Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris. Pressikonverentsil saab teada: kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.

1. Finantsstabiilsuse Ülevaade
16. november 2022

2. MAJANDUSAKTIIVSUSE KAHANEMINE AASTA
TEISES POOLES VÄHENDAB ETTEVÕTETE TULUSID
2
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
2017 2018 2019 2020 2021 2022
SKP ettevõtete hoiused kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu)
SKP, ettevõtete kasumi ja hoiuste aastakasv

3. KAHANEV NÕUDLUS, KIIRE HINNAKASV JA SUURENEVAD
LAENUTEENINDUSKULUD SEAVAD MAKSEVÕIME OHTU
3
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
hoiuste aastakasv töötuse määr keskmise brutokuupalga reaalkasv
Keskmise palga reaalkasv, majapidamiste hoiuste kasv ning töötus
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.

4. INTRESSIMÄÄRADE TÕUS ON KIIRESTI
SUURENDAMAS LAENUMAKSEID
4
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
i+1pp
i+2pp
i+3pp
i+4pp
i+5pp
ettevõtted majapidamised
Erasektori intressikoormus*:
tegelik ja hinnang erinevate intressimäära tasemete korral
hinnang
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
* Intressikoormus on arvutatud kui intressikulude ja kasutada oleva tulu (majapidamised)
ning segatulu ja tegevuse ülejäägi (SKP arvestusest, ettevõtted) suhtarv.

5. INTRESSIMÄÄRADE TÕUS SUURENDAB PANKADE
PUHASINTRESSITULU JA KASUMLIKKUST
5
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
i (II kv 2022) i+1pp i+2pp i+3pp i+4pp i+5pp
intressitulu/intressiteenivad varad
intressikulu/intressikandvad kohustused
puhasintressimarginaal
Puhasintressimarginaal* 2022. aasta II kvartali seisuga
tegelik ja arvestuslik erinevate intressimäära tasemete juures
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
* Puhasintressimarginaal on puhasintressitulu ja intressiteenivate varade suhtarv.

6. EESTI PANGA SEPTEMBRIPROGNOOSIL PÕHINEVA
STSENAARIUMI KORRAL SUURENEVAD VIIVISLAENUD
PRAEGUSELT 0,2%LT JÄRGMISEL AASTAL 1%NI
6
Allikas: Eesti Pank.
Geopoliitilise ebastabiilsuse tõttu on määramatus lähiaja
majandusarengu osas varasemast suurem
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
ettevõtete laenud eluasemelaenud tarbimislaenud
viivislaenud 30.09.2022
seisuga
EP septembriprognoosi
põhistsenaarium
Euribor 3%
Euribor 5%
eelmine finantskriis
Võimalik viivislaenude osakaal laenuportfellist

7. PANKADE KAPITALISEERITUS ON TUGEV,
MISTÕTTU SAADAKSE LAENUKAHJUMITEGA
VAJADUSEL HAKKAMA
7
Allikas: Eesti Pank.
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
kapital laenukahjumid kapital laenukahjumid kapital laenukahjumid
kõik pangad süsteemselt olulised pangad väikepangad
%
riskiga
kaalutud
varadest
miinimumnõue makro- ja mikrojärelevalvelised nõuded vabatahtlik puhver
Pangandussektori kapitaliseeritus ja võimalikud laenukahjumid

8. MÕNED PANGAD EMITEERIVAD LISAKS HOIUSTE
KAASAMISELE RAHVUSVAHELISTEL KAPITALITURGUDEL
VÕLAKIRJASID
8
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
180%
200%
0
5
10
15
20
25
30
35
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
miljardites
eurodes
emiteeritud võlakirjad
pankadelt kaasatud vahendid
mitteresidentide hoiused
residentide hoiused
laenude-hoiuste suhtarv (parem telg)
Pankade kohustuste struktuur ja laenude-hoiuste suhtarv
Allikas: Eesti Pank.

9. INVESTORID HINNASTAVAD RISKE KÕRGEMALT
JA SEE PEEGELDUB VÕLAKIRJADE INTRESSIMÄÄRADES
9
Allikad: Bloomberg, Eesti, Panga arvutused.
-1,0%
0,0%
1,0%
2,0%
3,0%
4,0%
01.2022 04.2022 07.2022 10.2022
intressimäära vahe Saksa riigivõlakirjaga turu intressimäär
LHV ja Luminori eurodes pandivõlakirjade turuintressimäärad
Märkus. 2025. aastal aeguvad võlakirjad.
Andmed seisuga 09.11.2022.

10. VÄLISINVESTORID NÄEVAD SIINSEID RISKE SUUREMANA EESTI
GEOGRAAFILISE LÄHEDUSE TÕTTU SÕJAPIIRKONNALE
10
Allikas: Bloomberg.
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
01.2022 04.2022 07.2022 10.2022
Kreeka
Leedu
Eesti 07/10/2032
Eesti 06/10/2030
Portugal
Saksamaa
Pikaajaliste riigivõlakirjade turuintressimäärad
Andmed seisuga 11.11.2022.

11. KAUDSELT ON RAHA- JA KAPITALITURGUDEGA SEOTUD
RISKIDELE AVATUD KA ROOTSI PANKADE TÜTARPANGAD
11
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
4 500
5 000
pankadevahelised
kohustused
hoiused pandikirjad muud võlakirjad
miljardites
Rootsi
kroonides
2019 I kv 2020 I kv 2021 I kv 2022 I kv
Rootsi suurimate pankade peamised rahastusallikad
Allikas: Riksbank.

12. ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE PANGALAENUDE
KASV ON SEL AASTAL KIIRENENUD
12
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
2017 2018 2019 2020 2021 2022
laenuportfell kokku
ettevõtete pikaajalised
laenud
ettevõtete lühiajalised
laenud
eluasemelaenud
muud majapidamiste
laenud
Pankade laenuportfelli aastakasv laenusegmentide lõikes
Allikas: Eesti Pank.

13. ETTEVÕTETE LAENUDE KASVU ANDIS
PEAMISE PANUSE KINNISVARASEKTOR
13
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
2017 2018 2019 2020 2021 2022
põllumajandus
tööstus
kinnisvara ja
ehitus
kaubandus
muud sektorid
Ettevõtetele antud laenude jäägi aastakasv
Allikas: Eesti Pank.
Kinnisvara- ja ehitussektori laenude osakaal suurenes 41%ni
ettevõtete kogulaenuportfellist

14. NÕUDLUS ELUASEMETURUL AASTA TEISEL POOLEL
VÄHENES JA HINNAKASV PEATUS
14
Allikas: Maaamet.
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
1 600
1 800
2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Korteritehingute arv ja keskmine hind
Tallinnas ja mujal Eestis
Eesti (va Tallinn) tehingute arv Tallinna tehingute arv
Tallinna keskmine hind (€/m2, parem telg) Eesti (va Tallinn) keskmine hind (€/m2, parem telg)

15. ELUASEMEHINDADE KIIRE KASVU TÕTTU
ON TURG MÕNEVÕRRA ÜLEHINNATUD
15
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
0
50
100
150
200
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
eluaseme hinnaindeks
keskmine palk
Eluaseme hinna ja keskmise brutokuupalga kasv
(2015 = 100)

16. NÕUDLUS ELUASEMELAENUDE JÄRELE ON VÄHENEMAS,
KUID ON JÄTKUVALT SUUREM KUI ENNE PANDEEMIAT
16
Allikas: Eesti Pank.
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
0
50
100
150
200
250
2019 2020 2021 2022
miljonites
eurodes
laenude maht (vasak telg) laenude arv (parem telg)
Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude maht ja arv

17. RISKID FINANTSSEKTORI STABIILSUSELE JA
EESTI PANGA MEETMED

18. EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU ON KIIRE
HINNATÕUSU KONTROLLI ALLA SAAMISEKS
INTRESSIMÄÄRASID TÕSTNUD
18
Allikas: Bloomberg.
-1,0%
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
01.2022 04.2022 07.2022 10.2022
Euribor 6 kuud
Andmed seisuga 10.11.2022.

19. PEAMISED EESTI FINANTSSTABIILSUST
OHUSTAVAD RISKID
19
Risk 1
 Tänu tugevale kapitaliseeritusele suudavad pangad võimalike
laenukahjumitega toime tulla
ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE
MAKSEVÕIME HALVENEMINE
EESTIS JA PANKADELE OLULISTEL
LÄHITURGUDEL
Kahaneva nõudluse, kiire inflatsiooni ja suurenevate laenuteenindamise
kulude mõjul ettevõtete ja majapidamiste maksevõime halveneb ja
pankade laenukahjumid suurenevad Eestis ja pankadele olulistel
lähiturgudel.
1 2 3 4 5 6
Skaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2022 hinnanguga.

20. PEAMISED EESTI FINANTSSTABIILSUST
OHUSTAVAD RISKID
20
Risk 2
 Mitmed võla kasvu näitajad viitavad, et kiirest laenukasvust tulenevad
riskid on viimase aasta jooksul suurenenud
1 2 3 4 5 6
Skaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2022 hinnanguga.
KIIRE LAENUKASV JA
VÕLAKOORMUSE SUURENEMINE
Ettevõtete ja majapidamiste laenud kasvavad jätkuvalt kiiresti ja
võlakoormus hakkab suurenema. Seetõttu suureneb oht, et varasemast
suurem hulk laenuvõtjaid satub laenude tagasimaksmisega raskustesse
ja pankade laenukahjumid suurenevad.

21. ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE VÕLA KASVU
NÄITAJAD VIITAVAD, ET RISKID ON SUURENENUD
21
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
• Võla kasv on ületanud
pikaajalist
majanduskasvu alates
2021. aasta lõpust
• Lähiajal võib oodata küll
laenunõudluse
kahanemist, kuid võlg
kasvab prognoosi järgi
järgmistel aastatel siiski
kiiremini kui majandus
tervikuna
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
8 aasta keskmine SKP kasv
võlg
nominaalne SKP*
Reaalsektori võla ja nominaalse SKP aastakasv
prognoos
* Libisev 4 kvartali SKP aastakasv

22. • Majanduskasvust kiirem võla kasv tähendab seda, et laenuvõtjad peavad majandusolude
halvenedes tulema toime varasemast suurema laenukoormusega. See suurendab ohtu,
et laenumaksetega jäädakse varasemast enam hätta ja pankade laenukahjumid
suurenevad.
• Suurenenud riskide realiseerumise võimaliku mõju vähendamiseks on mõistlik tugevdada
pankade kapitalipuhvreid, et tagada majanduse jätkuv rahastamine.
• Seega peame õigeks nn. vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude suurendamist 1,5%ni
seniselt 1% tasemelt. Täiendav nõue jõustuks aasta pärast. Hindame vajadust nõude
jõustamiseks täiendavalt 6 kuu pärast, loobudes sellest, kui see piirab laenuandmist ja
laenukasv selgelt aeglustub.
• Lisaks: Tulenevalt LHV Panga turuosa kasvust otsustas Eesti Pank tõsta pangale
kohalduvat süsteemselt olulise krediidiasutuste kapitalipuhvri nõuet 1,5%lt 2%le
alates 1. jaanuarist 2023
EESTI PANK PEAB ÕIGEKS PANKADE KAPITALIPUHVRITE
JÄTKUVAT TUGEVDAMIST
22

23. PEAMISED EESTI FINANTSSTABIILSUST
OHUSTAVAD RISKID
23
Risk 3
 Võlakirjade kaudu rahastamise osakaal on kogu pangandussektori vaates
pigem väike, puudutades mõnesid üksikuid panku
1 2 3 4 5 6
Skaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2022 hinnanguga.
PANKADE RAHASTAMISEGA
SEOTUD RISKIDE SUURENEMINE
Ebakindluse suurenemine ja intressimäärade tõus raha- ja
kapitaliturgudel teevad võlakirjade emiteerimise nii Eesti pankade kui
nende lähiturgudel tegutsevate emapankade jaoks keerulisemaks ja
kallimaks ning see pingestab nende likviidsus- ja rahastamisseisu.

24. • Eesmärk on tagada turvalise hoiustamise võimalus vähemalt
suuremates hoiu-laenuühistutes (HLÜdes), mis töötavad sisuliselt
sarnastel alustel pankadega.
• Riiklik hoiuste tagamine saab loogiliselt käia üksnes käsikäes riikliku
järelevalvega. Vastasel juhul peame ühiskondlikult kinni maksma
võimalike kuritarvituste kulud, omamata hoobasid võimaliku kahju
piiramiseks.
• Eesti Pank on alates 2017. aastast soovitanud viia suuremad HLÜd
finantsjärelevalve alla ning seada täiendavaid nõudeid nende
kapitalile, likviidsusele ja juhtimisele. Väiksemate HLÜde jaoks oleks
mõistlik tõhustada sisekontrolli reegleid, suurendada
likviidsusnõudeid ja neile peaksid laenuandmisel kehtima
krediidiandjatega sarnased nõuded.
LOODETAVASTI TEKIB TULEVIKUS JÄRELEVALVE HOIU-
LAENUÜHISTUTE TEGEVUSE ÜLE
24

25. EESTI PANGA MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMED
25
Nõude määr
0%
(1% alates 07.12.2022)
Swedbank AS 2%
AS SEB Pank 2%
Luminor Bank AS 2%
AS LHV Pank 1,5%
(2% alates 01.01.2023)
15%
Laenu tagatuse piirmäär 85%***
Laenumaksete piirmäär 50%
Maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat
* Nõue on seatud sisereitingute meetodit kasutavate pankade hüpoteeklaenuportfelli keskmisele riskikaalule.
** Piirmäärasid võib ületada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude puhul.
*** KredExi käendusega antud laenude puhul on piirmäär 90%.
Meede
Vastutsükliline kapitalipuhver
Süsteemselt olulise krediidiasutuse
puhver
Hüpoteeklaenude riskikaalu alampiir*
Eluasemelaenude väljastamise
nõuded**