28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Eesti Panga muuseumi pressiruumis (Estonia pst 11) toimus pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerisid keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid finantsstabiilsuseleEesti Pank
10. mail kell 14 rääkisid Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm keskpanga muuseumis Eesti ettevõtete finantsseisust ja maksevõimest. Anti ülevaate peamistest riskidest, mis mõjutavad Eesti finantssektori toimimist.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Eesti Panga muuseumi pressiruumis (Estonia pst 11) toimus pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerisid keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid finantsstabiilsuseleEesti Pank
10. mail kell 14 rääkisid Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm keskpanga muuseumis Eesti ettevõtete finantsseisust ja maksevõimest. Anti ülevaate peamistest riskidest, mis mõjutavad Eesti finantssektori toimimist.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
12. juuni 2019
Kõik seonduvad materjalid leiate aadressilt https://www.eestipank.ee/press/jargmistel-aastatel-voiksid-saasta-nii-inimesed-kui-ka-riik-12062019
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustus 13. juunil 2013Eesti Pank
Majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi ja andis ülevaate Eesti majanduse viimase aja arengust.
Eesti Pank koostab Eesti majanduse prognoosi kaks korda aastas. Prognoos valmib koostöös EKPga ning on ühtlasi ka sisendiks euroala majandusprognoosile. Ettekanne põhineb 12. juunil avaldataval väljaandel Rahapoliitika ja Majandus. Prognoos hõlmab ettevaadet kuni 2015. aastani.
Ülo Kaasik. Eesti majanduse hetkeseis ja palkade arenguvõimaluste väljavaade.Eesti Pank
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku ettekanne Eesti majanduse hetkeolukorrast Pärnu Konverentside korraldataval konverentsil Palga Päev 2014 „Õigustatud ootus?“
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
2. Esitluse teemad
• Kuidas prognoos valmib?
• Majandusseis ja selle ootused väliskeskkonnas
• Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos
• Majanduspoliitilised järeldused
• Prognoosi taustinfod
21. juuni 2012 2
3. Kuidas prognoos valmib?
• Eesti Pank osaleb 2 korda aastas koos teiste Eurosüsteemi keskpankadega ühises
prognoosiharjutuses
• Eesti Panga makroprognoosi koostamisel on aluseks Eesti majanduse
makromudel, milles on 302 võrrandit ja võrdust
21. juuni 2012 3
4. Näide seletavatest teguritest eratarbimise
võrrandis
Võrrandi panused eratarbimise kvartaalsesse kasvu
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
2007 2008 2009 2010 2011
Töötasu töötajatele Tarbijate kindlustunne Valitsussektori siirded
Eratarbimise deflaator Sotsiaalmaks Jääkliige
Muu Eratarbimise kasv
21. juuni 2012 4
5. Ebakindlus euroala majandusarengu suhtes on tavatult
suur
• Ebakindlus välismajanduses on erakordselt suur
– Mitmed majandusnäitajad tundlikud väikestegi uudiste suhtes
• Euroala majandus ei ole endiselt tugevat kasvupinda leidnud
– Võlakriis on osutunud visamaks, kuid täiendavate erakorraliste meetmete
rakendamist Euroopa Keskpanga poolt pole viimasel ajal vaja läinud
– Samas pole vaja muret tunda ei praeguse ega oodatava inflatsiooni pärast
• Eesti Panga prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala valitsused
astuvad piisavaid samme selleks, et võlakriis ei hoogustuks, ning et euroala
majanduse kasvuväljavaade paraneb selle aasta teises pooles
21. juuni 2012 5
6. Euroala majanduskasv on seiskunud, kuid riigiti on
erinevused suured
Majanduskasv, a/a Inflatsioon, a/a
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eurostat
21. juuni 2012 6
7. Euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga koostöös
valminud majandusprognoos ei muutunud eriti
Euroala reaalne majanduskasv Euroala inflatsioon
4,0% 3,5%
3,0%
3,0%
2,0%
2,5%
1,0%
0,0% 2,0%
-1,0% 1,5%
-2,0%
1,0%
-3,0%
-4,0% 0,5%
-5,0% 0,0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
kasv a/a prognoosivahemik, juuni 2012 prognoosivahemik, märts 2012
Allikad: Eurostat, EKP
21. juuni 2012 7
8. Välisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu varasemast vähem,
kuid turud eeldavad madala intressimäära püsimist
Eesti välisnõudluse kasv 3 kuu EURIBOR
5,0%
15% 4,5%
10% 4,0%
3,5%
5%
3,0%
0% 2,5%
-5% 2,0%
1,5%
-10%
1,0%
-15% 0,5%
-20% 0,0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kevadprognoos 2012 Sügisprognoos 2011 Allikas: EKP
2011 2012 2013 2014
Nafta hind (USD) 111,0 114,6 107,9 102,0
EUR/USD 1,39 1,30 1,30 1,30
21. juuni 2012 8
9. Eesti kaubandussidemed probleemsete
euroala riikidega on nõrgad
Väliskaubanduspartnerite osakaalud Eesti ekspordis, 2011. aasta (%)
Hispaania
Poola
Itaalia
Hiina
Suurbritannia
Taani
Prantsusmaa
Holland
Norra
Nigeeria
Leedu
Saksamaa
Ameerika Ühendriigid
Läti
Venemaa
Soome
Rootsi
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18
Allikas: statistikaamet
21. juuni 2012 9
10. Eesti majandus on kriisist oodatust paremini toibunud
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Majanduskasv, a/a Inflatsioon, a/a
Allikas: statistikaamet
21. juuni 2012 10
11. Eesti majanduskasv on sel aastal märksa
aeglasem kui aasta varem
Kasvu hoogustumiseks järgnevatel aastatel peab euroala võlakriis järele andma
2008. aastast avaldatud SKP kasvud a/a Majanduskasv
12% 12%
8% 8%
4% 4%
0% 0%
-4% -4%
-8% -8%
-12% -12%
-16% -16%
-20% -20%
2000 2003 2006 2009 2012 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
sügisprognoos 2011 kevadprognoos 2012
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
2012. aasta majanduskasv on oodatust kõrgem tugevama sisenõudluse tõttu
aasta alguses; edaspidise kasvu suhtes pole prognoos muutunud
21. juuni 2012 11
12. Eestis jätkub inflatsiooni alanemine
Inflatsiooni alanemiseks on vajalik, et nafta hind käitub eelduse kohaselt ning
palgakasv pidurdub 2012. aasta alguse tasemelt
Inflatsioon komponentide lõikes
12%
10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
alusinflatsioon toit energia ühtlustatud tarbijahinnaindeks
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
21. juuni 2012 12
13. Palgakasv kestab ning tööpuudus väheneb tasahaaval
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Keskmise brutopalga kasv Tööpuuduse määr
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
21. juuni 2012 13
14. Struktuurne tööpuudus on tõenäoliselt tõusnud ning
välistada ei saa edaspidist palgasurve teket
Tööturul on oluline vältida nn lillepoe efekti, mille kohaselt on pikemat aega tööta olnud
inimestel märksa raskem rakendust leida
Töötute arv töötuse kestuse lõikes
140
120
100
80
tuhat
60
40
20
0
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
24 kuud või rohkem 12-24 kuud 6-11 kuud vähem kui 6 kuud töötud kokku
Allikas: statistikaamet
21. juuni 2012 14
15. Peamised riskid tulenevad väliskeskkonnast
• Prognoosis pole numbriliselt väljendatud lisastsenaariume, kuna
erinevaid võimalikke riskistsenaariumeid on liialt palju
• Peamised ohud väliskeskkonnas
– Probleemsete euroala riikide korratu kohandumine
– Nafta hinna tõus geopoliitiliste pingete tõttu
– Euroalal on SKP kasvu ümbritsevad riskid allapoole, inflatsiooni
ohustavad riskid tasakaalus
21. juuni 2012 15
16. Tööturu pudelikaelad Eestis võivad
tekitada hinnasurvet
• Kui lisaks madalale intressimäärale tekib suurem laenamisjulgus,
siis kasvab haavatavus ning see võib taas ohustada majanduse
pikemaajalist kasvuvõimekust
• On oluline, et valitsus leevendaks aktiivsete tööturumeetmetega
struktuurse tööpuudusega seotud riske
• Eesti SKP kasvu ümbritsevad ohud on allapoole, inflatsiooni
ohustavad riskid ülespoole
21. juuni 2012 16
18. Struktuurse tasakaalu mõiste
Struktuurne eelarvetasakaal on majandustsükli mõjust ja erakorralistest tuludest
ja kuludest puhastatud eelarvetasakaalu näitaja
Struktuurne tasakaal = nominaalne tasakaal –
eelarve tsükliline komponent – erakorralised tulud
ja kulud
21. juuni 2012 18
19. Motivatsioon
• Struktuurse eelarvetasakaalu tähtsuse suurenemine:
riigi eelarvestrateegias eesmärgistatakse struktuurset
eelarvetasakaalu
Euroopa valitsusjuhtide ja riigipeade vaheline leping seab samuti
miinimumnõuded struktuursele eelarvetasakaalule
• Samas on struktuurse (eelarve tsüklilise komponendi) eelarvetasakaalu
leidmine komplitseeritud ning erinevad institutsioonid kasutavad selleks
eri meetodeid
• Võrdlesime eri meetoditel saadud hinnanguid ning nende hinnangute
püsivust aja jooksul
21. juuni 2012 19
20. Erinevatel meetoditel saadud hinnangud
võivad üksteisest oluliselt erineda
Eelarve tsüklilise komponendi hinnang erinevatel meetoditel
6%
4%
2%
% SKPst
0%
-2%
-4%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Euroopa Komisjoni potentsiaalsel SKP-l põhinev hinnang Euroopa Komisjoni SKP trendkasvul põhinev hinnang
Eesti Panga disagregeeritud meetodil põhinev hinnang rahandusministeeriumi potentsiaalsel SKP-l põhinev hinnang
21. juuni 2012 20
21. Jooksvalt on eelarve tsüklilist komponenti raske hinnata ning
hinnanguid on tagantjärele ulatuslikult korrigeeritud
Euroopa Komisjoni ja Eesti Panga hinnang Eesti valitsussektori eelarvetasakaalu tsüklilisele
komponendile erinevatel ajahetkedel
Euroopa komisjon Eesti Pank
5% 5%
4% 4%
3% 3%
2% 2%
% SKPst
% SKPst
1% 1%
0% 0%
-1% -1%
-2% -2%
-3% -3%
-4% -4%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
samal aastal antud hinnang
järgmisel aastal antud hinnang
21. juuni 2012 viimane hinnang 21
22. Järeldused
• Struktuurse tasakaalu näitajal on oluline roll eelarvepoliitika
analüüsimise ja planeerimise protsessis
• Hindamisega seotud probleemide tõttu tuleks eelarvepoliitikat
planeerides ja analüüsides vaadata lisaks teisi näitajaid (nominaalset
eelarvepositsiooni, kulude kasvu jt.)
• Tulenevalt ettevaatusmotiivist tuleks eesmärgistada pigem mõõdukat
struktuurset ülejääki kui tasakaalu
21. juuni 2012 22
24. Palgakasv Eestis pärast majanduslangust
Kriisiaegne keskmise palga langus ja taastumise kiirus on olnud
muljetavaldavad. Kuid keskmise palga statistika ei anna täit pilt palkade
arengust – kuna me ei näe jaotust ega muutust oluliste näitajate (nt
ametiala, haridus) lõikes.
• Kuidas muutus palgajaotus 2008-2011?
• Kelle palgad langesid kriisi ajal ja kes võitsid taastumisest?
21. juuni 2012 24
25. Kasutatud andmed ja metoodika
• Eesti Tööjõu-uuringu mikroandmebaas
• Palganäitaja – eelmine netopalk; puudused – ei saa arvesse võtta tööaja
kõikumisi; ütluste põhjal saadud andmed; mittevastamine võib olla
süstemaatiline teatud tunnuste lõikes (nt võib olla suurem kõrgema
palgatasemega inimeste seas)
• Valimisse jäid täistööajaga Eestis töötavad palgatöötajad, kes vastasid
palgaküsimusele
21. juuni 2012 25
26. Palgajaotuse muutused 2009-2011 ETU andmete põhjal
1200 ja rohkem
1000-1200
eelmine netopalk (eurot)
800 - 1000
2008
600 - 800
2009
400 - 600 2010
2011
200 - 400
0 - 200
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%
osakaal vastanutest Allikas: Statistikaamet, ETU
Majanduslanguse ajal suurenes miinimumilähedast palka (€ 200-400) saavate töötajate osakaal
2011. aastal kasvas kõige enam üle keskmist brutokuupalka (€ 800-1000) saavate töötajate osakaal
21. juuni 2012 26
27. Palgakasv ametiala ja haridustaseme järgi
Tabel a. Keskmise netopalga kasv
2009 2010 2011 2011 vs 2008
Töötaja amet
sõjaväelased 4,7% -5,6% 11,0% 4,7%
juhid -1,7% -0,7% 4,2% 1,7%
tippspetsialistid 2,4% 0,2% 7,1% 9,8%
tehnikud ja keskastme spetsialistid 0,5% 1,8% 8,1% 10,5%
ametnikud -2,9% -4,7% 6,9% -1,1%
teenindus- ja müügitöötajad -5,0% 1,8% 7,6% 4,1%
põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustööta 0,4% 4,8% -3,7% 1,3%
käsitöölised ja oskustöötajad -9,1% -2,6% 2,2% -9,5%
seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad -5,2% -2,3% 7,7% -0,3%
lihttöölised -4,8% 4,0% 4,6% 3,5%
Töötaja haridustase
põhiharidus -5,8% -2,4% 6,3% -2,2%
keskharidus -5,7% -0,6% 4,9% -1,6%
kõrgharidus -0,2% 0,3% 3,5% 3,6%
Palgad alanesid peamiselt käsi- ja oskustöölistel, seadmeoperaatoritel, lihttöölistel ning ametnikel
Kõrgharidusega töötajate, spetsialistide ja tippspetsialistide palgatase ei langenud, ületades 2011.a. buumiaegset taset
21. juuni 2012 27
29. Kuidas naftahind meid mõjutab?
Naftahind
(+)
Kogunõudlus Palgad
(-) (-/+)
Energia hind
(+)
Muud hinnad
(-/+)
HINNAD
(+)
Toodang (SKP) Tootlikkus
(-) (-)
Hõive
(-)
21. juuni 2012 29
30. Naftahind tõstab kütuste ja majapidamiste energia
hinda
Naftahind
(+)
Energia hind
(+)
HINNAD
(+)
21. juuni 2012 30
31. Kõrgem hind vähendab reaalset sissetulekut ja
kogunõudlust
Naftahind
(+)
Kogunõudlus
(-)
Energia hind
(+)
HINNAD
(+)
21. juuni 2012 31
32. Toodang väheneb väiksema nõudluse tõttu,
kodumaiste toodete hinnatõus on aeglasem
Naftahind
(+)
Kogunõudlus
(-)
Energia hind
(+)
Muud hinnad
(-/+)
HINNAD
(+)
Toodang (SKP)
(-)
21. juuni 2012 32
33. Madalam toodang tähendab väiksemat tootlikkust
ja madalamaid palku
Naftahind
(+)
Kogunõudlus Palgad
(-) (-/+)
Energia hind
(+)
Muud hinnad
(-/+)
HINNAD
(+)
Toodang (SKP) Tootlikkus
(-) (-)
21. juuni 2012 33
34. Madalamate palkade tõttu väheneb kogunõudlus, samas on
tootjate kulud väiksemad ja seeläbi hinnatõus väiksem
Naftahind
(+)
Kogunõudlus Palgad
(-) (-/+)
Energia hind
(+)
Muud hinnad
(-/+)
HINNAD
(+)
Toodang (SKP) Tootlikkus
(-) (-)
21. juuni 2012 34
35. Väiksema toodangumahu juures on vaja vähem
töötajaid
Naftahind
(+)
Kogunõudlus Palgad
(-) (-/+)
Energia hind
(+)
Muud hinnad
(-/+)
HINNAD
(+)
Toodang (SKP) Tootlikkus
(-) (-)
Hõive
(-)
21. juuni 2012 35
36. Naftahinna mõju ei ole lineaarne ja avaldub
viitajaga
Naftahinna taseme šokk Energia inflatsioon (aastane)
25% Naftahinna tase USD/barrelist:
70 110 150 200
6%
20%
5%
15%
4%
10% 3%
2%
5%
1%
0% 0%
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
kvartalid kvartalid
21. juuni 2012 36
37. 20%se naftahinna tõusu mõju makronäitajatele, kui nafta maksab
110 dollarit barrelist (ajateljel on kvartalid)
Erinevus hinnatasemes, pp Erinevus SKPs, pp Erinevus tööpuuduse määras, pp
0,8% 0,00% 0,30%
0,7% -0,05% 0,25%
0,6%
-0,10%
0,20%
0,5%
-0,15%
0,4% 0,15%
-0,20%
0,3% 0,10%
0,2% -0,25%
0,05%
0,1% -0,30%
0,0% -0,35% 0,00%
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
kvartalid kvartalid kvartalid
Jooniste tõlgendus: Kui palju erineb makronäitaja tase naftahinna püsiva suurenemise korral
makronäitaja tasemest, kui naftahind ei muutuks
20% nafta hinnatõusu mõju ulatus sõltub nafta hinnatasemest – mida kõrgem
on nafta hinda, seda enam hinnatõus majandust mõjutab
21. juuni 2012 37