9. oktoobril toimus Eesti Panga muuseumi pressiruumis infotund, kus keskpanga ökonomistid Natalja Viilmann ja Orsolya Soosaar andsid ülevaate Eesti tööturu arengust.
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsedEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega Eesti majanduse arengust ja tulevastest väljakutsetest advokaadibüroo VARUL 20 aasta juubelile pühendatud konverentsil "Õigus ja majandus muutuvas maailmas"
16.05.2014, Tallinn
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsedEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega Eesti majanduse arengust ja tulevastest väljakutsetest advokaadibüroo VARUL 20 aasta juubelile pühendatud konverentsil "Õigus ja majandus muutuvas maailmas"
16.05.2014, Tallinn
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekeskkonnasEesti Pank
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialisti Rainer Olti ettekanne Eesti maksekeskkonnast Äripäeva portaali raamatupidaja.ee korraldataval seminaril, mis käsitles maksekeskkonna muudatusi 2014. aastal. 11.06.2013
Eesti Ajaloomuuseumi ekspert Ivar Leimus tegi ettekande Eesti Vabariigi esimese ametliku maksevahendi – Eesti marga – kehtestamisest 95 aastat tagasi. 30.11.2013
Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustus 13. juunil 2013Eesti Pank
Majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi ja andis ülevaate Eesti majanduse viimase aja arengust.
Eesti Pank koostab Eesti majanduse prognoosi kaks korda aastas. Prognoos valmib koostöös EKPga ning on ühtlasi ka sisendiks euroala majandusprognoosile. Ettekanne põhineb 12. juunil avaldataval väljaandel Rahapoliitika ja Majandus. Prognoos hõlmab ettevaadet kuni 2015. aastani.
Keskpanga ökonomist Natalja Viilmann tutvustab Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet.
Ülevaates analüüsitakse Eesti ekspordivõimet, suhtelise tootlikkuse kasvu ja vaadeldakse rahvusvahelistel turgudel hakkamasaamist iseloomustavaid näitajaid, mis põhinevad siinsete hindade ja palkade dünaamika võrdlusel Eesti peamiste kaubanduspartneritega. Analüüs Eesti majanduse konkurentsivõime kohta valmib kord aastas.
David Seim. Tax Rates, Tax Evasion and Cognitive SkillsEesti Pank
This document summarizes a study examining the relationship between tax rates, tax evasion, and cognitive skills. The study uses a structural model to estimate the tax elasticity of evasion between 1-3.5. It finds that individuals with higher cognitive abilities, as measured by military enlistment data, are more likely to evade taxes. The study contributes new empirical estimates of tax evasion and shows that the ability to respond to taxes through evasion differs across cognitive skill levels.
Ardo Hansson. Economic Adjustment in the Baltic countriesEesti Pank
The document compares economic adjustment in the Baltic countries to other countries during previous recessions and to other small euro-area countries during the 2007-2009 crisis. It finds that while the Baltic countries' adjustment was similar to patterns in emerging markets, the degree of volatility and changes in domestic demand and external vulnerabilities were unusually high compared to past recessions. However, fiscal and competitiveness indicators did not exhibit high volatility. Compared to Greece, Ireland and Portugal, the Baltic countries experienced larger declines in GDP during the crisis but have seen a faster recovery, though unemployment remains higher than in the other countries.
Madis Müller. Estonian financial sector – recent developments and the changin...Eesti Pank
The document summarizes recent developments in Estonia's financial sector and the changing role of Eesti Pank (the central bank of Estonia). It notes that Estonia's banking sector is dominated by Nordic banks and that credit growth is slowing while the real estate market is recovering. It discusses Eesti Pank taking on new responsibilities for macroprudential supervision and the implications of the new Single Supervisory Mechanism for oversight of Nordic bank subsidiaries in Estonia. Close cooperation will be needed between Nordic and Baltic authorities and the European Central Bank as financial supervision responsibilities are merged.
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekeskkonnasEesti Pank
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialisti Rainer Olti ettekanne Eesti maksekeskkonnast Äripäeva portaali raamatupidaja.ee korraldataval seminaril, mis käsitles maksekeskkonna muudatusi 2014. aastal. 11.06.2013
Eesti Ajaloomuuseumi ekspert Ivar Leimus tegi ettekande Eesti Vabariigi esimese ametliku maksevahendi – Eesti marga – kehtestamisest 95 aastat tagasi. 30.11.2013
Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustus 13. juunil 2013Eesti Pank
Majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi ja andis ülevaate Eesti majanduse viimase aja arengust.
Eesti Pank koostab Eesti majanduse prognoosi kaks korda aastas. Prognoos valmib koostöös EKPga ning on ühtlasi ka sisendiks euroala majandusprognoosile. Ettekanne põhineb 12. juunil avaldataval väljaandel Rahapoliitika ja Majandus. Prognoos hõlmab ettevaadet kuni 2015. aastani.
Keskpanga ökonomist Natalja Viilmann tutvustab Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet.
Ülevaates analüüsitakse Eesti ekspordivõimet, suhtelise tootlikkuse kasvu ja vaadeldakse rahvusvahelistel turgudel hakkamasaamist iseloomustavaid näitajaid, mis põhinevad siinsete hindade ja palkade dünaamika võrdlusel Eesti peamiste kaubanduspartneritega. Analüüs Eesti majanduse konkurentsivõime kohta valmib kord aastas.
David Seim. Tax Rates, Tax Evasion and Cognitive SkillsEesti Pank
This document summarizes a study examining the relationship between tax rates, tax evasion, and cognitive skills. The study uses a structural model to estimate the tax elasticity of evasion between 1-3.5. It finds that individuals with higher cognitive abilities, as measured by military enlistment data, are more likely to evade taxes. The study contributes new empirical estimates of tax evasion and shows that the ability to respond to taxes through evasion differs across cognitive skill levels.
Ardo Hansson. Economic Adjustment in the Baltic countriesEesti Pank
The document compares economic adjustment in the Baltic countries to other countries during previous recessions and to other small euro-area countries during the 2007-2009 crisis. It finds that while the Baltic countries' adjustment was similar to patterns in emerging markets, the degree of volatility and changes in domestic demand and external vulnerabilities were unusually high compared to past recessions. However, fiscal and competitiveness indicators did not exhibit high volatility. Compared to Greece, Ireland and Portugal, the Baltic countries experienced larger declines in GDP during the crisis but have seen a faster recovery, though unemployment remains higher than in the other countries.
Madis Müller. Estonian financial sector – recent developments and the changin...Eesti Pank
The document summarizes recent developments in Estonia's financial sector and the changing role of Eesti Pank (the central bank of Estonia). It notes that Estonia's banking sector is dominated by Nordic banks and that credit growth is slowing while the real estate market is recovering. It discusses Eesti Pank taking on new responsibilities for macroprudential supervision and the implications of the new Single Supervisory Mechanism for oversight of Nordic bank subsidiaries in Estonia. Close cooperation will be needed between Nordic and Baltic authorities and the European Central Bank as financial supervision responsibilities are merged.
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
2. Teemad
• Tööealine elanikkond, tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus
• Hõive, tööpuudus ja vakantsid
• Palk ja tööjõukulud, tööjõu ühikukulu
9.10.2013 2Tööturu ülevaade 2/2013
3. Eesti välisrände saldo suurenes 2012. aastal märgatavalt,
kuid 2007.-2011. aasta ränne on tõenäoliselt alahinnatud
9.10.2013 Tööturu ülevaade 2/2013 3
4. Maakondade tööturgu mõjutab lisaks välisrändele ka
hoogne siseränne
9.10.2013 Tööturu ülevaade 2/2013 4
• Siseränne oli kõige suurem 25-30 aastaste vanusegrupis
• Peamine tõmbekeskus oli Tallinn
6. Hõive määr kerkis kõrgemale kui enne kriisi
9.10.2013 Tööturu ülevaade 2/2013 6
Sellesse panustas vanemaealiste hõive määra kasv ja noorte
osakaalu vähenemine rahvastikus
7. Hõive kasv töötlevas tööstuses jätkus
9.10.2013 Tööturu ülevaade 2/2013 7
Eesti Tööjõu-uuringu (ETU) hinnangu kõikumine
on võrreldes teise andmeallikatega väga suur
8. 9.10.2013 Tööturu ülevaade 2/2013 8
Tööpuudus langes II kv 8,1%ni, alla hinnangulise loomuliku
tööpuuduse määra
Regioonide lõikes oli tööpuuduse langus laiapõhjaline, Kirde-Eesti
eristus endistviisi märkimisväärselt kõrgema töötuse tasemega
9. Tööjõu pakkumise reservid: osaajaga vaeghõivatud ja
tööle asuda soovivad mitteaktiivsed
9.10.2013 Tööturu ülevaade 2/2013 9
10. Keskmise brutopalga kasvu kiirenemine oli vastuolus
majandusaktiivsuse pidurdumisega
9.10.2013 Tööturu ülevaade 2/2013 10
11. Töötute palgaootused suurenesid jätkuvalt võrdlemisi
tempokalt
• Keskmisest enam kasvasid kõrgema haridustasemega naiste ning kesk- ja
kutseharidusega meeste reservatsioonipalgad
• Vähenes erinevus töötute palgaootustes sugude lõikes
9.10.2013 Tööturu ülevaade 2/2013 11
12. Tööjõu ühikukulu kasvas kiiresti
9.10.2013 Tööturu ülevaade 2/2013 12
• Nominaalne kasv kiirenes 6,9%ni, II kvartali seisuga ületas 3-aastane kasv 9%, mis
on Euroopa Komisjoni häiremehhanismi piirväärtuseks
• Reaalne tööjõu ühikukulu kasvas aastaga 1,9%
13. SKP kasvu pidurdumine oli kitsapõhjaline
9.10.2013 Tööturu ülevaade 2/2013 13
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2010 2011 2012 2013
Lisandväärtus veonduses
Palgakulud veonduses
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
2010 2011 2012 2013
Lisandväärtus kokku v.a. veondus
Palgakulud kokku v.a. veondus
Kui kogu majandusest lahutada maha veonduse ja laonduse tegevusala,
siis palgakulutuste kasv ei ületanud lisandväärtuse kasvu
15. Kokkuvõte
• Majandus aktiivsuse pidurdumine ei ole tööturule veel mõju avaldanud
• Ametlik hõive kasvu hinnang on ülespoole nihkes, aga isegi seda arvesse
võttes kasvas hõive kiiresti
• Töötuse määr on alanenud allapoole hinnangulist palgasurveid esile
kutsuvat taset
• Kiire palgakasv kandub üle teenuste hindadesse
• Nominaalse tööjõu ühikukulu 3 aasta kasv ületas 9% piiri ja seega ületas
Euroopa Komisjoni häiremehhanismi piirväärtust
9.10.2013 Tööturu ülevaade 2/2013 15