Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustus 13. juunil 2013Eesti Pank
Majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi ja andis ülevaate Eesti majanduse viimase aja arengust.
Eesti Pank koostab Eesti majanduse prognoosi kaks korda aastas. Prognoos valmib koostöös EKPga ning on ühtlasi ka sisendiks euroala majandusprognoosile. Ettekanne põhineb 12. juunil avaldataval väljaandel Rahapoliitika ja Majandus. Prognoos hõlmab ettevaadet kuni 2015. aastani.
Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamineEesti Pank
Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas 12. juunil 2014 Eesti Panga juuniprognoosi.
Esitlusel keskendutakse Eesti majanduse hetkeolukorra analüüsile ja Eesti majanduse väljavaadetele käesoleval ning järgneval kahel aastal.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustus 13. juunil 2013Eesti Pank
Majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi ja andis ülevaate Eesti majanduse viimase aja arengust.
Eesti Pank koostab Eesti majanduse prognoosi kaks korda aastas. Prognoos valmib koostöös EKPga ning on ühtlasi ka sisendiks euroala majandusprognoosile. Ettekanne põhineb 12. juunil avaldataval väljaandel Rahapoliitika ja Majandus. Prognoos hõlmab ettevaadet kuni 2015. aastani.
Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamineEesti Pank
Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas 12. juunil 2014 Eesti Panga juuniprognoosi.
Esitlusel keskendutakse Eesti majanduse hetkeolukorra analüüsile ja Eesti majanduse väljavaadetele käesoleval ning järgneval kahel aastal.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Ülo Kaasik. Eesti majanduse hetkeseis ja palkade arenguvõimaluste väljavaade.Eesti Pank
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku ettekanne Eesti majanduse hetkeolukorrast Pärnu Konverentside korraldataval konverentsil Palga Päev 2014 „Õigustatud ootus?“
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014Eesti Pank
Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer annab ülevaate euroala ja Eesti majanduse arengust. 13.03.2014, Eesti Panga avalik loeng
Loengu videosalvestus asub aadressil http://youtu.be/_gbrErxu95M
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Ülo Kaasik. Eesti majanduse hetkeseis ja palkade arenguvõimaluste väljavaade.Eesti Pank
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku ettekanne Eesti majanduse hetkeolukorrast Pärnu Konverentside korraldataval konverentsil Palga Päev 2014 „Õigustatud ootus?“
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014Eesti Pank
Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer annab ülevaate euroala ja Eesti majanduse arengust. 13.03.2014, Eesti Panga avalik loeng
Loengu videosalvestus asub aadressil http://youtu.be/_gbrErxu95M
Golden Growth: Restoring the Lustre of the European Economic ModelEesti Pank
Europe has experienced strong economic growth and convergence since the 1970s. It has become a highly integrated trade and finance region, with emerging European countries experiencing particularly large capital inflows that have boosted growth. However, productivity growth has slowed in larger European economies relative to the US in recent decades. The US specializes in newer, more research-intensive sectors while Europe focuses more on older industries. Addressing barriers to business and further improving integration could help restore faster productivity growth across Europe.
This document summarizes the key topics of the Estonian financial sector stability review for spring 2013. It finds that while tensions in financial markets have eased, risks remain from the weak euro area economy. Estonia's banking sector remains stable due to balanced economic growth, strong bank capitalization, and a decline in the loan to deposit ratio. However, the main risks to Estonian financial stability come from uncertainty in the external environment and European banks' vulnerability due to the poor euro area economy. Ongoing European reforms, conservative banking practices, and regional cooperation are important to maintain stability.
Karsten Staehr. The Euro Plus Pact: Competitiveness and External Capital Flow...Eesti Pank
The document summarizes a presentation on the relationship between competitiveness and external capital flows in EU countries. It discusses the Euro Plus Pact, which assumes that weak competitiveness, as measured by increasing unit labor costs, leads to current account deficits. However, the presentation finds that empirical evidence does not support this relationship. Granger causality tests and VAR models instead indicate that increased capital inflows lead to a short-term real exchange rate appreciation and deterioration of competitiveness. The findings suggest the Euro Plus Pact has the causal relationship backwards and that relative wages are highly dependent on credit availability.
Harri Turunen. Government spending in a volatile economy at the zero lower boundEesti Pank
1) Government spending multipliers are generally small when the economy is not at the zero lower bound (ZLB), and are increased only slightly by higher uncertainty. 2) When the economy is at the ZLB due to large negative shocks to bond returns or discount rates, multipliers can be substantially above one and increase further with higher spending or productivity volatility. 3) Different types of shocks can drive the economy to the ZLB, but bond return and monetary policy shocks are the primary drivers, while productivity shocks yield relatively small multipliers.
9. oktoobril toimus Eesti Panga muuseumi pressiruumis infotund, kus keskpanga ökonomistid Natalja Viilmann ja Orsolya Soosaar andsid ülevaate Eesti tööturu arengust.
Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...Eesti Pank
The document analyzes employment dynamics at multinational firms (MNFs) and domestic firms during the crisis. It finds that while both contributed to job losses, domestic firms primarily reduced employment through firm exits, cutting over 29,000 jobs. Meanwhile, MNFs reduced employment mainly through downsizing by incumbent firms, shedding over 36,000 jobs. The document examines whether MNFs exhibit greater employment volatility than domestic firms due to easier international reallocation and a "home bias" during difficult times.
Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013Eesti Pank
12.12.2013 pressikonverentsil tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik.
Eesti Panga majanduskommentaar 11.06.2014Eesti Pank
11.06.2014 tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
2. Loengu teemad
• Ülevaade prognoosi koostamisest
• Väliskeskkond ja selle areng
• Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos
• Kokkuvõte ja prognoosist tulenevad järeldused
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
2
3. Ülevaade prognoosi koostamisest
•
•
•
•
•
•
Eesti Pank valmistab kaks korda aastas koos teiste euroala keskpankadega, sh
Euroopa Keskpangaga ühise prognoosi: juuni- ja detsembriprognoos
Euroopa keskpank koostab euroala kohta ka vaheprognoose, mis avaldatakse
märtsis ja septembris
Kõik euroala keskpangad kasutavad ühiseid väliskeskkonna eelduseid
Iga euroala riigi prognoos on sisendiks teiste riikide prognoosile
Vastvalminud Eesti majanduse ettevaade katab aastaid 2013-2015
Eesti majanduse prognoosi aluseks on kõiki olulisemaid sektoreid ning turgusid
hõlmav, regulaarselt uuendatav Eesti majanduse makromudel
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
3
5. Euroala majandus on kasvanud kaks
järjestikust kvartalit, alates 2013 II kv
•
•
Inflatsioon on 2013. aasta teisel poolel olnud oodatust mõnevõrra madalam (0,9% novembris)
Inflatsiooniootused on prognoosiperioodil kooskõlas hinnastabiilsuse eesmärgiga, milleks on
euroala aastane hinnakasv veidi alla 2% keskpikas perspektiivis
Euroala majanduskasv ja inflatsioon
euroala majanduskasv, kv/kv (parem telg)
euroala inflatsioon, a/a
euroala majanduskasv, a/a
4%
2%
2%
1%
0%
0%
-2%
-1%
-4%
-2%
-6%
-3%
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Allikas: Eurostat
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
5
6. Euroala majanduskasvu on vedanud Saksamaa
ja Prantsusmaa
•
Majanduslanguses riikide negatiivne kasv on vähenenud
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
6
7. Madalad intressimäärad toetavad
euroala majanduse taastumist
•
•
Vähese hinnasurve tõttu oodatakse finantsturgudel väga madalate intressimäärade perioodi jätkumist
Euroopa Keskpank avaldas juulikuises eelkommunikatsioonis, et rahapoliitiline intressimäär püsib
madalal pikema aja vältel
3 kuu EURIBOR
juuniprognoos 2013
2.0%
detsembriprognoos 2013
1.5%
1.0%
0.5%
0.0%
2011
2012
2013
2014
2015
Allikas: Euroopa Keskpank
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
7
8. Nafta hind järgneval kahel aastal langeb
•
•
Turgudel oodatakse nafta hinna langemist 97,5 USA dollarini aastal 2015
Nafta odavnemine annab olulise panuse inflatsiooni aeglustumisse
Naftahind, dollarit barrelist
juuniprognoos 2013
detsembriprognoos 2013
120
115
110
105
100
95
90
2011
18.12.2013
2012
2013
2014
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
2015
Allikas: Euroopa Keskpank
8
9. Võrreldes möödunud suvega on euro USA
dollari suhtes tugevnenud
•
Euro kurss jääb varem prognoositust tugevamaks kogu prognoosiperioodi jooksul
USA dollari ja euro vahetuskurss
juuniprognoos 2013
detsembriprognoos 2013
1.45
1.40
1.35
1.30
1.25
1.20
2011
18.12.2013
2012
2013
2014
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
2015
Allikas: Euroopa Keskpank
9
10. 2014. aastal jätkub käesoleval aastal alguse saanud
euroala majanduskasvu kiirenemine
•
•
Euroala majandusaktiivsus taastub üksnes aegamisi, kuna tasakaalustamatuste likvideerimine võtab aega
Inflatsioon on langenud oodatust rohkem, hinnasurved püsivad vaoshoitud, riskid on pigem tõususuunas
Euroala majanduskasv
Euroala inflatsioon
majanduskasv
prognoosivahemik, detsember 2013
prognoosivahemik, juuni 2013
punktprognoos, detsember 2013
3%
ÜTHI kasv
prognoosivahemik, detsember 2013
prognoosivahemik, juuni 2013
punktprognoos, detsember 2013
3%
2%
2%
1%
1%
0%
-1%
0%
2010
2011
2012
2013
2014
2010
2011
Allikad: Eurostat, Eurooopa Keskpank
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
2012
2013
2014
Allikad: Eurostat, Eurooopa Keskpank
10
11. Kindlustunne on paranenud
•
•
Euroala kindlustunne on pidevalt tõusnud, viimastel kuudel seda teinud ka Soome kindlustunne
Baltikumis on kindlustunne riigiti võrreldaval tasemel
Kindlustunde indikaatorid
euroala
Soome
Rootsi
Läti
Leedu
Eesti
120
110
100
90
80
70
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Allikas: Euroopa Komisjon
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
11
13. Juuniprognoosiga võrreldes on välisnõudlus
Eesti jaoks osutunud nõrgemaks
•
•
2013. aastal nõudlus Eesti eksportturgudel eelneva aastaga võrreldes kahaneb
Ka järgnevatel aastatel jääb eksportturgude kasv juunis oodatule alla
Välisnõudluse kasv
Rootsi
Venemaa
Leedu
välisnõudluse kasv, detsembriprognoos 2013
Soome
Läti
muud
välisnõudluse kasv, juuniprognoos 2013
6%
4%
2%
0%
-2%
2012
2013
2014
2015
Allikas: Euroopa Keskpank
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
13
14. Enim on Eesti eksporti mõjutanud Soome
käekäik, aga ka Läti, Leedu ja Venemaa areng
•
Välisnõudluse kasvu allapoole korrektsioon on 2014. ja 2015. aastal sihtriigiti ühtlane, st kosub
ka Soome impordinõudlus
Välisnõudluse kasvu erinevus võrreldes juuniprognoosiga 2013 (pp)
Soome
Venemaa
Läti
Leedu
muud
välisnõudluse kasvu erinevus
1
0
-1
-2
-3
2013
2014
2015
Allikas: Euroopa Keskpank
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
14
15. Eesti ekspordi kasv kiireneb ühes
kaubanduspartnerite nõudlusega
•
Prognoos on turuosa suurenemise osas pigem konservatiivne
Eesti ekspordi kasv
ekspordi ja välisnõudluse kasvu erinevus
eksport
välisnõudlus
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
-25%
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
15
16. Eesti ekspordi lisandväärtuse mahukus on
rahvusvahelises võrdluses suhteliselt kõrge
• 2009. aasta andmetel sisaldab Eesti kaupade ja teenuste eksport 67% ulatuses Eestis lisandunud
väärtust ning ligi kolmandiku ulatuses imporditud sisendit.
Sisemaise lisandväärtuse sisaldus riigi kaupade ja teenuste ekspordis 2009. aastal, %
100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
Venemaa
Brasiilia
USA
Austraalia
EL 27
Jaapan
Norra
UK
Itaalia
Hispaania
Türgi
India
Kreeka
Prantsusmaa
Läti
Saksamaa
Poola
Austria
Taani
Portugal
Hiina
Eesti
Rootsi
Soome
Sloveenia
Belgia
Holland
Leedu
Tšehhi
Ungari
Iirimaa
Singapur
Luksemburg
0%
Saudi…
10%
Allikas: OECD, TiVA andmebaas
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
16
17. Ekspordi lisandväärtusmahukus erineb
tootegrupiti
• Metallitoodete ja elektriseadmete ekspordi LV osa on madalam, teenuste ekspordi puhul kõrgem
• Teenuste annavad üle 50% eksporditavast lisandväärtusest
Sisemaise lisandväärtuse sisaldus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis 2009. aastal
Muud teenused
Äriteenused
Finantsteenused
Transport, side
Kaubandus, hotellid ja restoranid
Ehitus
Elektrienergia
Töötlev tööstus
Transpordivahendid
Elektriseadmed
Masinad, seadmed
Metallitooted
Kemiatooted
Puit, paber
Tekstiil
Toidukaubad
Põllumajandus
KOKKU
85.0%
83.1%
85.5%
66.6%
83.7%
69.1%
72.0%
62.3%
66.8%
56.5%
62.0%
53.8%
62.2%
66.2%
65.2%
68.7%
73.6%
66.8%
0%
18.12.2013
10%
20%
30%
40%
50%
60%
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
70%
80%
90%
Allikas: OECD, TiVA andmebaas
17
18. 2009. aastal suundus enamik eksporditavast
lisandväärtusest USAsse
•
Oluline osa Eestis toodud lisandväärtusest suundus 2009. aastal Ameerika Ühendriikide turule Soome
ja Rootsi ekspordi kaudu
Eesti ekspordi sihtturgude osatähtsus kogumaksumuse ja lisandväärtuse alusel 2009. aastal
ekspordi kogumaksumus
ekspordi lisandväärtus
14%
12%
10%
8%
6%
4%
2%
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
Itaalia
Kanada
Hispaania
Hiina
Jaapan
Leedu
Norra
Prantsusma
a
Läti
UK
Venemaa
Saksamaa
Rootsi
Soome
USA
0%
Allikas: OECD, TiVA andmebaas
18
19. Nõrka välisnõudlust on kompenseerinud
tarbimise kiire kasv
•
•
Vähenev vaba tööjõu hulk ning seni veel kaasamata inimeste kvalifikatsiooni mittevastavus tööturul
nõutavale tekitasid 2013. aastal palga ning sisenõudluse kiirel kasvul põhineva majanduskasvu ahela
2013. aastal jõustusid ka avaliku sektori palgakokkulepped ja alampalga tõus
Palga ja tootlikkuse kasv
keskmise brutokuupalga kasv
SKP töötaja kohta püsivhindades
SKP töötaja kohta jooksevhindades
15%
10%
5%
0%
-5%
2010
2011
2012
2013
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
19
20. Sisenõudlusel põhinenud majanduskasv
•
Siseturule orienteeritud ettevõtetel on olnud võimalik palgakulud hinda edasi kanda, mistõttu
nominaalne SKP töötaja kohta kasvas, kuigi reaalne tootlikkus 2013. aasta esimesel poolel vähenes
Siseturule tootvad ettevõtted
(suletud sektor)
konkurents tööturul
palk
müügitulu
hind
18.12.2013
Eksportivad ettevõtted
(avatud sektor)
nõudlus
tarbimine
palk
müügitulu
hind
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
välisnõudlus
tarbimine
20
21. 2013. aastal vähenes kooskõla mitmete Eesti
majandusnäitajate vahel
•
Samaaegselt jõudsa palgakasvuga kiirenes 2013. aasta esimesel poolel hõive kasv, seda vaatamata
majanduslangusele ning kapitalimahutuse vähenemisele
Majanduskonjunktuuri indikaatorite aastakasv
hõive
SKP püsivhindades
keskmine brutopalk
SKP jooksevhindades
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
2010
2011
2012
2013
Allikas: statistikaamet
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
21
22. Majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal
pole olnud laiapõhjaline
•
Väljaspool veonduse ja laonduse tegevusala loodud lisandväärtuse kasv oli 2013. aasta kolmel
esimesel kvartalil võrreldav aastatagusega
Majandus ilma veonduse ja laonduseta
SKP aastakasv
SKP ilma veonduse ja laonduseta, aastakasv
Lisandväärtus ilma veonduse ja laonduseta, aastakasv
12%
10%
8%
6%
4%
2%
0%
2011
2012
2013
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
22
23. 2013. aastal kujuneb majanduskasv juunis
prognoositust nõrgemaks
SKP kasv püsivhindades
detsembriprognoos 2013
10%
juuniprognoos 2013
8%
6%
4.2%
4%
3.9%
4.3%
2.6%
2.0%
2%
1.0%
0%
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
23
24. Palgakasv püsib tugev, hõive veidi langeb
•
•
•
Tööealise elanikkonna vähenemine pidurdab hõive kasvu vaatamata vähenevale tööpuudusele
Palgakasv püsib hoogne, kuna 2014. aastal suureneb avaliku sektori palgafond ja tõuseb
alampalk, alampalka tõstetakse ka 2015. aastal
Palgakasvu kooskõla tööjõu tootlikkusega taastub ekspordivõimaluste paranemise läbi
Palga ja hõive kasv
tööjõukulude osakaal SKPs (parem telg)
hõive kasv
keskmise brutokuupalga kasv
25%
52%
20%
50%
15%
48%
10%
46%
5%
44%
0%
-5%
42%
-10%
40%
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
24
25. Tänavune majanduskasvu aeglustumine on ajutine
•
2014. ja 2015. aastal kiireneb SKP kasv nii sise- kui ka välisnõudluse elavnemise toel
Majanduskasv ja selle nõudluskomponendid
majapidamiste tarbimine (pp)
valitsuse tarbimine (pp)
varud ning statistiline vahe (pp)
kapitalimahutus põhivarasse (pp)
netoeksport (pp)
SKP kasv püsivhindades
15%
10%
3.9%
5%
2.6%
1.0%
0%
-5%
2010
18.12.2013
2011
2012
2013
2014
2015
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
25
26. Ettevõtete investeeringud on kasvu
taastumiseks olulised
•
2013. aastal vähenev kapitalimahutus põhivarasse hakkab ettevõtete investeeringute toel
suurenema, tootmisressursi rakendatus on juba praegu jõudmas ajaloolise keskmise tasemele
Kapitalimahutus põhivarasse, kasv
eluasemeinvesteeringud
ettevõtete investeeringud
valitsemissektori investeeringud
50%
40%
30%
20%
10%
0%
-10%
-20%
-30%
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
26
27. Valitsemissektori investeeringute maht 2013.
aastal kahaneb
•
Valitsemissektori investeeringute vähenemine 2013. aastal on seotud kvoodituludest tehtavate
investeeringutega
Valitsemissektori investeeringute kasv
Kvoodituludest tehtud investeeringud
Ülejäänud investeeringud
50%
EU rahadega tehtud investeeringud
Investeeringud
40%
30%
20%
10%
0%
-10%
-20%
-30%
-40%
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
27
28. -20
Tootmisvõimsuse rakendatus on Eesti
-30
töötlevas tööstuses tõusnud
-40
•
20 03 20 04 20 05 20 06 20 07 2008 20 09 20 10 20 11 20 12 20 13
-40
Industry
Services
Consumers (1)
-50
50
scale)
-30
Industry
Consumers
Construction
60
70
20 03 20 04 20 05 20 06 20 07 20 08 20 09 20 10 2011 20 12 20 13
(1)
Eestis on keskmine rakendatuse tase olnud madalam kuiUnemployment expectations (right-hand scale)
Euroopa riikides
Graph 10: Capacity utilisation in manufacturing (since 1990)
Tootmisvõimsuse rakendatuse tase töötlevas tööstuses (alates 1990)
%
100
95
90
85
80
75
70
65
60
55
50
45
40
Max
Current
Praegune
väärtus
value
Min
EA EU
BE BG CZ DK DE EE IE EL ES FR HR IT CY LV LT LU HU MT NL AT PL PT RO SI SK FI SE UK
Allikas: Euroopa Komisjon (oktoober 2013)
18.12.2013
%
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
Capacity utilisation in manufacturing
Graph 11:
28
29. Laenuintressimäärad jäävad praeguse taseme
lähedusse
•
•
Pankadevaheline konkurents uute laenuklientide pärast on vaatamata heale
kapitaliseeritusele ning rahastatusele mõõdukas, mistõttu marginaalid pole alanenud
Koos kindlustunde järk-järgulise paranemisega võib edaspidi oodata marginaalide mõningast
vähenemist
Laenude intressimäärad
ettevõtete laenud
3 kuu EURIBOR
eluasemelaenud
7%
6%
5%
4%
3%
2%
1%
0%
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
29
30. Pankade hea finantsseis ning kasvavad hoiused
toetavad laenupakkumist
•
•
Pangandussektori tugi erasektori rahastamisele püsib tugev
Laenukasv ettevaates kiireneb, kuid erasektori laenude maht suhtena SKPsse jätkab vähenemist
Laenujäägi kasv
laenujääk kokku
eluasemelaenud
majapidamiste muud laenud
ettevõtete laenud
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
2008
18.12.2013
2009
2010
2011
2012
2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
2014
2015
Allikas: Eesti Pank
30
31. Jooksevkonto püsib väikeses defitsiidis
•
•
Oodatav kapitalimahutuse suurenemine tõstab majanduse impordimahukust
Netoekspordi puudujääki aitab kahandada välisnõudluse hoogustuv kasv ning
kaubandustingimuste paranemine
Jooksevkonto suhtena SKPsse
15%
kaubad
teenused
tulu
jooksevülekanded
jooksevkonto saldo
10%
5%
0%
-1.9%
-1.9%
-1.5%
2014
2015
-5%
-10%
2010
18.12.2013
2011
2012
2013
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
31
32. Tööpuudus väheneb visalt
•
•
Positiivne on olnud pikaajaliste töötute arvu püsiv vähenemine
Tööpuuduse lõhe väheneb prognoosiperioodil tänu struktuurse tööpuuduse alanemisele
Tööpuuduse määr
vähem kui 6 kuud
24 kuud ja enam
20%
6 kuni 11 kuud
töötuse määr
12 kuni 23 kuud
tasakaaluline tööpuuduse määr
% tööjõust
16%
12%
8%
2…
2…
2…
2…
2…
2…
2…
2…
2…
2…
0%
2…
4%
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
32
33. Aktiivsusmäär on varasemate aastatega
võrreldes kõrgem
•
Kui tööjõus osalemise aktiivsus oleks kriisieelsel tasemel, siis tööpuuduse määr oleks 2013.
esimesel poolel olnud alla 5%
Tegelik töötuse määr ja töötuse määr kui tööjõus osalemine oleks 2006-2007. aasta tasemel
tööjõus osalemise määr (parem telg)
tegelik töötuse määr
töötuse määr 2006.-2007. aasta keskmise osalemismäära korral
4 per. Mov. Avg. (tööjõus osalemise määr (parem telg))
20%
69%
68%
15%
67%
66%
10%
65%
64%
5%
63%
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006
62%
2005
0%
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
33
34. Palgakasv on kandunud üle teenuste
hindadesse
• Side odavnemine on hoidnud teenuste inflatsiooni madalana juba kolm aastat
Allikad: statistikaamet, Eurostat
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
34
35. Inflatsioon püsib lähiaastatel mõõdukas
•
•
•
•
Sisemaistest teguritest juhitud alusinflatsioon järgnevatel aastatel kiireneb
2014. aastal kandub välja elektri kallinemise mõju
Inflatsiooniprognoosi eelduseks on nafta ja toidutoorme maailmaturuhinna langus
Nafta võimaliku kallinemisega ja kiire palgakasvuga seoses domineerivad tõusuriskid
Tarbijahinnaindeksi kasv
alusinflatsioon
majapidamiste energia
kütused
toiduained
tarbijahinnaindeks
6%
5%
4%
2.9%
3%
2.9%
2.1%
2%
1%
0%
-1%
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
35
36. Valitsemissektori eelarve on puudujäägis kogu
prognoosiperioodi jooksul
•
•
Valitsemissektori positsioon püsib struktuurses ülejäägis
Valitsemissektori võlg kasvab prognoosiaastatel aeglasemalt kui SKP ning võlakoormus alaneb
Eelarvepositsioon (osakaal SKPs)
struktuurne eelarvetasakaal
tsükliline komponent
ühekordsed meetmed
nominaalne eelarvetasakaal
4%
3%
2%
1%
0%
-1%
-2%
-3%
-4%
2010
18.12.2013
2011
2012
2013
2014
2015
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
36
38. Euroala on ühisraha piirkonna ajaloo pikimast
majanduslangusest väljunud
•
•
•
•
•
Euroalal lõppes kuus järjestikust kvartalit väldanud majanduslangus ning järgmistel aastatel
kasv tasahaaval kiireneb.
Riigiti on majanduskasv euroalal olnud ebaühtlane, Eestit on tugevalt mõjutanud Soome
oodatust kesisem nõudlus.
Paranenud on programmiriikide majandusnäitajad, mistõttu kindlustunne euroala edasise
taastumise osas on tugevnenud ning kasvuväljavaadet ümbritsevad ohud vähenenud.
Taastumine saab euroalal olema siiski aeglane, sest paljudes riikides on vaja teha täiendavaid
reforme ning jätkata eelarvekärbetega.
Euroala rahapoliitika jääb leebeks ning majanduskasvu toetavaks pikemaks ajaks.
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
38
39. Eesti majandus on tasakaalust mõnevõrra kaugenenud
•
•
•
•
•
Eesti majanduskasv aeglustus 2013. aastal, kuid see polnud tegevusalati laiapõhjaline.
2013. aastal on realiseerunud kaks juunis esile tõstetud ohtu — tasakaalust lahknev
palgakasv ning välisturgude visam taastumine. Mõlema samaaegne esinemine on olnud
eksportivale sektorile raskeks väljakutseks.
Keskmine palk on 2013. aastal u 8% kõrgem kui aasta varem, hoolimata sellest, et toodangu
hulk töötaja kohta on vähenenud.
Kiire palgakasv pole siseturule orienteeritud ettevõtetele seni ülejõu käivaks osutunud, sest
palgakulud on suudetud edukalt hindadesse üle kanda ning kasum pole oluliselt kannatanud.
Sisenõudlusel põhinev tootmise, palga, sissetulekute ning majanduse kasv ei saa olla kestlik
väikeses riigis, kus eksportivad ettevõtted konkureerivad sama tööjõu pärast.
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
39
40. Majanduskasvu taastumiseks ning pingete taandumiseks
tööturul on vaja suurendada investeeringuid
•
•
•
•
2013. aastal alguse saanud ning 2014. ja 2015. aastal kiirenev välisnõudluse kasv soodustab
eksporti ning aitab seeläbi Eesti majandusel elavneda.
Ekspordivõimaluste ära kasutamiseks on ettevõtetel tarvis suurendada 2013. aastal
seiskunud põhivarainvesteeringute kasvu.
Kapitalimahutust toetavad madalad laenuintressimäärad ning hea ligipääsetavus
pangalaenudele.
Investeeringud tootmiskapitali ning töötajate kapitaliga varustatuse suurendamine aitavad
tõsta tööjõu tootlikkust ning tasakaalustada kiiret palga ja tööjõukulude kasvu.
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
40
41. Võimalikud ohud
•
•
•
•
•
Kuigi välisnõudluse taastumisega seotud ohud on varasemast väiksemad, pole ebakindlus
Eesti eksportturgude kasvu osas täielikult taandunud.
Inertse palgakasvu korral võib oodatust aeglasem majanduskasv ettevõtetel tekitada
probleeme kasumlikkuse säilitamisega, mille tulemuseks võib olla tööpuuduse tõus.
Majapidamiste kiirelt kasvavad sissetulekud võivad madalate intressimäärade püsides
kiirendada kinnisvarahindade juba niigi hoogsat kasvu.
Nafta hind võib globaalse nõudluse suurenemisel tõusta ning suurendada inflatsiooni,
vähendada majapidamiste reaalset sissetulekut ning kitsendada tarbimisvõimalusi.
Struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus (sh väljarändest tulenevalt) võivad jätkuvalt esile
kutsuda liigsed palgakasvu survet, inflatsiooni kiirenemist ning eksportiva sektori
konkurentsivõime kadu.
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
41
42. Valitsemissektori rahandus püsib tugev
•
•
•
Valitsuse otsus keskenduda struktuursele ülejäägile ei pruugi olla põhjendatud olukorras, kus
hinnangud majandustsüklile on erinevate näitajate puhul vastuolus (kuigi SKP lõhe on
negatiivne, siis kiire hõive, palga ja eratarbimise kasv viitavad sellele, et maksubaasi puhul
võib lõhe olla sulgumas).
Nominaalse tasakaalu eesmärgi korduv edasi lükkamine seab ohtu range eelarvedistsipliini
ega võimalda riigil suurendada reserve, millega tasakaalustada majandust negatiivsete riskide
esinemise korral.
Tasakaalustamatust tekitav ning majanduse konkurentsivõimet piirav palgakasv üsna kõrge
tööpuuduse tingimustes tõendab, et struktuurne tööpuudus on suur ning see vajab aktiivsete
tööturu meetmetega vähendamist.
18.12.2013
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
42
43. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
Majandusprognoos põhinäitajate kaupa
SKP jooksevhindades (miljardit eurot)
SKP muutus püsihindades (%)
THI inflatsioon (%)
Tööpuuduse määr (%)
Keskmine brutokuupalga muutus (%)
Eelarve tasakaal (% SKPst)
* Prognoos
18.12.2013
2012
17,42
3,9
3,9
10,2
5,9
-0,2
2013*
18,39
1,0
2,9
8,7
7,8
-0,2
2014*
19,46
2,6
2,1
8,5
6,6
-0,3
2015*
20,99
3,9
2,9
8,3
7,7
-0,1
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015
43