Download to read offline
Uploaded byEesti Pank
Tööturu Ülevaade 2/2015
Keskpanga ökonomist Orsolya Soosaar annab ülevaate Eesti tööturu viimase aasta arengust. Eesti Panga infotund 20.10.2015
More Related Content
Similar to Tööturu Ülevaade 2/2015
Tööturu Ülevaade 2/2015
- 1. Tööturu ülevaade 2/2015 Orsolya Soosaar,Liina Malk
- 2. • Tööealine elanikkond •Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus • Hõive • Tööpuudus ja vakantsid • Taustinfo (Liina Malk): Töötajate värbamist takistavad tegurid • Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu • Taustinfo: Miinimumpalk Ülevaate teemad 20.10.2015 2Tööturu ülevaade 2/2015
- 3. Tööealine elanikkond 20.10.2015 3Tööturuülevaade 2/2015
- 4. Tööealine elanikkond vähenes2014. aastal statistikaameti hinnangul 0,76 % 20.10.2015 4Tööturu ülevaade 2/2015 Tööealiste (15–74aastaste elanike) arvu muutus Allikas: statistikaamet -12 000 -10 000 -8000 -6000 -4000 -2000 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 loomulik muutus rändesaldo tööealiste arvu muutus • 0,71 pp ulatuses loomulike rahvastikumuutuste tõttu • 0,05 pp ulatuses negatiivse välisrände saldo tõttu • Välisrände saldo paranes tänu väljarände vähenemisele
- 5. • Andmed põhinevad rahvastikuregistril •Suurema tõenäosusega võivad registreerimata jääda mitte-kodanike ränne ja tagasiränne Erinevus Eesti ja Soome statistikaameti rände hinnangute vahel oli suur 20.10.2015 5Tööturu ülevaade 2/2015 Netoränne Eesti ja Soome vahel Allikad: statistikaamet, Soome statistikaamet -2000 -1000 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 erinevusSoome statistikaamet Eesti statistikaamet
- 6. • Viimase aasta jooksulon kasvanud üle 50aastaste naiste osalemine • Teises kvartalis suurenes noorte, 15–24aastaste meeste osalemine Tööjõus osalemise määr oli 2015. aasta esimesel poolel 68,7%, 1,1 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem 20.10.2015 6Tööturu ülevaade 2/2015 Panused tööjõus osalemise aastakasvu soo ja vanuse järgi Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused -3 -2 -1 0 1 2 3 2010 2011 2012 2013 2014 2015 protsendipunkti vanusestruktuuri mõju mehed, 15–24 naised, 15–24 mehed, 25–49 naised, 25–49 mehed, 50–74 naised, 50–74 kokku (%)
- 7. Suurenes tervise tõttuja vähenes õpingute ja pensioniea tõttu mitteaktiivsete arv Mitteaktiivsete arv kahanes esimesel poolaastal 4,2% 20.10.2015 7Tööturu ülevaade 2/2015 kokku (%) Panused mitteaktiivsete arvu muutusse põhjuste järgi Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused -8 -6 -4 -2 0 2 4 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 I pa 2015 protsendipunkti muuheitunud pensioniiga perekond tervis õpingud
- 8. 15–34-aastaste hariduse omandamise tõenäosus onalates 2010. aastast kahanenud: osalt majandustsükli mõju, kuid rolli võivad mängida ka uued kõrghariduse reeglid Hariduse omandamise tõenäosus kahanes 20.10.2015 8Tööturu ülevaade 2/2015 Hariduse omandamise tõenäosus vanuserühmade kaupa, aastane muutus Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused 32% 33% 34% 35% 36% 37% 38% 39% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 I pa 2015 15 –19 20 –24 25 –29 30 – 34 muutus kokku omandamise tõenäosuse määr (parem telg)
- 9. Varem pensioniea tõttu mitteaktiivsed: •jätkavad töötamist • otsivad tööd • on mitteaktiivsed peamiselt tervislikel põhjustel Naiste tõenäosus olla tervislikel põhjustel mitteaktiivne on kasvanud 20.10.2015 9Tööturu ülevaade 2/2015 Mi tteaktiivsuse tõenäosus tervislikel põhjustel Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 I pa 2015 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 I pa 2015 mehed naised vanusestruktuuri mõju muutumatu vanusestruktuuri korral tegelik tõenäosus
- 10.
- 11. • Täistööajaga hõive kasvoli aeglasem kui osaajaga hõive oma • Palgatöötajate arv suurenes aeglasemalt kui mitte- palgatöötajate oma Hõive residendist tootmisüksustes kasvas 2015. aasta esimesel poolel 2,9% 20.10.2015 11Tööturu ülevaade 2/2015 Hõive aastane muutus tööaja järgi Allikas: statistikaamet -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 2011 2012 2013 2014 2015 täis- ja osaajaga töö kokkutäisajaga töö osaajaga töö
- 12. Põhjused: • kiire palgatõusja parem töö leidmise võimalus Eestis • majandussurutis peamises sihtriigis, Soomes. Välismaal töötavate Eesti residentide arv kahaneb 20.10.2015 12Tööturu ülevaade 2/2015 Pendelränne Allikas: statistikaamet -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 30 2010 2011 2012 2013 2014 2015 tuhatinimest kokku (vasak telg) aastane muutus (parem telg)
- 13. • 2014. aastateisel poolel kiirenes palgatöötajate arvu kasv enamiku andmeallikate järgi • Töötamise registri hinnanguline mõju on 8–9 tuhat inimest • See tähendaks, et EMTA palgasaajate arvu kasv oli ilma töötamise registri mõjuta 0,4%, koos selle mõjuga 2,2%. Töötamise registri mõju hõive kasvu hinnangule on märkimisväärne 20.10.2015 13Tööturu ülevaade 2/2015 Palgatöötajate arvu aastane muutus eri andmeallikate põhjal Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 2011 2012 2013 I pa 2014 II pa 2014 I kv 2015 II kv 2015 palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika maksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: palgatöötajad
- 14. • Palgatöötajate arvu kasvaeglustus 2015. aasta esimesel poolel märgatavalt • Palgatöötajate arv suurenes sekundaarsektoris ja kahanes teeninduses Kui töötamise registri mõju avaldus peamiselt 2014. aasta teisel poolel, siis võisid 2015. aasta alguse kvartalikasvud olla juba õiged 20.10.2015 14Tööturu ülevaade 2/2015 Palgatöötajate arvu aastapõhine kvartalikasv eri andmeallikate põhjal Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet -6% -7% 17% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2013 2014 2015 palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika maksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: palgatöötajad
- 15.
- 16. • Noorte töötusemäär oli aasta esimesel poolel 11% • Mitte-eestlaste töötuse määr alanes kiiremini kui eestlaste oma • Ida-Virumaa töötus vähenes kiiremini kui teiste piirkondade oma Töötuse määr oli teises kvartalis 6,5% 20.10.2015 16Tööturu ülevaade 2/2015 Töötuse määr vanuserühmade kaupa Allikas: statistikaamet 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2011 2012 2013 2014 2015 15 –75 15 – 24 25 – 49 50 – 74
- 17. • Tööturuga lõdvemini seotudinimesi tuleb samuti vaadelda kui tööjõu ressurssi • Tööotsingute tuge vajavad ka pensioniealised Vanemaealiste hulgas on lisaks töötutele palju töösoovijaid, kes aktiivselt tööd ei otsi 20.10.2015 17Tööturu ülevaade 2/2015 50–74aastaste tööpuuduse näitajad Allikas: statistikaamet, Eesti Panga arvutused 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 osakaalelanikkonnas sooviks töötada, kuid ei otsi tööd ega saaks tööle asuda ei otsi tööd, kuid sooviks ja saaks tööle asuda töötud
- 18. • Lühiajaliste töötutearv kasvas teises kvartalis tänu tööjõus osalemise suurenemisele • Kolmanda kvartali registreeritud töötuse statistika järgi kasvas aga kvartali võrdluses nende uute registreeritud töötute arv, kelle töösuhe oli lõppenud Pikaajaliste töötute osakaal püsis 43% juures, kasvas alla kuue kuu tööta olnute arv 20.10.2015 18Tööturu ülevaade 2/2015 Töötute arvu muutus töötuse kestuse kaupa Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 2011 2012 2013 2014 2015 tööjõu-uuring: kuni 6 kuud registreeritud töötus: kuni 6 kuud tööjõu-uuring: üle 6 kuu registreeritud töötus: üle 6 kuu
- 19. Koos pikaajalise töötuse kahanemisega näitab seestruktuurse töötuse vähenemist Beveridge’i kõver viitab töötute ja vabade töökohtade paremale sobitumisele 20.10.2015 19Tööturu ülevaade 2/2015 Beveridge'i kõver, hooajaliselt tasandatud Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused 0,0% 0,5% 1,0% 1,5% 2,0% 2,5% 3,0% 3,5% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20% vakantsimäär,v.aavalikhaldus töötuse määr
- 20. Taustinfo: Töötajate palkamisttakistavad tegurid Eesti ettevõtetes (autor: Liina Malk) 20 Tööturu ülevaade 2/2015 20 Kokku 5–19 töötajat 20–49 töötajat 50–199 töötajat 200 ja rohkem töötajat Vajalike oskustega tööjõu nappus 90,5 87,8 87,4 90,2 97,3 Kõrged palgad 81,8 80,1 83,7 87,0 72,7 Kõrged tööjõumaksud 81,4 80,6 81,9 85,0 75,5 Ebakindlus majandusolukorra suhtes 62,6 76,8 65,3 64,0 39,8 Muude sisendite kulud peale tööjõu 46,0 48,7 51,5 52,1 26,6 Rahaliste vahendite kättesaadavus 45,8 63,7 52,4 42,8 23,5 Tööseaduste muutmise oht 38,5 41,9 46,1 47,8 10,9 Vallandamiskulud 36,0 44,2 39,2 37,0 21,1 Värbamiskulud 36,4 32,6 35,1 49,2 18,4 Tööandjate osakaal, kelle arvates takistab toodud tegur olulisel määral töötajate palkamist (%) Allikas: 2014. aasta Eesti ettevõtete palga- ja hinnakujunduse uuring
- 21. Tööjõukulu ja tootlikkus 20.10.201521Tööturu ülevaade 2/2015
- 22. Tänu tarbijahindade langusele ja maksumuudatusteleon reaalse netopalga tõus olnud alates kriisiajast kiirem Keskmise brutokuupalga tõus teises kvartalis kiirenes 20.10.2015 22Tööturu ülevaade 2/2015 Aastane palgatõus ja majanduskasv Allikas: statistikaamet -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 majanduskasvbrutokuupalk reaalne brutopalk reaalne netopalk
- 23. Eesti omanikega eraettevõtetes palgatõus aeglustus– siin võib aga rolli mängida töötamise register Palgatõus kiirenes KOVide haldusalas: tervishoius ja hariduses 20.10.2015 23Tööturu ülevaade 2/2015 Palgatõus tööandja omaniku järgi Allikas: statistikaamet -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 2011 2012 2013 2014 2015 Eesti eraõiguslik isik riik kohalik omavalitsus välismaa eraõiguslik isik
- 24. • Alla 110%miinimumpalgast teenis aga 7,7–10,8% • Nende osakaal on suurem noorte (6,9%) ja üle 50aastaste töötajate seas (7,5%), väiksem kõrgema haridustaseme juures ja suurim lihttööliste seas (22%) • Majutuses ja toitlustuses üle 10% ning kinnisvaraalases tegevuses peaaegu 20% Taustinfo: Alla miinimumpalga teenivate hõivatute osakaal kõikus tööjõu-uuringu järgi 2007.–2015. aastal 3,5–6% juures 20.10.2015 24Tööturu ülevaade 2/2015 Mi inimumpalka teenivate töötajate osakaal täistööajaga hõivatute seas Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused 31% 32% 33% 34% 35% 36% 37% 38% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 I pa 2015 miinimumpalga suhe keskmisse palka (parem telg) miinimumpalka teenivate töötajate osakaal (vasak telg) 95% usalduspiirid (vasak telg)
- 25. • Reservatsioonipalga tõus oli2015. aasta esimesel poolel aeglasem kui keskmise palga oma • Erinevused haridustaseme ja soo vaates on suured Töötute reservatsioonipalk on viimaste aastate keskmisena tõusnud kiiremini kui keskmine palk 20.10.2015 25Tööturu ülevaade 2/2015 Töötute reservatsioonipalga aastane muutus Allikas: statistikaamet, Eesti Panga arvutused 40% 45% 50% 55% 60% 65% 70% 75% 80% 85% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 reservatsioonipalga suhe keskmisse palka (parem telg) reservatsioonipalk muutumatu soo- ja haridusstruktuuri korr al (vasak telg) tegelik reservatsioonipalk (vasak telg) keskmine palk (vasak telg)
- 26. Nominaalse tööjõu ühikukulu kasvoli siiski viimase kolme aasta jooksul 13%, märksa kiirem kui Euroopa Komisjoni tasakaalustamatuste häiremehhanismi 9% piirväärtus Revideeritud andmetel oli tööjõu ühikukulu kasv 2013. ja 2014. aastal aeglasem kui varasem hinnang 20.10.2015 26Tööturu ülevaade 2/2015 Tööjõu ühikukulu aastane muutus Allikas: statistikaamet -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 nominaalne tööjõu ühikukulu reaalne tööjõu ühikukulu enne 2015. aasta sügisrevisjoni enne 2015. aasta sügisrevisjoni
- 27. Töötlevas tööstuses on reaalnetööjõu ühikukulu 2005. aastaga võrreldes vaid 2,7% suurem, kuid viimased 1,5 aastat on kasv olnud kiire Reaalse tööjõu ühikukulu kasv oli laiapõhjaline 20.10.2015 27Tööturu ülevaade 2/2015 60% 80% 100% 120% 140% 160% 180% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 I pa 2015 kokku tööstus, v.a töötlev tööstus töötlev tööstus ehitus erasektori teenused va info ja side info ja side Reaalne tööjõu ühikukulu, 2005=100% Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused
- 28. • Kiire palgatõusmõjutas inimesi tööjõus aktiivsemalt osalema: tööealiste arvu kahanemisest hoolimata kasvas esimesel poolaastal tööjõu hulk majanduses. • Hõive aastakasv oli 2015. aasta esimesel poolel kiire, kuid tõenäoliselt kergitas seda 2014. aasta juulis jõustunud töötamise registri mõju. • Tööpuuduse kahanemine on hakanud tõenäoliselt lõppema: 2015. aasta teises kvartalis tõusis hooajaliselt silutud töötuse määr ja kolmandas kvartalis kasvas uute registreeritud töötute arv, kelle tööleping oli lõppenud. • Tootlikkus 2015. aasta esimesel poolel kahanes ja tööjõu ühikukulu aastakasv kiirenes. Kuigi mitut tegevusala mõjutasid negatiivsed välistegurid, mis on tõenäoliselt ajutised, ei pruugi ettevõtete varem kogutud kasum olla piisav halbade aegade üleelamiseks. Tööjõu ühikukulu kasv suurendab seega riski, et tööandjad vähendavad töökohtade arvu ning tööpuudus suureneb. Kokkuvõte 20.10.2015 28Tööturu ülevaade 2/2015
Editor's Notes
- #2 1