30. märtsil kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.

1. Eesti Panga majandusprognoos
2022–2024

2. VENEMAA SÕJALISE AGRESSIOONI MAJANDUSLIK
MÕJU MAAILMAMAJANDUSELE AVALDUB
ÜKSIKUTE VALDKONDADE KAUDU
2
Allikad: IMF, Eesti Panga arvutused.
0% 5% 10% 15% 20% 25%
Hispaania
Venemaa
Itaalia
Prantsusmaa
Ühendkuningriik
India
Saksamaa
Jaapan
Hiina
Ühendriigid
OSAKAAL
MAAILMA-
MAJANDUSES
(2019)
Venemaa osakaal
maailmamajanduses on väga väike
— alla 2%
Sõjategevuse ja sanktsioonide
mõjukanalid maailmamajandusele:
• tööstustoormed
• energiakandjad
• mõned toidukultuurid
• väetised
• ebakindlus

3. 0
50
100
150
200
2017 2018 2019 2020 2021 2022
KÜSIMUS ON EELKÕIGE TOORMETEGA
VARUSTATUSES: TOORMEHINNAD ON OLNUD
HEITLIKUD
3
Allikad: HWWI, Reuters, Bloomberg.
nafta
(dollarites barreli
eest)
tööstustoormed
(indeks, jaanuar 2017=100)
toidutoormed
(indeks, jaanuar 2017=100)

4. 0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
TULEVIKUTEHINGUTE PÕHJAL PÜSIB
TOORMETE HINNATASE KÕRGE
4
Allikas: Bloomberg.
nafta
(dollarites barreli eest)
tööstustoormed
(indeks, jaanuar 2010=100)
põllumajandustoormed
(indeks, jaanuar 2010=100)

5. EUROOPA TARBIJATE KINDLUSTUNNE
LANGES MÄRTSIS JÄRSULT
5
Allikas: Euroopa Komisjon.
-15
-10
-5
0
5
10
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
TARBIJATE KINDLUSTUNNE EUROOPA LIIDU RIIKIDES

6. -8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
2019 2020 2021 2022 2023 2024
0%
2%
4%
6%
8%
2019 2020 2021 2022 2023 2024
TÕRKED TOOTMISES JA KIIRENENUD HINNAKASV
NÕRGESTAVAD EUROALA VÄLJAVAADET
6
Allikas: Euroopa Keskpank (märtsiprognoos 2022).
EUROALA MAJANDUSKASV EUROALA HINNAKASV
5,4%
3,7%
2,8%
1,6%
2,6%
5,1%
2,1%
1,9%
alternatiivsed
stsenaariumid

7. RAHATURGUDEL OODATAKSE
INTRESSIMÄÄRADE TÕUSU
Allikas: Euroopa Keskpank. 7
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
3 KUU EURIBOR

8. SÕJALISE AGRESSIOONI MÕJU EESTI
MAJANDUSELE
8
EKSPORT
IMPORT
veondus ja laondus
masinaehitus
puidutööstus
metallitööstus
ehitus
keemiatööstus
EBAKINDLUS
investeeringud
tarbimine
TOORMETE
HIND
energia
toit
PÕGENIKUD
tööturg
riigieelarve
Eksport Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse
katkeb, püütakse leida uusi turge
Takistused tootmises, püütakse leida asendust
endistele tarnijatele
Erasektori investeeringud on ebakindluse tõttu
tagasihoidlikumad, tarbimist vähem
Kallim tarbijakorv kahandab ostujõudu; sisendite
kallinemine kahjustab ettevõtete konkurentsivõimet
Prognoosis on arvestatud 30 000 sõjapõgenikuga,
kellest osa asub töötama; riigi kulud suurenevad
umbes 5000 euro võrra põgeniku kohta
MÕJUKANAL PUUDUTAB ARVESSE VÕETUD MÕJU

9. EESTI KAUBANDUSLIK SEOTUS VENEMAAGA
ON AASTATEGA VÄHENENUD
9
Allikas: statistikaamet.
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
Venemaa
Ukraina Valgevene
OSAKAAL KAUBAEKSPORDIS

10. 4.3%
1.6%
0.5%
93.7%
4.2%
0.7%
0.4%
94.6%
EESTI KAUBANDUSLIK SEOTUS VENEMAAGA
ON AASTATEGA VÄHENENUD
10
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.
• masinad ja seadmed (32%)
• elektriseadmed (15%)
• veoteenused (72%)
• äriteenused (7%)
KAUPADE EKSPORT
(2021)
TEENUSTE EKSPORT
(2021)
Venemaa
Ukraina
Valgevene

11. 3.8%
2.7%
0.7%
92.8%
12.3%
0.7%
3.5%
83.6%
EESTI KAUBANDUSLIK SEOTUS VENEMAAGA
ON AASTATEGA VÄHENENUD
11
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.
• mineraalsed tooted (54%)
• puit (13%)
• metallid (6%)
• mineraalsed tooted (83%)
Venemaa
Ukraina
Valgevene
• veoteenused (67%)
• IKT (11%)
• reisiteenused (7%)
• IKT (54%)
• äriteenused (23%)
TEENUSTE IMPORT
(2021)
KAUPADE IMPORT
(2021)

12. EKSPORDI PEATUMINE VENE, VALGEVENE JA
UKRAINA SUUNAL KAHANDAB MAJANDUSE
MAHTU UMBES 2%
12
Allikas: Eesti Pank.
-2%
-1%
0%
2022 2023 2024
mõju SKPle
mõju hõivele
Hinnangus on võetud
arvesse seda, et Eesti
teiste eksporditurgude
olukord halveneb samuti
Vene-, Valgevene- ja
Ukraina-suunalise
ekspordi katkemise
tõttu.

13. -4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
SUUREM MÕJU VÕIB TULLA TOORMEHINDADE
KAUDU: HINNAKASVU AEGLUSTUMINE ON
LÜKKUNUD JÄRGMISSE AASTASSE
13
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
teenused
tööstuskaubad
toit
energia
INFLATSIOON
10,2%
2,4%
1,7%
4,6%

14. KALLIM TARBIJAKORV PIIRAB TARBIMIST
14
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
mln eurodes
2500
2700
2900
3100
3300
3500
3700
2019 2020 2021 2022 2023 2024
• Varem prognoositust kiirem hinnatõus
ja püsivalt kõrgem hinnatase
kahandavad tarbimise mahtu
• Suurenenud ebakindlus paneb
püsikaupade ostmist edasi lükkama
• Majapidamiste hoiuste jääk on kiiresti
kasvanud (aasta alguses 17%) ning
pakub jooksvate tulude kõrval
täiendavat puhvrit
• Mais võetakse II pensionisambast välja
hinnanguliselt 150 miljonit eurot
eratarbimise prognoos
märtsis 2022
eratarbimise prognoos
detsembris 2021

15. 5,000
6,000
7,000
8,000
9,000
10,000
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
15
MITME TEGURI KOOSMÕJUL ON MAJANDUSE
VÄLJAVAADE NÕRGEM
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
mln eurodes
+14,1%
+9,3%
+5,3%
+6,0%
+8,2%
-0,4%
+2,0%
+3,5%
SKP jooksevhinnas
SKP püsihinnas
Majanduskasvu kahandavad:
• tagasilöök ekspordis
• tõrked tarnetes
• kiire hinnatõus
• VW tehingute taandumine
Jooksevhinnas kasvab
majandus sel aastal jõudsalt

16. 0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
MAJANDUSLANGUS PIDURDAB HINNATÕUSU
ÜLEKANDUMIST PALKADESSE
16
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
6,8%
KESKMISE PALGA KASV
7,9%
7,0%
6,4%
• Kulusurvest tingitud
hinnakasv kandub
palkadesse väiksemal
määral, kui nõudlusest
põhjustatud hinnakasv
• Keskmise palga
kasvule annab hoogu
miinimumpalga tõus
• Reaalpalk väheneb
2022. aastal ligi 2%
1670€
1786€
1900€
1547€

17. 0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
TÖÖTUSE MÄÄR KASVAB, ÜHEKS PÕHJUSEKS ON
TÖÖJÕUS OSALEJATE ARVU SUURENEMINE
17
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
6,9%
TÖÖPUUDUS
6,2%
6,7%
7,1%
6,3%
4,5%
• Teenindussektori
töökohad, hüvitiste
lõppemine, elukalliduse
tõus ja miinimumpalga
kasv motiveerivad
tööjõus osalema
• Ka sõjapõgenike
lisandumine tööturule
kergitab tööpuuduse
määra

18. MAJANDUSPROGNOOSIST TULENEVAD
JÄRELDUSED

19. EUROALA KESKPANGAD JÄTKAVAD MAJANDUSE
TOETAMIST, AGA KURSS ON MEETMETE
LÕPETAMISE SUUNAL
19
• Intresse korrigeeritakse pärast netovaraostude lõppemist.
Praeguste plaanide kohaselt lõpetame täiendavad varaostud III kvartalis
• Võlakirjaostudega laenutingimuste toetamine keskpanga poolt väheneb järk-järgult
2022. aasta jooksul
• Pandeemia majandusmõju ohjeldamiseks mõeldud erakorralise varaostukava1
täiendavad ostud lõppevad märtsis 2022. Varasid kavatseme reinvesteerida kuni
2024. aasta lõpuni
• Laiendatud varaostukava2 raames kavatseme varasid juurde osta aprillis 40 mld,
maikuus 30 mld ja juunikuus 20 mld euro eest. III kvartali varaostude vajaduse ja
mahu otsustame uuendatud inflatsiooniprognoosi põhjal
• Pakume pankadele laenu tavapärasest soodsamatel tingimustel operatsioonidega,
mis kestavad 2022. aasta juunini3
1 PEPP.
2 APP.
3 TLTRO-III, PELTRO, LTRO.

20. -5%
0%
5%
10%
15%
Hispaania
Tšehhi
Portugal
Slovakkia
Saksamaa
Austria
Itaalia
Kreeka
Prantsusmaa
Belgia
Läti
Bulgaaria
Malta
Küpros
Rumeenia
Horvaatia
Soome
Holland
Rootsi
Ungari
Taani
Leedu
Poola
Luksemburg
Sloveenia
Eesti
Iirimaa
EELMISE AASTA LÕPUS OLI EESTI MAJANDUSE
SEIS PAREM KUI ENAMIKES TEISTES EUROOPA
LIIDU RIIKIDES
Allikas: Eurostat. 20
SKP tase 2021 IV kvartalis võrreldes 2019 IV kvartaliga
Kiirem taastumine on üks põhjustest,
miks on hinnakasv Eestis olnud kiirem
kui teistes euroala riikides

21. SKP LANGEB MAJANDUSTSÜKLI VÄGA
KÕRGELT TASEMELT
21
-2
-1
0
1
2
2005 2008 2011 2014 2017 2020
Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet, Eesti Pank.
ressursside rakendatus tööstuses
tööjõupuudus tööstuses
tööjõupuudus teeninduses
tööjõupuudus ehituses
• Mullu tehtud prognoosid näitasid
majanduskasvu kiiret raugemist 2022.
aastal, sest tootmispiirangud süvenesid
• Korrigeerisime 2022. aasta SKP muutust
3,2 protsendipunkti ja 2023. aasta muutust
1,9 protsendipunkti võrra väiksemaks
• umbes pool sellest väliskaubanduse
tõttu
• pisut alla poole kiirema hinnakasvu ja
ebakindluse tõttu
• 2022. aasta kasvu kahandab ka VW
grupi tegevus
• Tänavune väike langus järgneb tsükli
tipule, mistõttu majanduse üldine olukord
on tavapärasega võrreldes vaid pisut
nõrgem
MAJANDUSTSÜKLI HINNANG

22. MAJANDUSPROGNOOSI ÜMBRITSEB SUUR
EBAKINDLUS
22
• Majanduse edasine väljavaade on suuresti mõjutatud poliitilistest otsustest:
energiasõltuvuse vähendamine, sanktsioonid jne
• Toormete, eelkõige energiakandjate, aga ka toidutoormete jõulisem kallinemine ja
Venemaa tarnete lõppemine võib kiirendada hinnatõusu ning kahandada majanduse
mahtu nii maailmas tervikuna kui ka Eestis
• Eeldatust suurem põgenike hulk võib täiendavalt tõsta riiklike kulutuste mahtu
• Eesti majandust ja riigi kulutusi mõjutab see, kui kiiresti ja edukalt sõjapõgenikud
leiavad Eesti tööturul rakendust
• Sõja mõju Eesti majandusele sõltub ka ettevõtjate suutlikkusest oma tarneahelaid,
eksporditurgusid ja tootmist ümber korraldada

23. MAJANDUS EI VAJA NÕUDLUSE
ULATUSLIKKU TOETAMIST RIIGIEELARVE
ABIL
23
• Eestit ei oota ees vähese nõudluse tõttu tekkiv majanduslangus, mis põhjendaks
majanduse taastumise üldist toetamist riigieelarve abil (s.t eelarve puudujäägiga)
• Kiire hinnakasvu tõttu kujuneb Eesti majanduse maht eurodes (nominaalne SKP) sel
aastal tõenäoliselt isegi suuremaks, kui Eesti Pank detsembris prognoosis
• Suur osa Eesti kiirest hinnatõusust tuleb kodumaistest hinnasurvetest, mis lisandub
energia kallinemisele
• 2022. aasta lisaeelarve võiks kajastada üksnes ootamatuid lisakulusid (julgeoleku
tugevdamine ja põgenikega seotud kulud). Võimalikud abimeetmed võiksid olla
suunatud võimalikult täpselt abivajajatele
• Valitsusel tasub otsida võimalusi, kuidas toetada Vene turu kadumisest mõjutatud
ettevõtteid uutele turgudele sisenemisel ja töö kaotanud inimesi rakenduse leidmisel
teistes harudes

24. -6%
-5%
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
MAKSUTULUDE HOOGNE KASV AITAB SEL
AASTAL TASAKAALUSTADA KULUDE
SUURENEMIST
24
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
VALITSEMISSEKTORI EELARVEPOSITSIOON
(% SKPst)
nominaalne
eelarvepositsioon
majandustsükli mõju
-5,6%
-2,4% -2,7%
-1,9%
-1,2%
struktuurne
eelarvepositsioon
Siinne prognoos ei sisalda 2022.
aasta lisaeelarvet.

25. EESTI PANGA MAJANDUSPROGNOOSI
PÕHINÄITAJAD
25
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
2020 2021 2022* 2023* 2024*
majanduse maht jooksevhindades (mld eurodes) 26,82 30,59 33,45 35,23 37,34
majanduskasv püsihindades (%) -2,6% 8,2% -0,4% 2,0% 3,5%
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 0,1% 8,1% -1,0% 1,4% 2,5%
hinnatõus (%) -0,4% 4,6% 10,2% 2,4% 1,7%
töötus (%) 6,9% 6,2% 6,7% 7,1% 6,3%
keskmine brutopalk (eurodes) 1 448 1 547 1 670 1 786 1 900
keskmise palga muutus (%) 2,9% 6,8% 7,9% 7,0% 6,4%
Eelarvetasakaal (% SKPst) -5,6% -2,4% -2,7% -1,9% -1,2%
Märkus. Prognoos ei sisalda võimalikke erakordselt suuri rahvusvaheliste korporatsioonide tehinguid
ega valitsuse 2022. aasta lisaeelarvet.