Riigi eelarvestrateegia 2017–2020. Eelarvestrateegia eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.
Sammud majanduskasvu
kiirendamiseks
• Valitsuseeelarvepoliitika toetab ja stimuleerib majanduskasvu
• Tööjõumaksude langetamine (sotsiaalmaks -1% ja maksuvaba tulu tõus 205
euroni) ja madalapalgaliste tulumaksutagastus jätavad inimestele ja ettevõtetele
tarbimiseks, säästmiseks ja investeerimiseks
- 2017. aastal ligi 100 miljonit eurot
- 2017.–2020. aastal kokku üle 800 miljoni euro
• Muud meetmed
- Alates 2017. aastast väikeettevõtetele kuni 40 000 eurot käivet käibemaksuvaba
- Teadus- ja arendustegevusse EL-i vahenditest 2014–2020 perioodil kokku üle 600 mln euro
- Teadusele täiendavalt eelarvevahendeid 8 miljon eurot aastas
- Suurinvestori investeeringutoetuse piloot 2017. aastal 3 miljonit eurot
- Regionaalse mõjuga investeeringud teedesse, ühendustesse, tööstusaladesse,
kompetentsikeskustesse
- Kohanemistugi sektoritele, kus on probleemid – põlevkivisektor, põllumajandus
6.
Perede majanduslik kindlustunne
kasvab
•Keskmine palk kasvab ligikaudu 5% aastas
• Keskmine pension kasvab koos keskmise
palgaga
• Hinnatõus (THI) aeglasem kui palgakasv –
alla 3% aastas
• Stabiilne tööhõive: aastakeskmisena
630 000–635 000 inimest
7.
Sammud perede majandusliku
kindlustundekasvatamiseks
• Madala sissetulekuga töötajate tulumaksutagastuse süsteem on
rakendunud, esimesed väljamaksed 2017. aastal, kulu aastas ligikaudu
38 miljonit eurot – sisuliselt on kuni ligi 500 euro suurune palk
tulumaksuvaba
• Elatisrahafondi loomine – ligikaudu 7,2 miljonit eurot aastas
• Vähemalt 200 euro suurune lisatoetus vähemalt kolme lapsega perele
• Esimese ja teise lapse toetuse tõus 60 eurole
• Spordi- ja huvitegevuses osalemise võimalused paranevad – 2017. aastal
6 miljonit eurot, alates 2018. aastast 15 miljonit eurot
• Sügava puudetega laste vanemate hooldustoetus 1 miljon eurot aastas
• Lasteaia- ja lapsehoiukohtade loomine – 32,5 miljonit eurot
• Tugi üksikpensionäridele ligikaudu 10 miljonit eurot aastas
8.
Riigi julgeolek
• Kaitsekulud2% SKPst, lisandub Eesti kui vastuvõtja
riigi kulude finantseerimine
- Liitlaste püsivaks kohalolekuks kokku 22 miljonit eurot
• Idapiiri väljaehitamine – kokku 70 miljonit eurot
• Politsei ja piirivalve kiirreageerimise võimekuste
arendamine
- 2017.–2020. aastal 5 mln, 2017.a 0,6 mln 2018.a ja
edasi 1,7 mln aastas
9.
Haldusreform tuleb
• Soovitavalt11 000 elanikuga võimekad
omavalitsused
• Liitumised 2017. aasta lõpuks
• Ühinemistoetusteks 65 miljonit eurot
• Omavalitsuste tugevdamiseks täiendavalt
tulubaasi
- 2019. aastal 15 miljonit eurot
- 2020. aastal 25 miljonit eurot
10.
Mõned riikliku tähtsusega
suurprojektid
•Rail Baltic – ettevalmistusteks kuni
aastani 2020 kavandatud 259 miljonit
eurot, millest euroraha ca 181 miljonit
• Kose-Mäo maantee – kokku 170 miljonit
• Euroopa Liidu eesistumine – ca 74
miljonit eurot
• Eesti Vabariik 100 – 24 miljonit eurot
11.
Muud olulised meetmed
•Sisejulgeoleku, sotsiaal-, kultuuritöötajate ja õpetajate
palgafond kasvab 2%
• Muu valitsussektor saab palka tõsta efektiivsuse
kasvatamise arvel
• Efektiivsem riigivalitsemine:
riigiasutuste majandamiseks mõeldud kulude
kokkuhoid ligikaudu 2,8 miljonit eurot
- Kokkuhoid ei puuduta sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
osutajaid, siseturvalisust, kaitsekulusid, koole ega
kultuuriasutusi
Maksukoormus langeb 2020.
aastaks33,4%le
33,5%34,2% 33,4%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
2006 2008 2010 2012 2014 2016* 2018* 2020*
% SKPst
Tööjõumaksud Tarbimismaksud Kapitalimaksud Euroopa Liit
Läti Leedu Soome
16.
Vastutustundlik eelarvepoliitika
• Struktuurneülejääk 2017. aastal 0,2% SKPst,
edaspidi struktuurne tasakaal
• Võlakoormus 9,6% aastaks 2020
• Maksukoormus langeb 2020. aastaks 33,4%le
• Valitsus ei vii raha majandusest välja
reservidesse, kuni majanduskasv on allpool
potentsiaali vaid stimuleerib majandust