Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid finantsstabiilsuseleEesti Pank
10. mail kell 14 rääkisid Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm keskpanga muuseumis Eesti ettevõtete finantsseisust ja maksevõimest. Anti ülevaate peamistest riskidest, mis mõjutavad Eesti finantssektori toimimist.
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid finantsstabiilsuseleEesti Pank
10. mail kell 14 rääkisid Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm keskpanga muuseumis Eesti ettevõtete finantsseisust ja maksevõimest. Anti ülevaate peamistest riskidest, mis mõjutavad Eesti finantssektori toimimist.
31.oktoobri Eesti Panga muuseumi pressiruumis (Estonia pst 11) pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Pressikonverentsil anname ülevaate:
• kuidas suudavad Eestis tegutsevad pangad vastu panna võimalikele riskidele;
• kuidas mõjutab meie finantssektorit see, et pankade sõltuvus Põhjamaadest on vähenenud;
• kuidas mõjutavad Eesti finantsstabiilsust rahapesuskandaal.
05.05.2021 pressikonverents, kus Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs andsid ülevaate Eesti finantssektori arengust ja kinnisvaraturul toimuvast.
17. aprilli pressikonverents, kus Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller kommenteerivad euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut. 23. aprill 2014
Eesti Panga muuseumi pressiruumis (Estonia pst 11) toimus pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerisid keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Madis Müller Eesti pangandusturust ja ühistulisest pangandusestEesti Pank
Eesti Panga asepresident Madis Müller võttis osa hoiu-laenuühistute ja ühistupanganduse konverentsi aruteluringist „Omavalitsuste ja kohalike pankade roll Euroopa Investeerimiskava toetamisel“
1. november 2016
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
2. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
• Euroala ja lähiriikide laenuturu areng
• Eesti ettevõtete rahastamine
• Eesti majapidamiste rahastamine
• Laenupakkumine Eestis
Esitluse teemad:
2
4. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
2012 2013 2014 2015
Soome Eesti Läti Rootsi euroala
Ettevõtete pangalaenude portfelli aastakasv
Allikad: Euroopa Keskpank, Rootsi keskpank,
Eesti Panga arvutused
Euroala ettevõtete laenuaktiivsus suureneb, kuid on endiselt
väike, majapidamiste oma mõnevõrra suurem
4
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
2012 2013 2014 2015
Soome Leedu Eesti
Läti Rootsi euroala
Majapidamiste eluasemelaenude aastakasv
Allikad: Euroopa Keskpank, Rootsi keskpank,
Eesti Panga arvutused
Rootsi ja Soome: laenuaktiivsus suhteliselt suur
Leedu: laenuaktiivsus kogub vaikselt hoogu
Läti: laenuaktiivsus endiselt väga väike
5. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2011 2012 2013 2014 2015
Soome Leedu Eesti
Läti Rootsi euroala
Ettevõtete uute laenude intressimäär
Allikas: Euroopa Keskpank
Tänavu peaks aktiivsus kasvama: laenustandardid on
leevenenud, baasintressimäärad on väga madalad ja
väljastatud laenude intressimäärad on alanenud
5
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
2011 2012 2013 2014 2015
majapidamiste eluasemelaenud ettevõtete laenud
Laenustandardeid karmistanud ja leevendanud pankade osakaalu vahe
euroalal
Allikas: Euroopa Keskpank
6. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
Intressimäärad on madalad ja investorid otsivad
endiselt tulukust, mis soodustavad pangalaenude
asendumist turupõhise rahastamisega
6
-120
-100
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
80
2011 2012 2013 2014 2015
mldeurot
noteeritud aktsiad pangalaenud võlakirjad
Euroala mittefinantsettevõtete pangalaenude portfelli kvartalimuutus ning võlakirjade ja aktsiate emissiooni netomaht
Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Panga arvutused
8. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
Vähese investeerimisaktiivsuse tõttu on ettevõtete kapitalivajadus
suhteliselt väike ja see hoiab laenukasvu mõõduka
Varude ja jaekaubanduse käibe kasv on suurendanud nõudlust lühiajaliste laenude
järele
8
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
2005 2007 2009 2011 2013 2015 I-III kv
osakaallisandväärtuses
muu kaubandus ehitus ja kinnisvara veondus ja laondus
töötlev tööstus energeetika varud
Ettevõtete põhivarainvesteeringud ja varud
Allikas: statistikaamet
9. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
Võlakohustuste kasvu veavad peamiselt jaekaubanduse
ja tööstuse ettevõtted
9
-20 30 80 130
veondus ja
laondus
agraar-
sektor
taristu
ehitus ja
kinnisvara
tööstus
kaubandus
mln eurot
lühiajalised laenud pikaajalised laenud
Laenujäägi aastakasv 2015. aastal
Allikas: Eesti Pank
Laenujäägi aastakasv 2015. aastal
10. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
Võlakohustuste struktuur on samasugune kui
paaril viimasel aastal
10
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 III kv
kodumaine pangalaen ja liising muu kodumaine laen kodumaised võlakirjad
välismaised laenud välismaised võlakirjad
Ettevõtete võlakohustuste struktuur
11. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
Põhivarainvesteeringutest “vabanenud” raha toel
on suurenenud dividendimaksed ja likviidsed varad
11
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
2005 2007 2009 2011 2013 2015
mlneurot
makstud tulumaks (vasak telg)
makstud tulumaksu osakaal kasumis (parem telg)
Ettevõtete jaotatult kasumilt makstud juriidilise isiku tulumaks
Allikad: maksu- ja tolliamet, statistikaamet
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
0
1
2
3
4
5
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
mldeurot
kodumaised hoiused (vasak telg)
välismaal asuvad hoiused (vasak telg)
kodumaiste hoiuste aastakasv (parem telg)
hoiused suhtena SKPsse (parem telg)
Ettevõtete hoiuste maht
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet
12. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
0
5
10
15
20
25
30
35
2005 2007 2009 2011 2013 2015
mldeurot
omakapital (vasak telg) välismaised võlakohustused (vasak telg)
kodumaised võlakohustused (vasak telg) võlg suhtena omakapitali (parem telg)
Ettevõtete võlg ja omakapital
Allikas: Eesti Pank
Võlakapitali osakaal ettevõtlussektori rahastamises tasapisi
suureneb
12
13. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
Välismaiste otseinvesteeringute sissevool on viimastel aastatel olnud
suhteliselt väike ja suuresti kaubandusesektorikeskne
13
-600
-400
-200
0
200
400
600
800
1000
1200
2005 2007 2009 2011 2013 2015
mlneurot
muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus veondus ja laondus ehitus ja kinnisvara töötlev tööstus kaubandus
Välismaiste otseinvesteeringute struktuur tegevusalade kaupa
Allikas: Eesti Pank
14. Ettevõtete ligipääs rahastamisele püsib hea ja
rahastamisvõimalused ei piira investeerimist
Rahastamisvõimalusi toetavad kogutud kasumid, soodne finantsseis,
hea ligipääs pangalaenudele ja madal baasintressimäär
16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade 14
0
1
2
3
4
5
6
7
8
Kreeka
Küpros
Itaalia
Leedu
Hispaania
Sloveenia
EuroopaLiit
Prantsusmaa
Läti
Poola
Rootsi
Ühendkuningriik
Austria
Saksamaa
Eesti
Luksemburg
Soome
2015 2014
Ettevõtete hinnang ettevõttevälise rahastamise kättesaadavusele
Allikas: EKP ettevõtete rahastamisvõimaluste uuring
Märkus. Skaalal tähistab 1, et kättesaadavus ei takista üldse äritegevust, ja 10, et
takistab väga palju
0
10
20
30
40
50
60
70
2004 2006 2008 2010 2012 2014
%vastanutest
stimuleeriv piirav
Ettevõtete kasum ja finantsolukord kui jooksva aasta investeeringuid
mõjutav tegur
Allikas: konjunktuuriinstituut
15. Kinnisvaraettevõtete rahastamises on varasemast suurem
roll ettevõtetevahelistel laenudel
Välisrahastamise roll on suurenenud omakapitali puhul
16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade 15
0
1
2
3
4
5
6
7
2010 2011 2012 2013 2014 III kv 2015
mldeurot
* 2014. ja 2015. aasta kohta 2013. aasta andmed
muud kodumaised võlakohustused*
muud välisvõlakohustused
grupisisesed välislaenud
kodumaised pangalaenud ja liising
Kinnisvaraettevõtete võlakohustused
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank, Eesti Panga arvutused
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
0
1
2
3
4
5
6
2005 2007 2009 2011 2013
mldeurot
residendid (vasak telg)
mitteresidendid (vasak telg)
mitteresidentide osakaal (parem telg)
Kinnisvaraettevõtete omakapital
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank, Eesti Panga arvutused
17. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
Majapidamiste ostujõud ja säästmisvõime on suurenenud
tänu sissetulekute kasvule ja hindade alanemisele
17
0
50
100
150
200
250
300
2005 2007 2009 2011 2013 2015
keskmine brutokuupalk investeeringud jaemüük
Majapidamiste sissetulekud, tarbimine ja investeeringud, I
kv 2005 = 100 (4 kvartali libisev keskmine)
Allikas: statistikaamet
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2015
2014
2013
2012
ei jää üle kuni 45 eurot 46–130 eurot
131–255 eurot üle 255 euro kuni 50 eurot
51–250 eurot 251–500 eurot üle 500 euro
ei oska öelda
Joonis 3.1.2. Leibkondade raha ülejääk pärast esmavajadusi
ja laenumakseid
Allikas: TNS Emori Eesti leibkondade finantskäitumise uuring
Joonis 3.1.2. Leibkondade raha ülejääk pärast esmavajadusi
ja laenumakseid
Allikas: TNS Emori Eesti leibkondade finantskäitumise uuring
2015. aastal oli majapidamisi, kellel jäi pärast esmatarbekulutusi ja
laenumakseid raha üle, ligikaudu sama palju kui enne kriisi
18. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
Suurenenud säästmisvõime toel suurenevad ka säästud
18
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2005 2007 2009 2011 2013 2015
suhtenaSKPsse
Läti Eesti Soome Leedu
Saksamaa Rootsi euroala
Majapidamiste finantssäästud
Allikas: Eurostat
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
0
1
2
3
4
5
6
2009 2011 2013 2015
mldeurot
tähtajalised ja säästuhoiused (vasak telg)
üleöö- ja nõudmiseni hoiused (vasak telg)
hoiuste mahu aastakasv (parem telg)
Majapidamiste hoiuste maht
Allikas: Eesti Pank
Enamiku teiste euroala riikidega võrreldes on finantssäästud siiski suhteliselt väikesed
19. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
Majapidamiste laenuaktiivsus on mõõdukalt kasvanud
19
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
4.0
4.5
5.0
5.5
6.0
6.5
2008 2010 2012 2014
mlderurot
eluasemelaenude jääk (vasak telg)
eluasemelaenude jäägi aastakasv (parem telg)
Eluasemelaenude jääk
Allikas: Eesti Pank
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
0
300
600
900
1200
1500
1800
2100
2008 2010 2012 2014
mlneurot
muu liising ja faktooring õppelaenud
krediitkaardi- ja arvelduslaenud liising
muud tarbimislaenud portfelli aastakasv (parem telg)
Majapidamiste muude laenude jääk
Allikas: Eesti Pank
Nõudlus on enim suurenenud eluasemelaenude ja autoliisingu järele
20. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
Arvestades Eesti SKP suhteliselt madalat taset on Eesti
majapidamiste ja ettevõtete võlakoormus küllaltki suur
Ehkki võlakoormus on paljudes teistes riikides märgatavalt suurem kui Eestis, on vaid üksikute
sama rikaste riikide võlakoormus olnud suurem kui Eesti oma
20
0%
50%
100%
150%
200%
250%
7000 28000
võlgsuhtenaSKPsse
SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel (logaritmskaala)
Euroopa Eesti
Mittefinantsettevõtete võlg Euroopas ja Eestis ( 5 aasta
keskmine)
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
7000 28000
võlgsuhtenaSKPsse
SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel (logaritmskaala)
Euroopa Eesti
Majapidamiste võlg Euroopas ja Eestis ( 5 aasta keskmine)
22. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
Pankade laenupakkumise võime püsib hea:
kapitaliseeritus on kõrge ja rahastamisolukord soodne
Kodumaiste hoiuste kasvust ja laenude tagasimaksetest endiselt piisab praeguse
laenunõudluse teenindamiseks
22
30%
40%
50%
60%
70%
80%
0
4
8
12
16
20
2008
2010
2012
2014
emiteeritud võlakirjad (vasak telg)
mitteresidentide hoiused (vasak telg)
residentide hoiused (vasak telg)
emapankadelt kaasatud vahendid (vasak telg)
hoiuste osakaal võlakohustustes (parem telg)
Pankade võlakohustuste struktuur
Allikas: Eesti Pank
mldeurot
50%
100%
150%
200%
250%
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
kõik residendid
Laenude-hoiuste suhtarv
Allikas: Eesti Pank
23. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
Ettevõtete laenuturul on konkurents üsna tugev
Eluasemelaenude turul konkurents nõrgenes ja turul aktiivselt
tegutsevaid panku on vähem
23
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
3.5%
2010
2011
2012
2013
2014
2015
vähima ja suurima marginaali vahemik keskmine
Nelja suure panga eluasemelaenude keskmine intressimarginaal
Allikas: Eesti Pank
1%
2%
3%
4%
5%
2010
2011
2012
2013
2014
2015
vähima ja suurima marginaali vahemik keskmine
Nelja suure panga ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine
intressimarginaal
Allikas: Eesti Pank
24. 16.02.2016 Majanduse rahastamise ülevaade
Laenuaktiivsus euroalal
• Euroalal on laenuaktiivsus aeglaselt suurenenud, kuid on endiselt siiski üsna väike
• Leevenenud laenustandardid ja alanevad intressimäärad annavad lootust aktiivsuse kasvuks
Eesti ettevõtted
• Ettevõtete kapitalivajadus on väike ning see hoiab laenu- ja omakapitaliinvesteeringute kasvu mõõduka
• Ettevõtete ligipääs rahastamisele on suhteliselt hea
• Kinnisvaraettevõtete rahastamises mängivad üha suuremat rolli ettevõtetevahelised laenud
Eesti majapidamised
• Majapidamiste ostujõud ja säästmisvõime suurenesid tänu sissetulekute kasvule ja hindade alanemisele
• Majapidamiste finantskäitumine pole eriti muutunud ja on vaoshoitud
• Laenuaktiivsus on mõõdukalt suurenenud: peamiselt eluasemelaenud ja autoliising
Laenupakkumine
• Pankade rahastamine, kasumlikkus ja kapitaliseeritus ei sea piiranguid laenupakkumisele, st pankade
laenupakkumise võime püsib hea
• Ettevõtete laenuturul on konkurents üsna tugev, eluasemelaenude turul on nõrgenenud
Kokkuvõtteks
24
25. Aitäh!
Jälgi Eesti Panka ka Twitteris:
https://twitter.com/EestiPank
16.02.2016 25Majanduse rahastamise ülevaade