Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni esinemine konverentsil "Äriplaan 2017"

1. Majandusprognoos
aastaks 2017
Ardo Hansson

2. Maailmamajandus on nõrgapoolne
• Aktiivsusindeksid on aasta algusega võrreldes muutunud pessimistlikumaks
• Tooni annavad geopoliitilised pinged, Euroopas on suurenenud ebakindlus Euroopa Liidu
tuleviku suhtes
Allikas: Markit
40
45
50
55
60
65
2013 2014 2015 2016
Ostujuhtide koondindeks (PMI)
UK
euroala
Hiina
arenevad turud
USA
Jaapan

3. Enamiku suurriikide kasvutempo jääb
järgmisel aastal umbes samasuguseks nagu
tänavu
Allikas: OECD prognoos, september 2016
Suuremate riikide majanduskasvu prognoos
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2016 2017

4. Maailma majanduskasv on sel ja järgmisel aastal
paari eelmise kümnendi tasemel
Allikad: Maailmapank, OECD prognoos, september 2016
Maailma majanduskasv praegu ja eelmistel kümnenditel
• Kasvu toetab kiiresti kasvavate arenevate suurriikide – Hiina ja India – suurem
osakaal maailmamajanduses
• Arenenud riikide kasv jääb eelnevate kümnendite kasvule alla
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
60ndad 70ndad 80ndad 90ndad 2000―2009 2010―2015 2016 2017
maailmamajandus arenevad riigid

5. Tootlikkuse kasvu aeglustumine on viimasel
viiekümnel aastal olnud globaalne trend
0
1
2
3
4
5
6
7
1971-1979
1980-1989
1990-1999
2000-2009
2010-2014
Allikas: OECD
Töötajate keskmise tunnitootlikkuse aastakasv (%)

6. Euroopa majandus vajab pärast kriisi
suuremat kasvupotentsiaali
• Majanduse olukord Euroopa Liidus on riigiti väga eriilmeline
• Erinevusi on võimalik vähendada riigi käsutuses olevate hoobadega: eelarvepoliitika, aga ka
töö- ja tooteturge ning ärikeskkonda muutvate reformidega
Allikas: Eurostat
0.7
0.8
0.9
1.0
1.1
1.2
1.3
1.4
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
SKP Euroopa Liidu riikides, 2008 = 1
Poola
Kreeka
Malta
Horvaatia
Luksemburg
Läti
Eesti

7. Kasvu toetavate reformide tegemine on
takerdunud
ellu viidud või
märkimisväärne edu
4%
ei ole veel hinnatud
7%
teatav edu
41%
edusammud
puuduvad või väga
piiratud edu
48%
Euroopa Liidu riikide edusammud 2015. aasta riigipõhiste
soovituste täitmisel
Allikas: Euroopa Parlament

8. Euroala majanduskasv on järgmistel aastatel pisut
aeglasem, kui varem oodatud
• Euroopa Keskpanga inflatsiooniprognoos on püsinud peaaegu muutumatuna
ÜTHI-inflatsioonMajanduskasv
2015 2016* 2017* 2018*
0,0% 0,2% 1,2% 1,6%
2015 2016* 2017* 2018*
1,9% 1,7% 1,6% 1,6%
* prognoos
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
* prognoos
-1%
0%
1%
2%
3%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
-1%
0%
1%
2%
3%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

9. Euroopa Keskpanga rahapoliitika on toetav
Allikas: Euroopa Keskpank
• Mittestandardsete rahapoliitika meetmete panus on suurenenud
• Euroala keskpangad (eurosüsteem) on varaostukava raames varasid soetanud ligikaudu 1,2
triljoni euro ulatuses (u 12% euroala SKPst)
• Euroopa Keskpanga rahapoliitika ei saa tekitada jätkusuutlikku majanduskasvu
-1
0
1
2
3
4
5
6
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised ja rahaturu intressimäärad, %
EKP baasintressimäär EKP üleööhoiuse intressimäär EKP üleöölaenu intressimäär 6 kuu EURIBOR

10. Enamiku Eesti kaubanduspartnerite kindlustunne
pole viimastel aastatel eriti muutunud
Allikas: Euroopa Komisjon
60
70
80
90
100
110
120
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Kaubanduspartnerite kindlustunne
euroala Soome Rootsi Läti Leedu Saksamaa
• Positiivne on see, et Soome majandusolukord paraneb nähtavalt

11. Prognoosid näitavad majandusaktiivsuse
väikest kasvu piirkonnas
-4
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
Läti Leedu Soome Rootsi Venemaa
Eesti peamiste kaubanduspartnerite SKP reaalkasv (%)
Allikad: riikide keskpangad, Venemaa majandus- ja arenguministeerium
2012
2015
2013
2014
2016
2017
• Paranevast välisnõudlusest osa saamiseks tuleb ekspordi arendamisel teha sihipärast tööd

12. Eksportivate ettevõtjate hinnangud
konkurentsivõime kohta on paranenud
Allikas: Euroopa Komisjon
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
2013 2014 2015 2016
Hinnangud konkurentsivõime arengu kohta*
konkurentsivõime väljaspool ELi
* Kolme kvartali libisev keskmine.
konkurentsivõime Eestis
konkurentsivõime ELis

13. Sisetarbimine ei piira Eesti majanduskasvu
• Elanike sissetulekud ja ostujõud on kasvanud väga kiiresti
• Majapidamiste tarbimise kasv on mitme aasta vältel majanduskasvu edestanud
• Tõuget vajab majanduse kasvupotentsiaal, st ettevõtete konkurentsivõime ja tootmisvõimekus
Allikas: statistikaamet
Majanduskasvu ja eratarbimise kasvu võrdlus
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
2012 2013 2014 2015 2016 I kv 2016 II kv
majapidamiste säästumäär majanduskasv eratarbimise kasv

14. Aeglase majanduskasvu varjus toimub
majanduse struktuuri muutus
Allikas: statistikaamet
Tegevusalade osakaalu muutus lisandväärtuse loomes 2012.–2015. a
-2% -1% 0% 1% 2%
ehitus
töötlev tööstus
energeetika
veevarustus
põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
veondus ja laondus
arvutite ning tarbeesemete parandus
haridus
info ja side
kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
haldus- ja abitegevused
mäetööstus
majutus ja toitlustus
kunst, meelelahutus ja vaba aeg
tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
hulgi- ja jaekaubandus
kinnisvaraalane tegevus
• N-ö tööjõupõhiste tegevusalade osakaal suureneb
• Tootlikkuse kasv majanduses tuleb kas tegevusalade struktuuri muutusest või
tootlikkuse suurenemisest tegevusalade sees

15. Palgatõus ilmestab majanduse
inimressursikesksemaks muutumist
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
inflatsiooni mõju efektiivse maksu mõju brutokuupalga kasv reaalse netokuupalga kasv
Keskmise palga aastane muutus
Allikas: statistikaamet

16. Inflatsiooni kiirenemine aeglustab
ostujõu kasvu
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank (juuniprognoos 2016)
• Kui energia odavnemine lõppeb, taandub hinnalanguse suurim põhjus
• Maksutõusud kiirendavad järgmisel aastal inflatsiooni 0,8 protsendipunkti võrra
-2
-1
0
1
2
3
4
-2
-1
0
1
2
3
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017
toit (pp) teenused ja tööstuskaubad (pp) energia (pp) THI (%)
Tarbijahindade muutus

17. Palgakasvu surve leevenemist praegu ei paista
• Tööle võetud ja enda algatusel töölt lahkunud inimeste arv on suurenenud, see viitab
sellele, et töökohti vahetatakse varasemast sagedamini
• Juhul, kui töötasude tõstmise taga on liiga optimistlikud ootused, võib see anda tagasilöögi
Allikas: statistikaamet
0%
1%
2%
3%
4%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Vabade ametikohtade määr

18. Tööjõupuudust tunnetatakse Eestis kõige
rohkem väikese tootlikkusega tööstusharudes
-10
0
10
20
30
40
50
60
70
0 10 20 30 40 50
haru lisandväärtus töötaja kohta 2014. aastal
haru ettevõtete
osakaal, kelle jaoks
tööjõupuudus on
peamine tootmist
piirav tegur
(ajavahemik 2015.
aasta III kvartalist
2016. aasta II
kvartalini)
Ettevõtete tootlikkus ja tööjõunappus eri tööstusharudes
Märkus. Ringi suurus näitab tööstusharu hõivet.
Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet

19. Täitmata töökohtade osakaal on suurem
madalama palgatasemega tegevusaladel
0
0.5
1
1.5
2
2.5
0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000
täitmatatöökohtadeosakaal,%
keskmine palk, eurot
Vabade ametikohtade määr ja keskmine palk eri tegevusaladel*
finantsvahendus
* Välja arvatud avalik haldus ja riigikaitse.
info ja side
Allikas: statistikaamet

20. Kasumid on kahanenud, kuid peamiselt
üksikutel tegevusaladel
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
kokku
õlitööstus
mäetööstusja
energeetika
veondusjalaondus
ehitus
majutusjatoitlustus
infojaside
ülejäänudtegevusalad
Kasumite muutus 2016. a II kvartalis aasta
varasema ajaga võrreldes (%)
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Ettevõtlussektori kasum
(miljonit eurot, nelja kvartali libisev keskmine)
Allikas: statistikaamet

21. Ettevõtete investeerimisaktiivsus on esimesel
poolaastal suurenenud
Allikas: statistikaamet
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
2012 2013 2014 2015 2016
Mittefinantsettevõtete investeeringute aastakasv
ehitus
masinad
muu
investeeringud kokku

22. Ainuüksi investeeringute maht ei taga
kiiremat majanduskasvu
• Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahukuse juures Eesti omaga võrreldava
kasvukiiruse
• Investeeringute puhul on oluline nende struktuur ja põhivara kasutamise tõhusus
0
1
2
3
4
5
17 19 21 23 25 27 29
EestiLätiSlovakkia
Iirimaa
Leedu
Investeeringute seos majanduskasvuga Euroopa Liidus 2000–2015
keskmine
majanduskasv (%)
keskmine investeeringute osakaal SKPs (%)
Poola
Allikas: Eurostat

23. Ressursside rakendatuse poolest on Eestil
arenguruumi
45
50
55
60
65
70
75
80
85
Küpros
Bulgaaria
Läti
Kreeka
Horvaatia
Leedu
Malta
Eesti
Itaalia
Rumeenia
Hispaania
Portugal
Slovakkia
Belgia
Ühendkuningriik
Ungari
Poola
Taani
Sloveenia
EuroopaLiit
Luksemburg
Holland
Soome
Saksamaa
Prantsusmaa
Rootsi
Austria
Tšehhi
Tootmisvõimsuse rakendatuse tase tööstuses, 2005.–2016. a II kvartali keskmine (%)
Allikad: Euroopa Komisjon, küsitlusandmed
• Eesti jaoks pole oluline mitte üksnes investeeringute mahu suurenemine, vaid ka
investeeringute tõhusam kasutamine

24. Euroopa Liidu rahasid peaks kasutama tõhusamalt
• Uue eelarveperioodi väljamaksed jäävad eelmise perioodi omadele veidi alla, ehkki
kogemust on seekord rohkem
• Ei ole otstarbekas mõelda riigi laenuvõtmisele, kui Euroopa Liidu fondidest jagatav raha on
kasutamata
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
1.
aasta
2.
aasta
3.
aasta
4.
aasta
5.
aasta
6.
aasta
7.
aasta
8.
aasta
9.
aasta
Kumuleeritud projektide maht projekti algusaja järgi (miljonites
eurodes)
eelarveperiood
2014–2020
fondid
KOVid
keskvalitsus
erasektor
eelarveperiood 2007–2013
Allikas: rahandusministeerium

25. Valitsemissektori investeeringutes on Euroopa
Liidu fondide panus selgelt vähenenud
Allikas: rahandusministeerium
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Valitsemissektori investeeringud (miljonites eurodes)
rahastatud investeerimistoetusega (kapitalisiire) rahastatud muudest vahenditest
• Vähem valitsemissektori investeeringuid Euroopa Liidu vahenditest tähendab ka vähem
tellimusi erasektorile

26. • Euroopat iseloomustab poliitiline ebakindlus, mis kajastub nii majanduse hetkeseisus kui
ka väljavaates
• Eesti jaoks olulised välisturud kasvavad järgmisel aastal tagasihoidlikult
• Eesti majanduskasv ei seisa vähese sisenõudluse taga
• Majanduskasvu kiirenemine sõltub ettevõtete konkurentsivõimest välisturgudel
• Ettevõtete konkurentsivõime ja tootmispotentsiaal vajavad majanduspoliitika tuge
• Palku jäävad survestama kahanev tööealine elanikkond ja asjaolu, et majandus muutub
tööjõukesksemaks
• Turg sunnib üha jõulisemalt lõpetama odavamal tööjõul põhinevaid ärimudeleid
• Ülemäärane surve väikese tootlikkusega ettevõtetele, mida muu hulgas võib põhjustada
alampalga liiga jõuline kasv, võib tööpuudust suurendada ja majanduse pikaajalist
kasvuväljavaadet kahjustada
Kokkuvõtteks 2017. aasta kohta