Download as PDF, PPTX
Uploaded bySwedbank AS
Swedbanki Eesti kaubandusettevõtete uuring 2016
Swedbanki kaubandusettevõtete uuring näitab, et Eesti jaekaupmehed on tuleviku suhtes mõõdukalt optimistlikult meelestatud. Laienemisest olulisemaks peetakse e-kaubanduse arendamist, kulude optimeerimist ning tööd kaubavaliku muutmisel. Uuringus osales 241 Eesti jaekaubandusettevõtet kogukäibega 3,43 miljardit eurot – mis moodustab veidi enam kui poole kogu sektori käibest – ja mediaankäibega 1,42 miljonit eurot.
More Related Content
Similar to Swedbanki Eesti kaubandusettevõtete uuring 2016
Swedbanki Eesti kaubandusettevõtete uuring 2016
- 1. © Swedbank Kaubandusettevõtete küsitlus2016 26.05.2016
- 2. © Swedbank Ülevaade esitlusest (A)Kuidas on jaekaubandusel läinud? (B) Mida arvavad ettevõtted jaekaubanduse väljavaadetest 2016?
- 3. © Swedbank (A) Kuidason jaekaubandusel läinud?
- 4. © Swedbank Kuidas jagunebjaekaubanduskäive*? Allikas: Statistikaamet *Põhineb 2015. a lühiajastatistikal; v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 4 39% 17% 13% 10% 5% 5% 4% 3% 2% 2% jaemüük spetsialiseerimata kauplustes (domineerivad toidukaubad ja joogid) mootorikütuse jaemüük spetsialiseeritud kauplustes majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali müük jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete müük tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete müük jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes jaemüük posti või interneti teel kasutatud kaupade jaemüük kauplustes, jaemüük kioskites ja turgudel, otsemüük toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes
- 5. © Swedbank Jaekaubanduse lisandväärtuskasvab SKPst kiiremini Allikas: Statistikaamet Muutused võrreldes eelmise perioodiga on arvestatud mahu muutuse alusel *v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 5 6,8% -18,0% -19,8% -0,4% 1,2% 12,6% 4,2% 11,4% 6,1% 7,7% -5,4% -14,7% 2,5% 7,6% 5,2% 1,6% 2,9% 1,1% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Jaekaubanduse* lisandväärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, % SKP muutus võrreldes eelmise aastaga, % Jaekaubanduse osatähtsus SKPs on 4,9%.
- 6. © Swedbank Hinnad languses 6 Tarbijahinnaindeksimuutus võrreldes eelmise aastaga, % Allikas: Statistikaamet 6,6% 10,4% -0,1% 3,0% 5,0% 3,9% 2,8% -0,1% -0,5% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
- 7. © Swedbank Jaekaubanduse mahtrekordtasemel 7 Jaemüügi mahuindeks, 2007 = 100 Allikas: Statistikaamet 100 97 82 80 84 91 96 102 110 14,9% -2,7% -15,4% -3,2% 5,8% 7,7% 5,2% 6,7% 7,9% -20,0% -15,0% -10,0% -5,0% 0,0% 5,0% 10,0% 15,0% 20,0% 0 20 40 60 80 100 120 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Jaemüügi mahuindeks Muutus võrreldes eelmise aastaga, %
- 8. © Swedbank Müügitulu kasvatavadmahud, mitte hinnad 8 Allikas: Statistikaamet Jaekaubandusettevõtete** müügitulu, miljon eurot *2015 hinnanguline müügitulu põhineb Statistikaameti lühiajastatistika muutusel. **v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 5 084 5 296 4 354 4 539 5 029 5 548 5 783 6 155 6 35415,3% 4,2% -17,8% 4,2% 10,8% 10,3% 4,2% 6,4% 3,2% -20,0% -15,0% -10,0% -5,0% 0,0% 5,0% 10,0% 15,0% 20,0% 0 1 000 2 000 3 000 4 000 5 000 6 000 7 000 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* Jaekaubandusettevõtete müügitulu, MEUR Muutus võrreldes eelmise aastaga, %
- 9. © Swedbank Kõrgem reaalpalk tugev kindlustunne eratarbimise kiirem kasv jaekaubanduse kiire kasv jätkusuutlik? 9 Allikad: Statistikaamet; Eesti Konjunktuuriinstituut -35,0 -25,0 -15,0 -5,0 5,0 15,0 25,0 -35,0% -25,0% -15,0% -5,0% 5,0% 15,0% 25,0% 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Eratarbimise muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % Jaekaubandusmahu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % Reaalpalga muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % Tarbija kindlustunde indikaator
- 10. © Swedbank 10 Keskminebrutokuupalk, eurot 2015 kasvas jaekaubanduse keskmine brutokuupalk 6,5% vs. Eesti keskmine 6,0%. Allikas: Statistikaamet Jaekaubanduse brutopalga kasv Eesti keskmisest kiirem *v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 616 602 622 654 688 735 783784 792 839 887 949 1 005 1 065 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Jaekaubandus* Eesti keskmine 2013-2015 kasvas jaekaubanduse keskmine brutokuupalk 13,8% vs. Eesti keskmine 12,2%.
- 11. © Swedbank 11 Tööjõukuludekiire kasv survestab kasumlikkust Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika Jaekaubandusettevõtete* kasumlikkus **2015 hinnanguline müügitulu, tööjõukulu, kogukasum ja nendest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel. *v.a mootorsõidukite ja mootorrataste müük 8,0% 8,7% 8,7% 8,1% 7,8% 7,4% 7,7% 8,1% 8,6% 3,8% 1,0% -0,8% 0,7% 1,4% 2,8% 2,4% 2,1% 1,9% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015** Tööjõukulude osakaal müügitulus, % Kogukasumi marginaal müügitulust, % 2015 kasvasid tööjõukulud 9,1%, kogukasum -5,8%. 2012–2015 kasvasid tööjõukulud 33%, kogukasum -31%. Tööjõukulude osakaal müügitulus on 3 aastaga tõusnud 7,4% →8,6%.
- 12. © Swedbank Madal investeeringutetase võib olla ohuks kasumlikkusele ja tuludele 12 *2015 hinnanguline lisandväärtus ja investeeringud ning nendest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel. **v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika Jaekaubandusettevõtete** investeeringute tase 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 0 50 100 150 200 250 300 Investeeringud põhivarasse (k.a kapitalirent) jooksevhinnas, MEUR Põhivara investeeringute suhe lisandväärtusesse (jooksevhinnas), %
- 13. © Swedbank Soodne aeginvesteeringuteks: toorainehinnad, laenuvõimendus ja intressid madalad 13 Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet Jae- ja hulgikaubandusettevõtete intressimäärad ja laenuvõimendus 20,9% 22,3% 20,6% 17,8% 17,3% 12,8% 11,5% 10,6% 5,9% 8,0% 9,6% 6,8% 4,7% 3,8% 3,0% 3,2% 2,6% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Lühiajaliste võlakohustuste ja pikaajaliste kohustuste suhe varasse, % Laenuportfelli keskmine intressimäär, %
- 14. © Swedbank 14 MAHT/KÄIVE/HINNAD:TÖÖJÕUD/KASUM: INVESTEERINGUD: Jaekaubandus - kokkuvõte Tööjõukulude kiire kasv ohustab kasumlikkust Tööjõukulude suhe müügitulusse on 3 aastaga tõusnud 7,4% → 8,6%, samas kui kogukasumlikkus on langenud 2,8% → 1,9%. Jaekaubandus annab tööd ca 52 000 inimesele ehk ca 8%le Eesti hõivatutest (2015 keskmine). Investeeringute tase on madal Jaekaubanduse maht rekordtasemel Vahemikus 2010-2015 kasvas maht 38%, keskmiselt 6,7% aastas (2015: +7,9%). 2015 kasvasid tööjõukulud 9,1%, kogukasum -5,8%. Investeeringute suhe lisandväärtusesse viimastel aastatel 13-15% kasvava konkurentsi valguses ohustab jaekaubandusettevõtete jätkusuutlikkust. Keskmine brutokuupalk kasvas 6,5% ja hõivatute arv 5,8%. Kasumlikkuse langus, kasvav konkurents ja investeeringute võrdlemisi madal tase ohustavad nõrgemate ettevõtete jätkusuutlikkust. Tarbijahinnaindeks tõusis samal perioodil 11,5%, keskmiselt 2,2% aastas (2015: -0,5%). Tarbija kindlustunde indikaator on võrreldes 2014. a tasemega langenud. Soodne aeg investeeringuteks: laenuvõimendus ja intressid madalad. Müügitulu kasvas samal perioodil 40,0%, keskmiselt 7,0% aastas (2015: +3,2%).
- 15. © Swedbank (B) Midaarvavad ettevõtted jaekaubanduse väljavaadetest 2016?
- 16. © Swedbank 16 *Ettevõtted,kes on määratlenud oma põhitegevusalana jaekaubanduse, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste müük Uuringus osales 241 kaubandusettevõtet Küsitletud ettevõtete jagunemine sektori järgi Küsitletud ettevõtete jagunemine käibe järgi Spetsiali- seerimata kauplused 17% Spetsiali- seeritud kauplused 83% Käive < 1M€ 43% 1M€ ≤ Käive < 10M€ 37% Käive ≥ 10M€ 20% Ehitus- ja kodukaubad 29% Kodumasinad ja elektroonika 9% Rõivad ja jalatsid 10% Spordi- ja vabaajakaubad 6% Apteegid 6% Muud kauplused 42% Küsitlusele vastas 241 jaekaubandusettevõtet: • käive 3,43 miljardit eurot (ca 54% sektorist*) • 35 ettevõtet käibega üle 20 miljoni euro • 16 ettevõtet käibega üle 50 miljoni euro • mediaankäive 1,4 miljonit eurot
- 17. © Swedbank 17 Vastanutest59% (2015: 73%) prognoosib käibe kasvu, 34% (2015: 26%) käibe samaks jäämist ja 7% (2015: 1%) käibe langust. 2015 plaaniti kasvuks 6,0%, tegelik +3,2% (Allikas: Statistikaameti lühiajastatistika). Suurimat käibe kasvu prognoosivad spordi- ja vabaajakaupadele spetsialiseerunud ettevõtted (+10,4%) ning apteegid (+8,1%). 93% ettevõtetest plaanib käibe kasvu või samaks jäämist, keskmiselt +4,4% 4,4% 4,9% 5,4% 4,3% 4,1% 3,7% 0,0% 3,3% 10,4% 8,1% 4,8% KÕIK Käive < 1M€ 1M€ ≤ Käive < 10M€ Käive ≥ 10M€ Spetsialiseerimata kauplused Ehitus- ja kodukaubad Kodumasinad ja elektroonika Rõivad ja jalatsid Spordi- ja vabaajakaubad Apteegid Muud spetsialiseeritud kauplused Plaanitav käibe muutus* 2016 *käibega kaalutud keskmine muutus Spetsialiseeritud kauplused prognoosivad kiiremat käibe kasvu (+4,9%) kui spetsialiseerimata kauplused (+4,1%).
- 18. © Swedbank 81% ettevõtetestprognoosib kasumlikkuse paranemist või samaks jäämist 18 Mitu % ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse* paranemist, samaks jäämist või vähenemist 2016. a? *ärikasumlikkus = ärikasum / käive Ettevõtjad planeerivad kasumlikkust parandada peamiselt läbi müügimahu kasvu (68% vastanutest). 42% 36% 39% 59% 29% 47% 47% 55% 58% 36% 39% 39% 46% 42% 22% 44% 44% 24% 30% 42% 55% 37% 19% 18% 19% 18% 27% 9% 29% 15% 9% 24% KÕIK Käive < 1M€ 1M€ ≤ Käive < 10M€ Käive ≥ 10M€ Spetsialiseerimata kauplused Ehitus- ja kodukaubad Kodumasinad ja elektroonika Rõivad ja jalatsid Spordi- ja vabaajakaubad Apteegid Muud spetsialiseeritud kauplused paraneb ei muutu väheneb Spetsialiseeritud kauplused on kasumlikkuse parandamise suhtes optimistlikumalt meelestatud kui spetsialiseerimata kauplused.
- 19. © Swedbank 95% ettevõtetekindlustunne 2016 eesmärkide saavutamise suhtes on tugev või keskmine 19 Kas kindlustunne 2016 eesmärkide saavutamise suhtes on tugev, keskmine või nõrk? (% vastanutest) Kindlustunne on tugevaim spetsialiseeritud kaupluste ja suurettevõtete seas. 31% 25% 30% 43% 22% 33% 64% 66% 66% 57% 71% 63% 5% 9% 3% 7% 5% KÕIK Käive < 1M€ 1M€ ≤ Käive < 10M€ Käive ≥ 10M€ Spetsialiseerimata kauplused Spetsialiseeritud kauplused tugev - eesmärgid on saavutatavad keskmine - mõned eesmärgid saavutatavad, mõned mitte nõrk - eesmärgid pigem ei ole saavutatavad
- 20. © Swedbank 73% ettevõtetestplaanib olulisi investeeringuid 20 Kas plaanitakse olulisi investeeringuid 2016. a? (% vastanutest) Olulisi investeeringuid plaanitakse rohkem suurettevõtete ja spetsialiseerimata kaupluste seas. 73% 60% 78% 92% 90% 74% 76% 75% 83% 64% 63% KÕIK Käive < 1M€ 1M€ ≤ Käive < 10M€ Käive ≥ 10M€ Spetsialiseerimata kauplused Ehitus- ja kodukaubad Kodumasinad ja elektroonika Rõivad ja jalatsid Spordi- ja vabaajakaubad Apteegid Muud spetsialiseeritud kauplused
- 21. © Swedbank Peamiselt investeeritaksekauplustesse ja e-kaubandusse 21 Millistesse valdkondadesse planeeritakse olulisemaid investeeringuid 2016. a? (% neist, kes plaanivad olulisi investeeringuid) 41% 42% 32% 56% 73% 29% 15% 73% 40% 71% 23% 35% 35% 41% 24% 8% 40% 62% 20% 40% 29% 46% 13% 10% 20% 7% 8% 24% 8% 17% 11% 13% 7% 13% 11% 7% 15% 7% 20% 13% KÕIK Käive < 1M€ 1M€ ≤ Käive < 10M€ Käive ≥ 10M€ Spetsialiseerimata kauplused Ehitus- ja kodukaubad Kodumasinad ja elektroonika Rõivad ja jalatsid Spordi- ja vabaajakaubad Apteegid Muud spetsialiseeritud kauplused Kaupluste sisustus ja interjöör E-kaubandus Ladustamine/logistika Muu Spetsialiseerimata kauplused investeerivad ülekaalukalt kaupluste sisustusse ja interjööri, samas kui spetsialiseeritud kauplused investeerivad keskmisest rohkem e-kaubandusse.
- 22. © Swedbank Keskmine investeeringutemaht on kasvamas 22 Kas 2016 investeeringud kasvavad, jäävad samaks või kahanevad? (% vastanutest) Investeeringute kasvu plaanitakse rohkem suurettevõtete seas. 29% 23% 29% 43% 34% 30% 12% 45% 33% 27% 27% 53% 62% 52% 37% 51% 53% 59% 40% 58% 64% 54% 17% 15% 19% 20% 15% 18% 29% 15% 8% 9% 19% KÕIK Käive < 1M€ 1M€ ≤ Käive < 10M€ Käive ≥ 10M€ Spetsialiseerimata kauplused Ehitus- ja kodukaubad Kodumasinad ja elektroonika Rõivad ja jalatsid Spordi- ja vabaajakaubad Apteegid Muud spetsialiseeritud kauplused kasvavad jäävad samaks kahanevad
- 23. © Swedbank 88% ettevõtetesthindab finantseerimise kättesaadavust heaks või keskpäraseks 23 Kuidas hindate finantseerimise kättesaadavust Eesti krediidiasutustes? (% vastanutest) Suurettevõtted hindavad finantseerimise kättesaadavust paremaks kui väikeettevõtted. 48% 24% 61% 73% 59% 46% 40% 52% 36% 22% 32% 42% 12% 23% 3% 4% 10% 13% KÕIK Käive < 1M€ 1M€ ≤ Käive < 10M€ Käive ≥ 10M€ Spetsialiseerimata kauplused Spetsialiseeritud kauplused Hea - vastavalt finantseerimisvajadusele Keskpärane - kättesaadav, ent mitte vajalikul määral Kesine - raskesti kättesaadav
- 24. © Swedbank 2015 müüdikeskmiselt 2 821 euro eest tooteid kaubanduspinna m2 kohta 24 Müük kaubanduspinna m2 kohta aastas, 2015 2 821 1 268 2 115 2 953 3 284 1 666 6 400 2 454 2 281 5 853 2 862 KÕIK Käive < 1M€ 1M€ ≤ Käive < 10M€ Käive ≥ 10M€ Spetsialiseerimata kauplused Ehitus- ja kodukaubad Kodumasinad ja elektroonika Rõivad ja jalatsid Spordi- ja vabaajakaubad Apteegid Muud spetsialiseeritud kauplused Võrdluseks: Euroopa Liidus tervikuna müüdi 2015. a keskmiselt 4 200 EUR/m2* ehk 49% rohkem kui Eestis. Spetsialiseerimata kauplused müüvad keskmiselt m2 kohta 47% rohkem kui spetsialiseeritud kauplused. *Allikas: GfK
- 25. © Swedbank Ettevõtjad plaanivadjärgmise kahe aasta jooksul kaubanduspinda kokku 3,9% võrra laiendada 25 Kaubanduspinna muutus* järgneva kahe aasta jooksul, % 3,9% 3,5% 5,6% 3,7% 3,6% 2,4% 0,0% 5,2% 9,8% 5,2% 6,4% KÕIK Käive < 1M€ 1M€ ≤ Käive < 10M€ Käive ≥ 10M€ Spetsialiseerimata kauplused Ehitus- ja kodukaubad Kodumasinad ja elektroonika Rõivad ja jalatsid Spordi- ja vabaajakaubad Apteegid Muud spetsialiseeritud kauplused Spordi- ja vabaajakaupade müüjad plaanivad enim kaubanduspinda laiendada, kodumasinate ja elektroonika müüjad aga vähim. *pinnaga kaalutud keskmine muutus
- 26. © Swedbank E-kaubandusega tegeleb36% jaemüüjatest 26 Kas ettevõte tegeleb e-kaubandusega? (% vastanutest) Kui 2014 ei tegelenud ükski küsitletud spetsialiseerimata ettevõte e-kaubandusega, siis 2015 iga kümnes ja 2016 juba iga neljas. 36% 28% 42% 43% 24% 37% 59% 25% 50% 9% 41% KÕIK Käive < 1M€ 1M€ ≤ Käive < 10M€ Käive ≥ 10M€ Spetsialiseerimata kauplused Ehitus- ja kodukaubad Kodumasinad ja elektroonika Rõivad ja jalatsid Spordi- ja vabaajakaubad Apteegid Muud spetsialiseeritud kauplused
- 27. © Swedbank E-kaubanduse osakaalmüügitulust tõusmas 2%ni 27 E-kaubanduse osakaal* Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulus 2015-2016 1,1% 6,6% 4,4% 0,8% 0,7% 0,6% 4,4% 1,5% 0,5% 0,0% 6,1% 1,8% 9,0% 5,4% 1,4% 1,4% 1,2% 7,2% 1,7% 0,7% 0,1% 7,9% KÕIK Käive < 1M€ 1M€ ≤ Käive < 10M€ Käive ≥ 10M€ Spetsialiseerimata kauplused Ehitus- ja kodukaubad Kodumasinad ja elektroonika Rõivad ja jalatsid Spordi- ja vabaajakaubad Apteegid Muud spetsialiseeritud kauplused 2015 tegelik 2016 prognoos Ettevõtjate plaanide kohaselt kasvab e- kaubanduse müük 68% võrra 2016. a. *Ei sisalda Eesti tarbijate oste välismaistest e-poodidest.
- 28. © Swedbank Jaemüüjate fookuseson müügikanalid, kulud ja tootevalik 28 Mis on 2016. a jaemüüjate fookuses? (% vastanutest) 25% 20% 14% 10% 10% 9% 6% 6% uute müügikanalite arendamine kulude optimeerimine tootevaliku muutmine sisseostu optimeerimine investeeringud kaupluste sisustusse ja interjööri kaubanduspinna laiendamine lojaalsusprogrammi arendamine muu
- 29. © Swedbank KÄIVE/KASUM/FOOKUS: INVESTEERINGUD:E-KAUBANDUS: Kokkuvõte 31% peab kindlustunnet tugevaks, 64% keskmiseks ja vaid 5% nõrgaks. 73% ettevõtetest plaanib olulisi investeeringuid 2016. a Investeeringute fookuses on kaupluste sisustus/interjöör (41% vastanutest) ja e-kaubandus (35%). Keskmine investeeringute maht on kasvamas. E-kaubanduse müük kasvab 68% 2016. a 36% vastanutest tegeleb täna e- kaubandusega. Prognooside kohaselt tõuseb e- kaubanduse osakaal Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulust 1,8%le 2016. a (2015 tegelik 1,1%). Vastanud Eesti jaemüüjate keskmine aastakäive m2 kohta on 2 800 eurot vs. EL-is 4 200 eurot. Jaemüüjad on mõõdukalt optimistlikud 59% plaanib käibe kasvu, keskmiselt +4,4% (2015: +6,0%). 42% plaanib kasumlikkust suurendada, 39% hoida ning 19% vähendada. Vastanud ettevõtete kaubanduspind suureneb järgmise kahe aasta jooksul kokku 3,9% võrra.2016. a fookuses on uute müügikanalite arendamine (25%), kulude optimeerimine (20%) ja tootevaliku muutmine (14%). Investeeringute vajadus püsib kõrge: kiire palgakasv ja konkurents sunnivad efektiivsust tõstma ning uusi müügikanaleid arendama. E-kaubanduse kiire areng ja müügipinna madal tootlikkus pärsivad vajadust kaubanduspinda suurendada. 29