Download to read offline
Uploaded byEesti Pank
Ardo Hansson. Eesti majanduse ja finantssektori väljavaated
EESTI RAAMATUPIDAJATE KONVERENTS: Teejuht 2015. aastaks. 23.10.2014
More Related Content
Similar to Ardo Hansson. Eesti majanduse ja finantssektori väljavaated
Ardo Hansson. Eesti majanduse ja finantssektori väljavaated
- 1. EESTI MAJANDUSE JA FINANTSSEKTORI VÄLJAVAATED EESTI RAAMATUPIDAJATE KONVERENTS: Teejuht 2015. aastaks Ardo Hansson Eesti Pank 23/10/2014
- 2. • Ülevaade Eestimajanduse hetkeseisust ja lähiaastate prognoos • Pangandussektori areng ja finantseerimiskeskkond eelolevatel aastatel • Muutused maksekeskkonnas
- 3. Üleilmne majanduskliima onparanemas, kuid seda ohustavad riskid on endiselt väga suured • Mitmel olulisel Eesti ekspordi sihtturul on väljavaade pessimistlik • Ukraina-Vene kriis on tänast majandusruumi oluliselt ümber kujundanud • Geopoliitiline risk on meie lähiregioonile suurem 8 6 4 2 0 -2 -4 -6 -8 -10 Rootsi Soome 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 15 10 5 0 -5 -10 -15 -20 Läti Leedu Venemaa 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: Soome keskpank, Rootsi keskpank, Leedu keskpank, Venemaa keskpank, Läti rahandusministeerium
- 4. Eesti majanduskasv kiirenebaegamisi koos üleilmse majanduskliima paranemisega • Kui Euroopa majanduses ei realiseeru must stsenaarium, saavutab Eesti 2016. aastaks pikemaajaliselt jõukohase 3-4% suuruse majanduskasvu Majanduskasvu prognoos Eesti Panga prognoos juunis Eesti Panga prognoos septembris Allikas: statistikaamet, Eesti Pank 0.8% 0.7% 3.9% 3.6% 1.6% 2.1% 2.4% 3.6% 5% 4% 3% 2% 1% 0% 2012 2013 2014 2015 2016
- 5. Väiksem majanduskasv onuus normaalsus • Eesti arengufaas pole võrreldav eelmise kümnendiga – väga kiire kasvu periood on möödas 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% 0% Majanduskasv Euroopa riikides 2000-2008 (EL 27) 30 50 70 90 110 130 150 170 SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel, aastate 2000-2008 keskmine Keskmine aastane SKP kasv aastatel 2001-2008 Eesti suhteline sissetulekutase 2000. aastal Eesti suhteline sissetulekutase 2013. aastal (72%) Allikas: Eurostat, Eesti Pank
- 6. Ettevõtete hinnangul pärsibhetkel toodangu kasvu kõige enam vähene nõudlus • Ebapiisav nõudlus võib olla osaliselt seotud probleemidega ettevõtete konkurentsivõimes Allikas: Euroopa Komisjon 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Tööstusettevõtete toodangu kasvu piiravad faktorid 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 piiranguid pole ebapiisav nõudlus tööjõu puudus materjali/seadmete puudus muud finantsprobleemid
- 7. Konkurentsis püsimiseks jamajanduse kasvamiseks on vaja tootmist efektiivsemaks muuta • Aasta esimeses pooles on kasumid palgakulude suurenemise tõttu kahanenud • Tööturult lähtuv surve tootmiskuludele on suurim motivaator tootmise tõhustamiseks Tööjõukulude ja kasumi kasv kasum (põhivara kulum + tegevuse ülejääk) hüvitised töötajatele Allikas: statistikaamet 30% 20% 10% 0% -10% -20% -30% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
- 8. Tööealiste inimeste väheneminesuurendab ettevõtete võitlust töötajate pärast • Juba viie aasta pärast on Eestis tööealisi inimesi 30 tuhande võrra vähem kui täna • Väheefektiivsete ja madala tootlikkusega ettevõtete jaoks muutub tööjõu vähenemise ja üldise palgataseme tõusu tingimustes kestma jäämine üha raskemaks (umbes 10% ettevõtetest maksab keskmisena miinimumpalka) 1,000,000 950,000 900,000 850,000 800,000 Tööealise elanikkonna rahvastikuprognoos 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 Allikas: statistikaamet
- 9. Majanduses on vabaressurssi • Nõudlus on järjest kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate järele, kuid tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tihti vabadel ametikohtadel nõutule • Ebapiisavalt haritud tööjõud on suurimaks probleemiks ligi veerandile ettevõtjaist (allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut) • Vajalik on täiend- ja ümberõpe endisest suuremas mahus 20% 15% 10% 5% 0% Tööpuudus 12 kuud või rohkem vähem kui 12 kuud töötuse määr 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikas: statistikaamet, Eesti Pank
- 10. Hinnad kasvavad järgmistelaastatel aeglaselt • Odav energia on sel aastal vähendanud majapidamiste ja ettevõtete kulusid • Ettevaates inflatsioon kiireneb nii energia odavnemise lõppemise kui ka impordi senisest kiirema hinnakasvu tõttu 5 4 3 2 1 0 -1 Tarbijahindade inflatsioon alusinflatsioon (pp) energia (pp) toit koos alkohoolsete jookide ja tubakaga (pp) Eesti THI aastakasv (%) 2012 2013 2014 2015 2016 Allikas: statistikaamet, Eesti Pank
- 11. Positiivne on see,et Eesti majandus on tasakaalukam kui aasta tagasi • Majanduse tasakaal on ebakindlal ajal oluliseks eelduseks, et negatiivsete üllatustega eduka(ma)lt hakkama saada tehingute arv mediaanhind (p.s) 1300 1200 1100 1000 900 800 700 600 500 400 Tehingute arv ja mediaanhind Eesti 3,500 3,000 2,500 2,000 1,500 1,000 500 0 korteriturul 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Tööjõukulude aastakasv nominaalne tööjõu ühikukulu reaalne tööjõu ühikukulu Allikad: Maa-amet, statistikaamet 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
- 12. Ettevõtete ja majapidamistelaenuaktiivsus on mõnevõrra suurenenud 15% 10% 5% 0% -5% -10% -15% Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasvud 2009 2010 2011 2012 2013 2014 ettevõtete laenud eluasemelaenud muud majapidamiste laenud reaalsektor Allikas: Eesti Pank • Järgneval paaril aastal püsib laenuaktiivsus mõõdukas, st ettevõtete ja majapidamiste laenuportfell kasvab kuni 5% aastas
- 13. Euroala rahaturu intressidon kõigi aegade madalaimal tasemel • Turgudel oodatakse väga madalate intresside kestmist veel mitme aasta jooksul • Eesti ettevõtete jaoks on praegune intressikeskkond väga soodne Lühiajaline rahaturu intressimäär 3-kuu Euribor (%) 3-kuu Euribor Ootus (Euroopa Keskpanga prognoos september 2014) Ootus (Euro Zone Barometer prognoos september 2014) Allikas: Euroopa Keskpank, Euro Zone Barometer, EcoWin 6 5 4 3 2 1 0 01/08 01/09 01/10 01/11 01/12 01/13 01/14 01/15 01/16
- 14. Tänu väga madalaleEuriborile on laenuintressid ettevõtete ja majapidamiste jaoks soodsad ja intressikoormus madal • Viimase kahe aasta jooksul pole pangad oma laenutingimusi ja standardeid oluliselt muutnud ja ka lähiaastatel pole suuri muutusi näha 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% 0% Keskmised laenuintressid ja 6-kuu Euribor 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 ettevõtete pikaajaline laen eluasemelaen EURIBOR 6k Allikas: Eesti Pank, EcoWin
- 15. Ettevõtete laenukasvu veavadtööstus-, primaar- ja kinnisvarasektor 7.8% 12.5% 11.1% 5.1% 0.2% -2.5% -3.7% 250 200 150 100 50 0 -50 -100 kinnisvara ja ehitus tööstus primaarsektor kaubandus logistika taristu muud sektorid miljon eurot Ettevõtetele väljastatud laenu ja liisingu portfelli aastakasv augusti lõpu seisuga pikaajalised laenud ja liisingud lühiaajalised laenud ja liisingud Allikas: Eesti Pank
- 16. Lisaks kodumaisele finantssektorilaenavad Eesti ettevõtted ka välismaalt • Laenatakse nii välismaistelt finantsasutustelt, emaettevõtetelt kui ka 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% emiteeritakse välismaal võlakirju Välismaalt laenavad peamiselt suured ja/või välisomanduses olevad ettevõtted 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Ettevõtete võlakohustuste struktuur välismaine laenamine muu kodumaine laenamine kodumaised mittefinantsettevõtted kodumaised finantsinstitutsioonid 40% 30% 20% 10% 0% -10% -20% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Panused ettevõtete võlakasvu kodumaine finantssektor välisvõlg kodumaised ettevõtted ja majapidamised võla kasv Allikas: Eesti Pank
- 17. Eesti ettevõtete finantsvõimendusja võlakoormus on majanduskriisi järgselt oluliselt vähenenud • Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti ettevõtete finantsvõimendus üks madalamaid ja võlakoormus natuke alla keskmise 75% 70% 65% 60% 55% 50% 45% 40% 35% 30% 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Ettevõtete omakapital ja võlakohustused (mld eurot) 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 omakapital välismaine laenamine kodumaine laenamine võlg / omakapital (p.s) 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0% Ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus (% SKPst) 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 majapidamised ettevõtted Allikas: Eesti Pank, statistikaamet
- 18. Eestis tegutsevad pangadon hästi kapitaliseeritud ja likviidsed 200% 180% 160% 140% 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0% 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 2000 2000 2001 2001 2002 2002 2003 2003 2004 2004 2005 2005 2006 2006 2007 2007 2008 2008 2009 2009 2010 2010 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014 2014 miljard eurot laenude-hoiuste suhtarv (v.s) laenude jääk (p.s) hoiuste jääk (p.s) Allikas: Eesti Pank • Kodumaiste hoiuste kasvust piisab, et teenindada praegust laenunõudlust
- 19. Ettevõtete maksekäitumine onmajanduskriisi järgselt oluliselt paranenud 20% 18% 16% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% Ettevõtete maksekäitumine viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaal maksehäiretega ettevõtete osakaal I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Allikas: AS Krediidiinfo, Eesti Pank
- 20. Maksekeskkond meie ümber Allikas: Euroopa Keskpank 0% 20% 40% 60% 80% 100% Taani (EU max) Portugal (EMU max) Eesti Rootsi Suurbritannia Läti Soome Leedu EU keskmine EMU keskmine Luksemburg (EU/EMU min) Erinevate makseviiside osatähtsus Kaardimaksed Kreedit maksekorraldused Otsekorraldused Muu
- 21. SEPA Eestis SEPAeesmärk on tagada kõigile Euroopa Liidu elanikele, ettevõtetele ja asutustele lihtsad, kiired, turvalised ja soodsad makselahendused, mille kasutamiseks piisab oma koduriigis asuvast pangakontost ja maksekaardist. SEPA kasutuselevõtt Eestis on toimunud järk-järgult: • 2004 – Euroopa Liiduga liitumine, kasutusele tuli EU makse • 2011 – euroalaga liitumine, EU makse hind ühtlustus kodumaise makse hinnaga • 2012 – kuulutati välja riigihange uue jaemaksesüsteemi leidmiseks • 2013 – Riigihanke võitjaks osutus STET, kommertspangad loobusid pakkumisest kõrge hinna tõttu • 31.01.2014 – Eesti Panga poolt hallatav jaemaksesüsteem ESTA suleti • 01.02.2014 – SEPAle üleminek, pangad hakkasid kasutama STEP2-te, kodumaised maksed muutusid SEPA makseteks (hind ja kiirus võrdsustusid) • 01.02.2015 – Kliendid kasutavad maksete tegemisel ainult rahvusvahelist kontonumbrit (IBAN) ning ettevõtted edastavad arveldamise andmeid ainult ettenähtud ISO standarti kohaselt
- 22. Muutused maksekeskkonnas Muutusedettevõtetele: • Kontonumbri uuendamine internetipangas, arvetel ja ka süsteemides. • Tarkvara uuendamine ISO 20022 standardile. Muutused eraklientidele: • Ülekannetel tuleb kasutada rahvusvahelist kontonumbrit (IBAN); • Otsekorraldused muutusid E-arve püsimakseteks (pangad muutsid lepingud ümber automaatselt); Üldised muutused: • Ühtne kontonumbristandard kogu Euroopas • Euroopa maksed muutusid kiiremaks ja soodsamaks (2011) • Pankadevahelised maksed muutusid aeglasemaks
- 23. Kiiremate maksete olemasolevadvõimalused Mobiilimakse: • Raha jõuab saajani hetkega ja 24/7 • Ainult SEB ja Swedbank Kiirmakse (TARGET2-Eesti): • Raha jõuab saajani ca. 5 minutiga • Tööpäeval 8 - 18 • Hinnakiri • Kõik pangad >2014 kontor internetipank EP hind ja T+0 tähtaeg Swedbank kuni 10 tuhat – 9€ kuni 10 tuhat – 9€ 0,8€, makseid võetakse vastu tööpäevadel kuni kell18.00 üle 10 tuhande – 32€ üle 10 tuhande – 32€ SEB 50 € 38.35 € Danske Bank 3.60 € 3 € Nordea 3.20 € 3.20 € Citadele 10 € 6.39 € Pohjola riigisisene – 11€ riigisisene – 3,1€ piiriülene – 20€ piiriülene – 10€ Äripank 35 € 35 € Handelsbanken 30 € 15 € Versobank 35 € 15 €