22.11.2023

1. Eesti finantssektori olukord
ja peamised riskid
22. november 2023

2. 2
Finantsstabiilsuse ülevaate peamised teemad
• Kuidas pered ja ettevõtted majanduslanguse ja kõrgemate intresside keskkonnas
laenumaksetega hakkama saavad?
• Kuidas mõjutab intressimäärade tõus pankade tulusid ja kulusid?
• Kas pangad saavad vajaduse korral hakkama ka võimalike kasvavate
laenukahjumitega?

3. 3
Ettevõtete müügitulu ja kasum
on viimastel perioodidel kahanema hakanud
Allikas: statistikaamet.
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
2019 2020 2021 2022 2023
-5%
2023 II kv
MÜÜGITULU MUUTUS
KASUMI MUUTUS
-8%
2023 II kv

4. 4
Ettevõtetel on aidanud laenumaksetega
toime tulla müügitulu ja kasumi varasem kiire kasv
2018
2019
2020
2021
2022
2023*
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.
* Viimase 4 kvartali libisev näitaja.
0%
30%
60%
90%
0
3
6
9
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023*
mld eurodes
+3,5 MLD €
+ 1,2 MLD €
INTRESSIMAKSED ÄRIKASUM
Intressi-
maksed
23%
ärikasumist

5. 5
Majapidamised on laenumaksetega
toime tulnud tänu madalana püsinud
tööpuudusele ja kiirele palgakasvule
2018
I
kv
2019
I
kv
2020
I
kv
2021
I
kv
2022
I
kv
2023
I
kv
7,3%
2023 III KV
Allikas: statistikaamet.
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
+12,4%
2023 II KV
TÖÖPUUDUS PALGAKASV
2018
I
KV
2019
I
KV
2020
I
KV
2021
I
KV
2022
I
KV
2023
I
KV

6. 6
Pankade laenukvaliteet on vaatamata
majanduslangusele endiselt hea
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2018 2019 2020 2021 2022 2023
1,4%
01/2018
2018 2019 2020 2021 2022 2023
0,1%
09/2023
0,4%
01/2018
ÜLE 60 PÄEVA MAKSETÄHTAEGA ÜLETAVAD LAENUD*
ettevõtted
0,3%
09/2023
eluasemelaenud
Allikas: Eesti Pank.
* Osakaaluna vastavas laenuportfellis.

7. 7
Laenukasv on aeglustunud, kuid siiski
endiselt palju kiirem kui euroalal
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
2019 2020 2021 2022 2023
Eesti
euroala
ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE LAENUJÄÄGI AASTAKASV
+6,3%
-0,3%
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank.

8. 8
Eluasemelaenuturu aktiivsus on
taandunud pandeemiaeelsele tasemele
KORTERITEHINGUTE ARV ELUASEMELAENUDE ARV
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
2016
I
KV
2017
I
KV
2018
I
KV
2019
I
KV
2020
I
KV
2021
I
KV
2022
I
KV
2023
I
KV
Allikad: Eesti Pank, maa-amet.
4321
LAENU
2023 III KV
5426
TEHINGUT
2023 III KV

9. 9
Kinnisvarahindade kasvu aeglustudes
on eluasemeturu ülehinnatus vähenenud
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
-0,4
-0,3
-0,2
-0,1
0
0,1
0,2
0,3
0,4
0,5
2005 2010 2015 2020
95%line usaldusvahemik
alahinnatus
TEGELIKU KINNISVARAHINNA JA
SEDA PIKAAJALISELT MÕJUTAVATE TEGURITE
KAUDU HINNATUD VÄÄRTUSE ERINEVUS*
* Väärtus 0,1 tähistab 10%list ülehinnatust.
ülehinnatus

10. 10
Pankade poolt kinnisvaraettevõtetele
antud laenudega seotud riskid püsivad
KINNISVARA- JA EHITUSETTEVÕTETE LAENUD
(aastakasv ja osakaal pankade laenuportfellis)
EUROALA
KESKMINE:
32% laenu-
portfellist
5,9%
09/2023
Allikas: Eesti Pank.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2019 2020 2021 2022 2023
19,5%
01/2023
3,6%
01/2019
41%
ettevõtete
laenuportfellist
09/2023
34%
ettevõtete
laenuportfellist

11. 11
Rahapoliitiliste intressimäärade tõustes on
lisaks laenuintressimääradele kerkinud ka
tähtajaliste hoiuste intressimäärad
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2022 2023
3,52%
09/2023
3,66%
ECB ÜLEÖÖ-HOIUSEINTRESS PANKADELE
ETTEVÕTTED
MAJAPIDAMISED
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank.
0,50%
0,29%
01/2022

12. 12
Eesti pankade poolt eraisikutele
makstavad tähtajaliste hoiuste intressimäärad
on euroala keskmisest kõrgemad
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2022 2023
MAJAPIDAMISED
2022 2023
ETTEVÕTTED
Eesti
euroala Eesti
euroala
3,66%
09/2023
3,08%
3,52%
09/2023
3,58%
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank.
-0,30%
0,24%
0,29%
01/2022
0,50%
01/2022

13. 13
Kallima hinnaga rahastuse osakaal pankades on
suurenenud ja rahastamiskulu tõstnud
0%
50%
100%
dets. 2021 sept.23
PANKADE KOHUSTUSTE STRUKTUUR
NÕUDMISENI JA ÜLEÖÖHOIUSED (43%)
TÄHTAJALISED HOIUSED (18%)
MITTERESIDENTIDE HOIUSED (12%)
LAENUD TEISTELT PANKADELT (8%)
VÕLAKIRJAD (10%)
MUUD KOHUSTUSED (1%)
Allikas: Eesti Pank.

14. 14
Intressimäärade tõusu mõjul on pankade tulu
hoogsalt kasvanud, kuid ka intressikulu
on hakanud kerkima
2023
I
kv
Allikas: Eesti Pank.
022
I
kv
2023
I
kv
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2022 2023
% koguvaradest INTRESSIKULU
puhas-
intressitulu
3,45%
(koguvarade
suhtes)
INTRESSITULU

15. 15
Intressitõusust võidavad nõudmiseni hoiuste osakaalu
tõttu rohkem suuremad, süsteemselt olulised pangad
INTRESSITULU INTRESSIKULU
Allikas: Eesti Pank.
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
süsteemselt
olulised pangad
teised pangad süsteemselt
olulised pangad
teised pangad
% koguvaradest
2022 II KV
2023 III KV
2022 II KV
2023 III KV
2022 II KV
PUHASINTRESSI-
TULU:
SÜST. OL.
PANGAD + 2,2 PP;
TEISED +0,8 PP
2023 III KV
2022 II KV
2023 III KV

16. 16
Peamised riskid
finantsstabiilsusele

17. 17
Majanduslangus ja aeglane taastumine
ohustavad ettevõtete ja majapidamiste
laenuteenindamise võimet
• Kaubanduspartnerite kesise majandusolukorra, Eesti ettevõtete vähenenud
konkurentsivõime ja endiselt suure ebakindluse tõttu ei ole majanduse kiiret
kasvule pöördumist oodata.
• Ettevõtete maksevõimele on suurimaks ohuks müügitulu langus pikema perioodi
jooksul. Majapidamiste maksevõime puhul on määrav, kuidas areneb tööpuudus.
• Intressikulude kasv teeb laenuteenindamist keerulisemaks, kuid eraldiseisvalt suuri
laenumakseprobleeme kaasa ei too.

18. 18
Intressitõusude koormus ettevõtetele ja inimestele
on väiksem kui kiire hinnatõusu jätkumisega
kaasnev kahju
0
5
10
15
20
25
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023*
MLD €
MAJAPIDAMISTE INTRESSIMAKSED JA KASUTATAV TULU
INTRESSIMAKSED
KASUTATAV TULU
* Viimase 4 kvartali libisev näitaja. Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
Kui 2021. aastal
moodustasid
intressimaksed 1,8%
majapidamiste
kasutatavast
tulust, siis 2023. aasta
II kvartali seisuga 3,5%.

19. 19
Hoiuseintressimäärade tõus suurendab pankade
intressikulu
• Seni on intressimäärade tõusu mõjul suurenenud peamiselt pankade intressitulu,
ettevaates aga hakkab suurenema pigem intressikulu.
• Eesti pangandussektori intressikulu on olnud madal tänu nõudmiseni hoiuste
suurele osakaalule. Tähtajaliste hoiuste intressimäärade tõus on aga suurendanud
tähtajaliste hoiuste osa nõudmiseni hoiuste arvelt.
• Hoiuste kasvu aeglustudes on pangad pidanud suurendama välismaistelt
emapankadelt võetud laenude ja võlakirjade emiteerimise teel saadud rahastuse
osa.

20. 20
Pankade kapitaliseeritus on praegu piisav, kuid
olnud viimastel aastatel dividendide maksmist
soosiva maksustamise tõttu langustrendil
24%
2023 II KV
18%
2023 II KV
Allikas: finantsinspektsioon.
0%
10%
20%
30%
40%
2018 2019 2020 2021 2022 2023
ÜLEJÄÄNUD PANGAD
NELI SUUREMAT,
SÜSTEEMSELT OLULIST
PANKA
33%
2018 I KV
23%
2018 I KV

21. 21
Pankade plaanitavad täiendavad dividendide
väljamaksed vähendaksid kapitalinõudeid ületavat
kapitalivaru poole võrra
PANKADE KAPITALISEERITUS (2023 II KV)
miinimumnõue
makro- ja mikrojärelevalvelised
nõuded
vabatahtlik puhver
Allikas: finantsinspektsioon.
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
kõik pangad süsteemselt olulised
pangad
teised pangad
18%
24%
‒ 3 PP
20%
23%

22. 22
Eesti Panga kapitalinõuded pankadele on endiselt
vajalikud, et tagada piisav kapitalivaru riskide katteks
Vastutsüklilise
kapitalipuhvri nõude
määr jääb 1,5%-le,
kuna varasema kiire
laenukasvu tõttu on
pankade laenuportfell
täna riskantsem.
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
2013 2015 2017 2019 2021 2023
VÕLA KASV
SKP 8 AASTA KESKMINE KASV
SKP KASV
10,2%
2023 II KV
6,7%
2023 II KV
Allikas: Eesti Pank, statistikaamet.

23. 23
Kokkuvõtteks
• Probleemlaenude osakaal tõenäoliselt suureneb, kuid tänu varem kogutud
puhvritele ei kaasne sellega suuri tagasilööke finantsstabiilsusele ja majandusele.
• Intressimäärade tõus suurendab lisaks intressitulule ka pankade rahastamiskulu ja
pankade kasumlikkus mõnevõrra väheneb.
• Pankade kogutud kapitalipuhvrid on praegu piisavad, et katta nõrga
majanduskeskkonna tingimustes tekkida võivaid kahjumeid.
• Eesti Panga poolt pankadele kehtestatud kapitalipuhvrite nõuded on endiselt
õigustatud ja vajalikud, et tagada piisav kapitalivaru riskide katteks.