26. september 2012 Esinemine Äripäeva konverentsil “Äriplaan 2013”

1. Majandusprognoos
aastaks 2013
Ardo Hansson
Eesti Pank
26. september 2012
Äripäeva konverentsil “Äriplaan 2013”

2. Esitluse teemad
• Makroarengud väliskeskkonnas
• Eesti majanduse lähiaastate prognoos
• Euroala keskpankade roll kriisi lahendamisel
• Majanduspoliitilised järeldused
2

3. VÄLISKESKKOND

4. Globaalne majanduskasv on taas aeglustunud
globaalne majanduskasv arenenud industriaalmaad
• Erinevates riikides on euroala arenevad riigid
majanduse areng väga 10
ebaühtlane 8
• Euroalal on majanduse 6
maht kahanenud 4
2
• Kiiret paranemist ei ole
0
oodata
-2
• Majanduskasvu riskid -4
on pigem allapoole -6
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Allikas: IMF, World Economic Outlook Update, July 2012
4

5. Toormete hinnad on tagasi ajalooliste
rekordite lähedal
Euro on nõrgenenud Toidutoormete hinnatase kerkis
suve lõpul ca viiendiku võrra.
Püsib toormehindade kõrge
5
volatiilsus

6. Inflatsioon on maailmas aeglustumas
• Edaspidist hinnakasvu
piirab üleilmse
majandusaktiivsuse
vähenemine
• Risk: toormete
hinnatõus
Allikad: IMF WEO juuli 2012, ECB staff projection 2012 september
6

7. Euroala majandust mõjutab usaldamatus
probleemsete riikide suhtes
• Euroala riiklike võlakirjade turg on tugevasti fragmenteeritud:
intressimäärad on väga erinevad 7

8. Eesti lähinaabrite kindlustunne on üldiselt püsinud
euroala keskmisest suurem
Majandususaldusindeks
Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti
120
115
110
105
100
95
90
85
80
75
70
1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7
2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Euroopa Komisjon 8

9. Toodangu ootused on Rootsis kõrgemad
kui Soomes, ehkki on viimastel kuudel alanenud
Tööstussektori 3-kuu ootused
60
50 Soome Rootsi
40
30
20
10
0
-10
-20
-30
-40
juuli.03
jaan.04
juuli.04
jaan.05
juuli.05
jaan.06
juuli.06
jaan.07
juuli.07
jaan.08
juuli.08
jaan.09
juuli.09
jaan.10
juuli.10
jaan.11
juuli.11
jaan.12
juuli.12
9

10. Ebakindlus euroala majandusarengu suhtes on
tavatult suur; lähinaabrite areng stabiilsem
• Ebakindlus välismajanduses on erakordselt suur
– Mitmed majandusnäitajad on tundlikud väikestegi uudiste suhtes
• Euroala majandus ei ole ikka veel tugevat kasvupinda leidnud
– Võlakriis on osutunud visamaks, selle lahendamine on keerukas ja
aeganõudev
– Täiendavate Euroopa Keskpanga erakorraliste meetmete rakendamisel on
selles tähtis roll
– Inflatsiooni riskid on tasakaalus
• Seevastu lähinaabritele (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Venemaa) prognoositakse
selleks ja järgmiseks aastaks majanduskasvu jätkumist
• Eesti Panga juunikuise prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala
valitsused astuvad piisavaid samme selleks, et võlakriis ei hoogustuks
10

11. EESTI MAJANDUS

12. Välisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu varasemast
vähem, kuid turud eeldavad madala intressimäära
püsimist
3 kuu EURIBOR
Eesti välisnõudluse kasv
15% 5,0%
4,5%
10%
4,0%
5% 3,5%
3,0%
0% 2,5%
2,0%
-5%
1,5%
-10% 1,0%
0,5%
-15% 0,0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
-20% Allikas: EKP
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kevadprognoos 2012 Sügisprognoos 2011
12

13. Eesti kaubandussidemed probleemsete euroala
riikidega on nõrgad
Väliskaubanduspartnerite osakaalud Eesti ekspordis, 2011. aasta (%)
Hispaania
Poola
Itaalia
Hiina
Suurbritannia
Taani
Prantsusmaa
Holland
Norra
Nigeeria
Leedu
Saksamaa
Ameerika Ühendriigid
Läti
Venemaa
Soome
Rootsi
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18
Allikas: statistikaamet
13

14. Peamised riskid tulenevad väliskeskkonnast
• Peamised ohud väliskeskkonnas:
– majandusraskustes euroala riikide korratu kohandumine
– nafta hinna tõus geopoliitiliste pingete tõttu
• Euroalal on SKP kasvu ümbritsevad riskid allapoole, inflatsiooni
ohustavad riskid tasakaalus
14

15. Optimism pole Eestit maha jätnud
Majandususaldusindeks
Tööstus Teenindus Tarbijad Jaekaubandus Ehitus Majandususaldusindeks
120
115
110
105
100
95
90
85
80
75
70
2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused
15

16. Eestis jätkub inflatsiooni alanemine
Inflatsioon komponentide lõikes
12%
10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
alusinflatsioon toit energia ühtlustatud tarbijahinnaindeks
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
16

17. Elavnev laenuaktiivsus põhineb üha
enam kodumaistel hoiustel
Allikad: Eesti Pank

18. Laenuportfelli kvaliteet paraneb jätkuvalt
Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal
portfellist alaneb
Allikad: Eesti Pank18

19. Eesti areng on meie viimase prognoosiga kooskõlas
• Sisenõudlus püsib suhteliselt tugev
• Toormehindade kasv ähvardab sügisel kiirema
inflatsiooniga
• Baromeetrid viitavad suurenenud palgasurve riskile
• Tööandjate ootused hõive kasvu suhtes on alanenud
• Laenukasv on olnud prognoositust kiirem
• Madal EURIBOR soosib laenamist
19

20. Riik peab toimetama mõistlikult
• Eesti riigirahandus on suhteliselt heas seisus ja põhiküsimused on
seotud pigem kaugema tuleviku kui järgmise aasta riigieelarvega
• Tuleb tunnustada valitsust, et jätkuvalt on sihiks jõuda eelarvega
ülejääki: tulenevalt Eesti väiksusest ja avatusest on meie
majanduskasv ka edaspidi heitlik, mistõttu tuleb valmistuda
halvemateks aegadeks
• Sama tähtis on strateegilistest arengukavadest kinnipidamine, et
tagada ärikeskkonna stabiilsus ja hoida ära põhjendamatuid ootusi
kulude poolel
• On tähtis teadvustada, et majanduskasv kujuneb lähiaastatel
märksa aeglasemaks kui möödunud kümnendi kriisieelsetel aastatel
20

21. EUROSÜSTEEMI
RAHAPOLIITILISED MEETMED

22. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:
tavapärased meetmed
Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärk on hinnastabiilsuse säilitamine:
euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskmisel perioodil alla 2%,
kuid selle lähedal
Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks
Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes
intressimäärades
Rahapoliitiliste intressimäärade muutused mõjutavad ettevõtete ja eraisikute
finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Kogunõudluse muutused avaldavad
omakorda mõju inflatsioonile
Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes
tavapärastest meetmetest (intressimäärade muutmisest)
22

23. Euroopa Keskpanga nõukogu on viimase
aasta jooksul intressimäärasid alandanud kolm korda
Rahapoliitiliste intresside vähendamised alates 2011. aasta IV kvartalist:
1) novembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra
2) detsembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra
3) juulis 2012, 0,25 protsendipunkti võrra
23
Allikas: Euroopa Keskpank

24. EURIBORi languse tõttu alanevad ka Eesti
intressimäärad
Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine
intressimäär ja 6 kuu EURIBOR
24
Allikad: Eesti Pank

25. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:
erakorralised meetmed
Erakorralisi rahapoliitilisi meetmeid võtab keskpank selleks, et finantssektori
probleemid ei pärsiks rahapoliitika mõju majandusele
Erakorralised meetmed on näiteks piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga
pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost
Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes
tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada
ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja
inflatsiooni
Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid
25

26. Nende arengutendentside tulemusena kasvas vajadus
lisameetmete (sh rahapoliitiliste meetmete) järele
Septembri algul lepiti Euroopa Keskpanga nõukogus kokku uue meetme (ingl outright
monetary transactions; ee otsesed rahapoliitilised avaturutehingud) rakendamine
Selle raames ollakse valmis teostama lühema tähtajaga riiklike võlakirjade oste
järelturul, et tagada rahapoliitika tõhus ülekanne
Nende tehingute tegemise eeldus on tingimuslikkus – tehingud viiakse läbi üksnes
riikides, mis on sõlminud sellise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või
Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) abiprogrammi, mille raames on võimalik
EFSF/ESMi sekkumine riiklike võlakirjade esmaturul
Võrreldes varasema väärtpaberite ostuprogrammiga (ingl Securities Market
Programme, SMP) on põhierinevus selge tingimuslikkuse olemasolu ja
keskendumine lühema tähtajaga võlakirjade ostule
26

27. Kokkuvõte
• Väliskeskkonnaga seotud riskid on jätkuvalt aktuaalsed, kuid üleilmne kasv siiski
jätkub. See tähendab, et Eesti ettevõtetel peaks lähiajalgi olema ekspordivõimalusi,
kuid kiiret välisnõudluse kasvu ilmselt lähiaastatel oodata ei ole. Ebaühtlane
üleilmne taastumine loob võimaluse panustada toodetele, riikidele ja partneritele,
kes kosuvad keskmisest kiiremini.
• Ekspordi kõrval hakkab majanduskasvu järjest rohkem toetama sisenõudlus (taas
on kosumas investeeringud ja tööhõive kasv on loonud võimalused eratarbimise
suurenemiseks).
• Hetkeolukord toetab investeeringuid. Varajasematel investoritel on mitu eelist.
Olulisemad on soodne intressitase ja tööpuudusest tingitud värbamise võimalused.
• Kuulumine euroalasse, madal riigivõla tase, ettevõtjasõbralik maksukeskkond ja
euroala keskmisest kiirem majanduskasv muudavad Eesti majanduskeskkonna
välisinvestoritele atraktiivseks.
27

28. Tänan tähelepanu eest!