Avatud loeng, kus Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar tutvustab keskpanga vast valminud tööturu ülevaadet.

1. Tööturu Ülevaade
2/2017
Orsolya Soosaar
Katri Urke
Taustinfo 1 autor: Kaspar Oja

2. Tööjõu ühikukulu
Keskmine palk
Palgajaotus
Taustinfo 1. Kvalifikatsioonipreemia vähenemine töötasu-uuringu näitel
Taustinfo 2. Miinimumpalga läbirääkimised Eestis
Hõive
Tööjõus osalemine ja tööealine elanikkond
Tööpuudus
Ülevaate teemad
2

3. Tööjõu ühikukulu
3

4. • Palgafondi kasv
aeglustus, samal ajal
kui SKP kasv kiirenes
• Nagu ette aimasime,
muutis revisjon tööjõu
ühikukulu kasvu 2014.–
2016. aastal
sujuvamaks. Nüüd on
kooskõla ka kõigi teiste
palgafondi lähenditega
palju parem
Tööjõu ühikukulu 2017. aasta esimesel poolel
kahanes
4
-5,3%
1,8%
0,5%
2,7%
3,3% 2,4%
-5,3%
0,6%
0,6%
0,5%
6,1%
2,6%
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
31.08.2017 avaldatud andmed 31.05.2017 avaldatud andmed
Joonis 1. Reaalse tööjõu ühikukulu muutus
Allikas: statistikaamet
Reaalse tööjõu ühikukulu muutus
Allikas: statistikaamet

5. • Tööjõukulude kasv
aeglustus SKP
statistika järgi kuni
2017. aasta
esimese kvartalini.
Teiste allikate järgi
hakkas see
kiirenema juba
veidi varem
Reaalse tööjõu ühikukulu kahanemise taga on
hoogustunud tootlikkuse ja hinnakasv
5
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
SKP deflaator reaalne SKP nominaalne SKP hüvitised töötajatele
Palgafondi ja majanduse nominaalkasv
Allikas: statistikaamet

6. • Euroopa Liidu „vanade”
liikmesriikide
näitajatega võrreldes
on Eestis tööjõu
ühikukulu kiiremini
kasvanud
• Eesti näitaja ületab
nüüd euroala ja ka
Euroopa Liidu keskmist
näitajat
Reaalse tööjõu ühikukulu kasv oli 2013.–2016. aastal
Eestis, Lätis ja Leedus ühetaoline
6

7. Keskmine palk ja palgajaotus
7

8. • Tunnipalga kasvu teises
kvartalis mõjutas
tõenäoliselt tööpäevade
arv
• Maksu- ja tolliameti
andmed näitavad, et
kolmandas kvartalis
kiirenes nii
äriettevõtete kui ka
riigiasutuste keskmise
palgaväljamakse kasv
Keskmise palga kasv oli 2016. aastaga võrreldes
aeglasem, aga mitte palju
8
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
majanduskasv brutokuupalk
brutotunnipalk keskmine palgaväljamakse (EMTA)
Aastane palgatõus ja majanduskasv
Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused.

9. Palgakasv riigi haldusalas kiirenes – kas
eesistumise tõttu? Eesti eraettevõtetes keskmise
palga kasv leevenes
9
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
riik kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik välismaine eraõiguslik isik
Keskmise brutokuupalga tõus tööandja omaniku järgi
Allikas: statistikaamet.

10. Inflatsioon ampsab palgakasvust järjest suurema
osa. Kas kiirem tarbijahindade tõus kandub varsti ka
palgakasvu?
10
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
nominaalkasv reaalkasv
Keskmise netokuupalga nominaal- ja reaalkasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

11. • Sissetulekuid on
ebavõrdsemaks teinud
Eesti pensionite ja
palkade kasvuerinevus
• Deklareeritud palgatulud
on muutunud vähem
ebavõrdseks
Palgajaotus muutub üha ühtlasemaks
11
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 8
k
1.-20. protsentiil 21.-40. protsentiil 41.-60. protsentiil
61.-80. protsentiil 81.-99. protsentiil
Deklareeritud palkade protsentiilide keskmine kasv
Allikad: maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused.

12. Taustinfo 1. Kvalifikatsioonipreemia vähenemine
töötasu-uuringu näitel
Autor: Kaspar Oja
12

13. Mida madalam oli ametiala mediaanpalk, seda
kiiremini palk kasvas, ent ametiala sees ei olnud palga
suuruse ja kasvu vahel seost
13
• Kasutatud on
töötasu-uuringu
andmeid
• Kvalifikatsiooni-
preemia vähenemise
halb külg seisneb
selles, et tööturule
sisenejatel ei tasu
enam samamoodi
pingutada, et head
palka teenida

14. • Tippspetsialisti palk
suhtena lihttöölise palka on
meil madalam kui Euroopa
Liidus keskmiselt
• Joonisel on brutopalk –
netopalkade suhet mõjutab
maksusüsteemi
progressiivsus, mis on meil
tagasihoidlik
Tippspetsialisti palk suhtena lihttöölise palka oli
2014. aastaks 2010. aastaga võrreldes alanenud
14

15. Taustinfo 2. Miinimumpalga läbirääkimised Eestis
15

16. • Riiklikult kehtestatud miinimumpalk on 28 ELi liikmesriigist 22s
• Miinimumpalga suhe keskmisesse palka on nendes riikides keskmiselt 40%
Viimasel viiel aastal on miinimumpalk kasvanud
keskmiselt 10% aastas, kiiremini kui keskmine palk
16

17. Läbirääkimised toimuvad enamasti sügiseti, kui on
avaldatud teise kvartali keskmise palga statistika ja uus
majandusprognoos
17

18. Varem on ametiühingute läbirääkimisjõud olnud üsna
tugevalt seotud vastava aasta majanduskasvu ja
tööpuuduse muutusega
18

19. Tööjõunõudlus ja -pakkumine
Hõive
19

20. • Hõivatute arv Eestis asuvates asutustes ja ettevõtetes suurenes 1,2%
• Välismaal asuvates ettevõtetes töötas mullusega võrreldes vähem Eesti elanikke
Nõudlus tööjõu järele kasvas ja hõive suurenes
20

21. • Eestis asuvates ettevõtetes töötatud tundide arv kasvas esimesel
poolaastal kiiremini kui hõivatute arv
Suurenenud on täistööajaga töötajate arv
21

22. • Viiest uuringust kolm viitavad hõive tugevale kasvule teenindussektoris
Tööjõu-uuringu andmetel teeninduse tegevusaladel hõive
esimesel poolaastal kasvas
22

23. • Sekundaarsektoris suurenes hõivatute arv 1%, nagu ka koguhõive
Peamise osa sekundaarsektori hõive kasvust andis
hõivatute arvu suurenemine ehitussektoris
23

24. Töötlevas töötuses jäi hõive kasv väikeseks
24

25. • Hõivatute arv suurenes kõige rohkem Põhja-Eestis, eelkõige Tallinnas
• Kuigi tööjõu-uuringu järgi hõive Kirde-Eestis vähenes, näitavad registreeritud töötuse
kahanemine ja vabade töökohtade uuringu andmed, et olukord paraneb ka Kirde-Eestis
Hõive määr kerkis 1 protsendipunkti võrra, 66,6%ni
25

26. Tööjõunõudlus ja -pakkumine
Vabad töökohad
26

27. • Vabade töökohtade hulk suurenes 2700 töökoha võrra, 11 600ni
• 100 töökohast kahele polnud sobivat töötajat leitud
• Vabade töökohtade arv on hakanud kiiresti kasvama ka väljaspool Harjumaad
Tööandjad oleksid soovinud suurendada töötajate arvu
rohkem, kui hõive kasvas
27

28. • Uusi töötajaid võidakse otsida vast loodud töökohtadele või
töökohalt lahkunud töötaja asendamiseks
Andmed viitavad töökohavahetuste sagenemisele
28

29. • Kõige rohkem vabu töökohti on töötlevas tööstuses –
nii küsitlusandmete kui ka töötukassa kuulutuste järgi
• Vabade töökohtade arv kasvas kõige kiiremini ehituses
Töötlevas tööstuses ja ehituses on tööjõupuudus
mullusega võrreldes suurenenud
29

30. Tööandjate hõiveootused on esimesel poolaastal
muutunud (veelgi) optimistlikumaks
30

31. Tööjõunõudlus ja -pakkumine
Tööjõus osalemine ja tööealine elanikkond
31

32. Koos tööjõunõudluse suurenemisega kasvas edasi ka
tööjõupakkumine
32

33. • Tööjõus osalemise määr peaks töövõimereformi, aga ka pensioniea
tõusu mõjul edasi kerkima ja tööjõu hulk suurenema
Tööjõus osalemise määr oli esimesel poolaastal
keskmiselt 71%
33

34. • Tööealiste elanike arvu kahandas ka rahvastiku vanuseline struktuur:
tööealise elanikkonna hulgast väljus rohkem 75aastaseid ja vanemaid
inimesi ning sinna sisenes vähem 15aastaseid kui 2015. aastal
Positiivne rändesaldo ei suutnud tasakaalustada
negatiivset loomulikku iivet
34

35. Tööjõunõudlus ja -pakkumine
Tööpuudus
35

36. • Töötuse määr langes tänu sellele, et tööpuudus 50–74aastaste
naiste ja meeste seas vähenes
• Loomulik töötuse määr on hakanud tõusma töövõimereformi tõttu
Kuna hõivatute arv suurenes rohkem kui tööjõuturul
aktiivsete elanike arv, siis töötute arv veidi vähenes
36

37. • Ilma töövõimereformita registreeritud töötus tõenäoliselt väheneks
Registreeritud töötute arv kasvab töövõimereformi mõjul
37
-50%
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
tervisemurega riskirühm
registreeritud töötud, va tervisemurega riskirühm
registreeritud töötute arvu aastakasv
Registreeritud töötute arvu aastane muutus
Allikad: töötukassa, statistikaamet.

38. • Tööjõu ühikukulu 2017. aasta esimesel poolel kahanes: majanduse nominaalkasv kiirenes,
palgafondi kasv esimeses kvartalis aeglustus, teises aga juba kiirenes
• Palgakasv 2017. aasta esimeses kvartalis aeglustus, kuid teises kvartalis viitasid juba kõik
näitajad, et kasv kiireneb. Selles mängis olulist rolli palgakasvu taastumine sekundaar- ehk
tööstussektoris
• Lühiajaliselt on tööjõunõudluse indikaatoriks hõive ning enamik andmeallikaid viitas hõive
kasvule. Vakantside arvu kasv näitas, et nõudlus oli suurem, kui hõive põhjal oleks võinud
järeldada, kuid vabu töökohti võib olla varasemast keerulisem täita
• Tööjõus osalemise kasv jätkus ning nooremad vanuserühmad panustasid sellesse varasemast
rohkem
• Tööpuudus esimese poolaasta kokkuvõttes vähenes, kuid registreeritud töötute arv kasvas. Kui
arvata registreeritud töötute hulgast välja vähenenud töövõimega inimesed, siis väheneb ka
registreeritud töötute arv
• Ettevaates palgakasv tõenäoliselt kiireneb: tootlikkuse kasv on taastunud, ettevõtted on
hõiveootustes optimistlikumad, tööjõupuudust tunnetatakse teravamalt ja tarbijahinnad
tõusevad
Kokkuvõte
38