustumisele jätkub Eestis kiire palgakasv Allikas: Eurostat * Hollandi ja Kreeka puhul 2012. a andmed • Suur tööpuudus hoiab palgakasvu Euroopas tagasi, Eestis seevastu kiirendab palgakasvu kvalifitseeritud tööjõu nappus. Kiire palgakasvu jätkumine kahandab Eesti konkurentsivõimet.
  10. 10. Mis takistab kasvu? Allikas: Euroopa Komisjon • Ettevõtteid ei piira investeeringute rahastamisvõimalused • Suurimaks takistuseks hindavad ettevõtted kesist nõudlust • Sellele järgneb tööjõupuudus, mis ilmselt süveneb, kui nõudlus taastub
  11. 11. Tööjõupuudus aina süveneb – tööealine elanikkond väheneb 0,4-0,8% aastas* • Lähiaastatel väheneb tööealine elanikkond peamiselt noorte, hiljem keskmises tööeas inimeste arvelt (keskmiselt 4800 inimese võrra aastas) • Järgmise 15 aastaga väheneb tööjõud konstantse vanuse- ja soospetsiifilise osalemise korral ligi 15% ehk 75 000 inimese võrra * Pessimistlik stsenaarium. Statistikaamet koostab kaht rahvastikuprognoosi. Pessimistliku väljavaate kohaselt jääb senine negatiivne rändesaldo püsima ja väheneb vaid pisut, optimistliku väljavaate puhul eeldatakse rändesaldo tasakaalustumist Allikas: statistikaamet
  12. 12. Eestis loodava lisandväärtuse suurendamiseks on vaja investeerida põhikapitali ja töötajate arendamisse Tööjõu tunnitootlikkus* (EL 27 = 100) Allikas: Eurostat * Keskmine tunnis loodav lisandväärtus • Eesti tööjõu tunnitootlikkusel on palju arenguruumi. Tootlikkuse kasv võib kompenseerida tööjõu vähesust ning leevendada palgakasvu mõju konkurentsivõimele.
  13. 13. Eestile jõukohane kasv on 3-4% aastas Allikas: Eurostat • Kriisieelse perioodi arenguvõimalustest on Eesti välja kasvanud • Edasiseks kasvuks on vaja tootmist tõhustada – investeerida tarka tootmisse
  14. 14. KOKKUVÕTE – MAAILM JA EUROALA • Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kasvuväljavaade on kindlam arenenud riikide puhul. • Euroala majandusaktiivsus on aegamisi suurenenud, kuid edaspidi kiireneb kasv vaoshoitult. • Tagasihoidlik hinnakasv võimaldab euroalal intresse madalal hoida – see soodustab investeeringute taastumist. • Majanduspoliitika seisukohalt on probleemiks see, et olukord Euroopa riikide tööturgudel on väga erinev. Uute töökohtade loomise eelduseks on konkurentsivõime parandamine.
  15. 15. KOKKUVÕTE – EESTI • Eesti majandus on viimastel aastatel kosunud sisenõudluse toel. Lähiaastatel suureneb sõltuvus välisnõudlusest ja ekspordivõimekusest. Mitmete Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudluse kasv on käesoleval aastal madal. • Välisturgude vaoshoitud inflatsioon suurendab ekspordi kuluefektiivsuse tähtsust. • Eesti majandusel on jõudu kasvada Põhjamaadest kiiremini, kuid buumiaegset kasvu enam oodata ei saa. • Madal intressitase, kuulumine euroalasse ja stabiilne finantskeskkond lihtsustavad Eesti ettevõtete tegevuse rahastamist. • Tööturg jääb Eesti majandusarengu võtmeteguriks ka lähematel kümnenditel. Tootlikkuse kasvu tagamiseks on investeeringud tootmis- ja inimkapitali määrava tähtsusega. • Pikaajalist rahvastikuprognoosi arvestades on oluline tagada, et tööturule oleks kaasatud võimalikult suur osa elanikest ning et seda toetaks ka sotsiaalkindlustussüsteem.

×