Successfully reported this slideshow.

Ülo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja Eestis

634 views

Published on

Esinemine Finantskonverentsil, 18. aprill 2013, Pärnu

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ülo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja Eestis

  1. 1. Makromajanduse väljavaated globaalselt jaEestisÜlo KaasikEesti Pank18. aprill 2013, Pärnu
  2. 2. Ettekande sisu• Ülevaade maailmas ja euroalal toimuvast• Ülevaade Eesti majanduse olukorrast• Pikemast väljavaatest ja tootlikkuse kasvust2
  3. 3. VÄLISKESKKONDMaailmamajanduse kiire kasv on küll taastumas,kuid euroala majandusraskused jätkuvad.3
  4. 4. Maailma majanduskasv on viimastekümnendite võrdluses suhteliselt kiire-1%0%1%2%3%4%5%6%19801981198219831984198519861987198819891990199119921993199419951996199719981999200020012002200320042005200620072008200920102011201220132014201520162017Maailma SKP Kümnenditekeskmised 2010-2017 keskmineMaailmamajanduskasv, %Allikas:IMFWEOData: October2012 Edition
  5. 5. 01/200604/2006 01/20074/200701/200804/200801/200904/200901/201004/201001/201104/201101/201204/201201/20131234567891 2 3 4 5 6 7 8 9IFO majanduskliima indeks 2006 I kv - 2013 I kvHALBhetkeolukordootused 6 kuu pärastKasv/buumTaastumineJahtumineLangus
  6. 6. Aasia tärkavate turgude osa maailmatööstustoodangus on suurenenud, arenevate,eelkõige Euroopa turgude roll on vähenenud-15%-10%-5%0%5%10%15%1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013USA Euroala Aasia tärkavad turud Kesk- ja Ida-Euroopa Muu MaailmPanused maailma tööstustoodangu kasvu, %Allikas: CPB Netherlands Bureau for Economics: World Trade Monitor,
  7. 7. Euroala eksport kasvab jätkuvalt, kuidsisenõudluse kasv ei ole veel taastunud• Kõige enam on euroalal kannatanud investeeringud ja seeläbi ka tootmisvõimsus.• Euroala majandus hakkab eeldatavasti elavnema 2013. aasta teises pooles.-6%-5%-4%-3%-2%-1%0%1%2%3%4%5%2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014Sisenõudlus Netoeksport Muu SKP AastaSKPprognoosivahemikEuroala (17 riiki) SKP, panused aastakasvu %Allikad:Eurostat, Euroopa Keskpank
  8. 8. Euroala inflatsioon on jätkuvaltalanenud-1%0%1%2%3%4%2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014Inflatsioon EKPprognoosEuroala inflatsioonAllikad:Eurostat, Euroopa Keskpank• Käesoleva aasta algusest on inflatsioon euroalal olnud alla 2%.
  9. 9. EESTI MAJANDUSKriisist hästi taastunud, kuid kriisieelnekasvutempo pole jõukohane.Ettevaates sõltume nii meie peamistekaubanduspartnerite käekäigust kui ka ettevõtetevõimekusest sealsetel turgudel läbi lüüa.
  10. 10. Eesti majanduskasv on olnudviimase kümne aasta jooksulEuroopa kiiremate seas-1%0%1%2%3%4%5%0 0,5 1 1,5 2 2,5 3Euroopa viimase kümne aasta ostujõu konvergentsReaalne ostujõud elaniku kohta suhtena EL27 keskmisesse, 2002-2011 keskmine2003-2012keskminereaalnemajanduskasvPortugal,Kreeka,Itaalia
  11. 11. Kriisieelset kiiret kasvu edaspidi oodata ei oleVälisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu vähem kui varem, kasisenõudluse kasv aeglustub• Euroopa võlakriis pole veel läbi, välisnõudluse taastumine võib taas edasi lükkuda.• Eksportiva sektori suure osakaalu tõttu kandub välisnõudluse nõrkus edasi kasisenõudlusesse.-40%-30%-20%-10%0%10%20%2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014Sisenõudlus Netoeksport Muu SKP AastaSKPprognoosEesti SKP, panused aastakasvu %Allikad:Eurostat, Eesti Pank
  12. 12. Kasvuväljavaade püsib peamistesekspordi sihtriikides euroalakeskmisest siiski positiivsem• Eesti eksportiv sektor on suhteliselt heas olukorras tänu soodsale sihtriikidevalikule.• Edasine ekspordi kasv sõltub lisaks välisnõudlusele ka Eesti majandusekonkurentsivõimest.-20-15-10-50510152007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* 2014*SKP kasv (%)euroala Läti Leedu Soome Rootsi* EuroopaKomisjoni sügisprognoos Allikas: Eurostat
  13. 13. Varem on Eesti ekspordi kasvsuutnud ületada nõudluse kasvusihtturgudelAllikad: ESA, ECB, Eesti Pank• Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel kasvas viimaselkümnendil 72%.1001502002503003502002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012turuosavõit nõudlusjooksevhindades Eestieksportkokku-25%-20%-15%-10%-5%0%5%10%15%20%25%2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014Kaupadejateenusteeksport,reaalkasvKaubanduspartneritekaalutud impordinõudlusekasvEesti ekspordi reaalkasv (a/a)Eesti ekspordi turuosa kasv (I kv 2002 = 100)
  14. 14. Töötute arv (sh pikaajaliste töötute oma)kahaneb• Töötuse määr on viimaste aastate jooksul vähenenud, jõudes 2012. a lõpus9,3%ni.• Pikaajaliste töötute osakaal oli 52,7%, kuid pikaajalise töötuse määr langesbuumieelsele tasemele .Allikas: statistikaamet0%5%10%15%20%25%2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012Töötuse määrvähem kui 6 kuud 6 kuni 11 kuud 12 kuni 23 kuud üle 24 kuu kokku NAWRU
  15. 15. Töötute palgasoov ehkreservatsioonipalk on kasvanudVäheneb odava värbamise võimalus töötute hulgasAllikad: ETU, statistikaametReservatsioonipalk 2012. a. (€) Muutus võrreldes 2011.a.mehed naised kokku mehed naised kokkuI taseme haridus: kunipõhiharidus jakutseharidus571 436 531 -0,3% 10,4% 2,0%II taseme haridus:keskharidus jakutseharidus653 486 581 13,5% 9,9% 12,7%III taseme haridus:keskeriharidus jakõrgharidus893 634 726 31,3% 12,8% 21,3%
  16. 16. Majanduskasvust kiirem palgakasvohustab kasumeid• 2012. aastal suurenes kogu lisandväärtus jooksevhindades 6,6% ja palgafond 8,8%.• Töötlevas tööstuses suurenes palgafond 6,1%, samas kui kasum vähenes 17,6% (!).4060801001201401601802000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012SKP Palgafond Kasum+kulumEesti sissetulekute põhise SKP komponendid, indeks 2005=100Allikas:Eesti Statistikaamet
  17. 17. Palgasurve tugevneb tööturukitsaskohtade tõttu-6%-4%-2%0%2%4%6%8%10%12%14%16%-15%-10%-5%0%5%10%15%20%25%30%1997 1998 1999 2001 2002 2004 2005 2006 2008 2009 2011 2012 2014Keskminepalk (% a/a, vasak skaala)Teenuste inflatsioon (%a/a, paremskaala)• Keskmise palga kasvu ja teenuste inflatsiooni vahel on tugev seos.• Jõuline palgakasv kiirendab eelolevatel aastatel ka teenuste inflatsiooni.Allikas: statistikaamet
  18. 18. Eesti inflatsioon jätkab aeglustumistjuhul, kui toorme hinnatase palju eimuutu• Elektri kallinemine suurendas inflatsiooni selle aasta alguses 0,9 protsendipunkti võrra.• Jätkub eelmise aasta kõrgete toormehindade ülekandumine Eesti tootmishindadesse.-10%-5%0%5%10%15%20%25%30%35%2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013TarbijahinnaindekskokkuToiduained (sh alkohol ja tubakas)AlusinflatsioonEnergia-4%-2%0%2%4%6%8%10%12%14%20072008200920102011201220132014Toiduained (sh alkohol ja tubakatooted)AlusinflatsioonEnergiaTarbijahinnaindeks kokkuAllikas: statistikaamet
  19. 19. SUURIM VÄLJAKUTSE ON TOOTLIKKUSESUURENDAMINE
  20. 20. Edasise majandusarengu jasissetulekute suurenemise võtipeitub tootlikkuse kasvus020406080100120140160BulgaariaPoolaLätiUngariLeeduEestiTšehhiSlovakkiaHorvaatiaPortugalMaltaKüprosKreekaSaksamaaItaaliaUKHollandSoomeBelgiaRootsiIirimaaTaaniŠveitsNorraSKP töötaja kohta 2012 (tuhat eurot)Eesti: 27 tuhat eurotSoome: 77 tuhat eurotAllikas: Eurostat
  21. 21. Tootlikkus ja tootmisstruktuurvõrrelduna Soomega• Eesti tööjõu tootlikkus oli 2012. aastal 2,9 korda madalam kui Soome oma.• Mahajäämus tuleneb väiksemast tootlikkusest pea kõikideltegevusaladel, mitte erinevusest majanduse struktuuris.– Tootlikkuse erinevus on eriti suur töötlevas tööstuses, teenused onkonkurentsivõimelisemad.– Võrreldes Soomega on Eesti majanduse struktuuris tootlikumatetegevusalade osatähtsus suurem. Kui Eestis oleks tegevusaladetootlikkus sama mis Soomes, oleks Eesti tootlikkus Soome omast 24%kõrgem.
  22. 22. Eesti ja Soome tegevusaladevõrdlus, 2011• Kõrgtehnoloogilistel tegevusaladel on Soome ja Eesti tööjõu tootlikkuse käärid väikseimad, vahe alla2 korra.– Need tegevusalad on koguhõive seisukohast vähetähtsad: 4,2% hõivest Eestis, 5,3% Soomes.• Madaltehnoloogilistel tegevusaladel on tootlikkuse käärid suurimad, vahe üle 3 korra.– Need tegevusalad on hõive poolest tähtsad: 38% hõivest Eestis, 30% Soomes.• Erinevused on suured töötlevas tööstuses, Eesti teenuste pool on suhteliselt konkurentsivõimelisem.[Märkus: OECD ja Eurostat jagavad tegevusalad kõrg-, kesk- ja madaltehnoloogilisteks nende teadus- jaarendustegevuse mahukuse, haru keskmise haridustaseme ja IKT kasutamise järgi.]0102030405060708090KõrgtehnoloogilinetööstusKõrgtehnoloogilineteenindusMadaltehnoloogilinetööstusMadaltehnoloogilineteenindusLisandväärtus töötaja kohta 2011 (tuhat eurot) Eesti SoomeAllikas: Eurostat
  23. 23. Tootlikkuse pikaajaline kasv ningsissetulekute ühtlustumine• Palgakasv on tasakaaluline siis, kui see võrdub tootlikkuse kasvuga.• Eesti palgad saavad Soomele järele jõuda, kui meil on tootlikkuse kasv pikasperspektiivis Soome omast kiirem.• Aastatel 2002 – 2012 kasvas SKP eurodes töötaja kohta keskmiselt umbes7,4% Eestis ja 2,3% Soomes. Kasvuerinevus oli seega ligikaudu 5 pp.• Erinevus reaalses, s.t hinnatõusuga kohandatud tootlikkuse kasvus oli umbes2,5 pp.• Eeldame, et nominaalne tootlikkuse kasv on ka tulevikus 5 pp Soome omastkiirem.• Sel juhul jõuaks Eesti tootlikkus Soomega samale tasemele 21 aastaga.• Eelnev arvutus põhineb lineaarsel projektsioonil. Samas kehtib reegel, etmida lähedasem on meie sissetulekute tase Soomele, seda väiksem ontootlikkuse kasvuerinevus. Kui seda arvesse võtta, siis jõuame Soomelejärele aeglasemalt.• Kui kasvuerinevus on keskmiselt 4 pp, jõuame Soomele järele 27aastaga, ning kui kasvuerinevus on 3 pp, siis 35 aastaga.
  24. 24. KokkuvõteMaailmamajanduses on oodata taastumist, kuid euroala pole veel raskustestüle saanud.Eesti majanduskasv kujuneb lähiaastatel märksa aeglasemaks kuikriisieelsetel aastatel. Väliskeskkonnaga seotud riskid on jätkuvaltaktuaalsed ning välisnõudluse taastumine võib taas edasi lükkuda.Töötuse vähenemise ning tööealiste migratsiooni tõttu on kahanenud vabatööjõu ressurss. Kui töötasufondi kasv jääb pikemalt ületamalisandväärtuse kasvu, hakkab see survestama ettevõtete kasumeid.Kuulumine euroalasse, soodne intressitase ja euroala keskmisest kiiremmajanduskasv hoiavad Eesti majanduskeskkonna investoriteleatraktiivsena. Uute investeeringute tegemisel peab siiski arvestama kakesisema kasvu, tugevama palgasurve ning intresside tõusu võimalusega.Eestis on kõrgtehnoloogilistel aladel tootlikkus Soomele lähedasem kuimadaltehnoloogilistel aladel ning võrreldes Soomega on Eesti majandusestruktuuris tootlikumate tegevusalade osatähtsus kõrgem.

×