Keskpanga ökonomist Natalja Viilmann tutvustab Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet.
Ülevaates analüüsitakse Eesti ekspordivõimet, suhtelise tootlikkuse kasvu ja vaadeldakse rahvusvahelistel turgudel hakkamasaamist iseloomustavaid näitajaid, mis põhinevad siinsete hindade ja palkade dünaamika võrdlusel Eesti peamiste kaubanduspartneritega. Analüüs Eesti majanduse konkurentsivõime kohta valmib kord aastas.
Mārtiņš Bitāns. Lessons from the Latvian austerity programEesti Pank
The document examines Latvia's fiscal austerity program following the 2008 financial crisis which saw large cuts to government spending and wages that helped reduce high budget deficits and current account imbalances. Through internal devaluation, fiscal austerity restored Latvia's competitiveness and export-led growth, avoiding a deep and prolonged recession despite an initial sharp GDP decline. The success of Latvia's fiscal austerity program demonstrates that expansionary fiscal contraction can work under certain economic conditions.
Robert Vermeulen. Net Foreign Assets (Com)position: Does Financial Developmen...Eesti Pank
1) The document analyzes the empirical link between domestic financial development and net foreign asset positions using data from 51 countries from 1970-2007.
2) It finds that greater financial development is associated with lower total net foreign asset positions, higher net equity positions, and lower net debt positions, consistent with the theoretical predictions.
3) The results suggest that in the long run, greater financial development could help diminish global imbalances, though adjustment is slow, with about 15% of the gap closed per year on average.
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013Eesti Pank
Eesti Panga avatud loeng 15.05.2013
Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm ja vanemökonomist Jaanika Meriküll tutvustavad uuringut "Palkade ja tootlikkuse areng Eestis".
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPAEesti Pank
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Rainer Olt esines ettekandega Eesti maksekeskkonnast Eesti Kaupmeeste Liidu korraldatud maksekeskkonna muudatusi käsitleval seminaril 23.04.2013
Karsten Staehr. The Euro Plus Pact: Competitiveness and External Capital Flow...Eesti Pank
The document summarizes a presentation on the relationship between competitiveness and external capital flows in EU countries. It discusses the Euro Plus Pact, which assumes that weak competitiveness, as measured by increasing unit labor costs, leads to current account deficits. However, the presentation finds that empirical evidence does not support this relationship. Granger causality tests and VAR models instead indicate that increased capital inflows lead to a short-term real exchange rate appreciation and deterioration of competitiveness. The findings suggest the Euro Plus Pact has the causal relationship backwards and that relative wages are highly dependent on credit availability.
Keskpanga ökonomist Natalja Viilmann tutvustab Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet.
Ülevaates analüüsitakse Eesti ekspordivõimet, suhtelise tootlikkuse kasvu ja vaadeldakse rahvusvahelistel turgudel hakkamasaamist iseloomustavaid näitajaid, mis põhinevad siinsete hindade ja palkade dünaamika võrdlusel Eesti peamiste kaubanduspartneritega. Analüüs Eesti majanduse konkurentsivõime kohta valmib kord aastas.
Mārtiņš Bitāns. Lessons from the Latvian austerity programEesti Pank
The document examines Latvia's fiscal austerity program following the 2008 financial crisis which saw large cuts to government spending and wages that helped reduce high budget deficits and current account imbalances. Through internal devaluation, fiscal austerity restored Latvia's competitiveness and export-led growth, avoiding a deep and prolonged recession despite an initial sharp GDP decline. The success of Latvia's fiscal austerity program demonstrates that expansionary fiscal contraction can work under certain economic conditions.
Robert Vermeulen. Net Foreign Assets (Com)position: Does Financial Developmen...Eesti Pank
1) The document analyzes the empirical link between domestic financial development and net foreign asset positions using data from 51 countries from 1970-2007.
2) It finds that greater financial development is associated with lower total net foreign asset positions, higher net equity positions, and lower net debt positions, consistent with the theoretical predictions.
3) The results suggest that in the long run, greater financial development could help diminish global imbalances, though adjustment is slow, with about 15% of the gap closed per year on average.
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013Eesti Pank
Eesti Panga avatud loeng 15.05.2013
Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm ja vanemökonomist Jaanika Meriküll tutvustavad uuringut "Palkade ja tootlikkuse areng Eestis".
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPAEesti Pank
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Rainer Olt esines ettekandega Eesti maksekeskkonnast Eesti Kaupmeeste Liidu korraldatud maksekeskkonna muudatusi käsitleval seminaril 23.04.2013
Karsten Staehr. The Euro Plus Pact: Competitiveness and External Capital Flow...Eesti Pank
The document summarizes a presentation on the relationship between competitiveness and external capital flows in EU countries. It discusses the Euro Plus Pact, which assumes that weak competitiveness, as measured by increasing unit labor costs, leads to current account deficits. However, the presentation finds that empirical evidence does not support this relationship. Granger causality tests and VAR models instead indicate that increased capital inflows lead to a short-term real exchange rate appreciation and deterioration of competitiveness. The findings suggest the Euro Plus Pact has the causal relationship backwards and that relative wages are highly dependent on credit availability.
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust EestileEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega euroala majanduse olukorrast ning selle mõjust Eestile Tartu õpetajate sügisfoorumil Vanemuise kontserdimajas. 27.08.2013
This document summarizes the key topics of the Estonian financial sector stability review for spring 2013. It finds that while tensions in financial markets have eased, risks remain from the weak euro area economy. Estonia's banking sector remains stable due to balanced economic growth, strong bank capitalization, and a decline in the loan to deposit ratio. However, the main risks to Estonian financial stability come from uncertainty in the external environment and European banks' vulnerability due to the poor euro area economy. Ongoing European reforms, conservative banking practices, and regional cooperation are important to maintain stability.
Golden Growth: Restoring the Lustre of the European Economic ModelEesti Pank
Europe has experienced strong economic growth and convergence since the 1970s. It has become a highly integrated trade and finance region, with emerging European countries experiencing particularly large capital inflows that have boosted growth. However, productivity growth has slowed in larger European economies relative to the US in recent decades. The US specializes in newer, more research-intensive sectors while Europe focuses more on older industries. Addressing barriers to business and further improving integration could help restore faster productivity growth across Europe.
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
1. Eesti majandus uuel aastal
Ardo Hansson
Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents
Põlva 2013
2. Euroala ei ole ainuke majanduspiirkond, kus
majanduskasv on aeglustunud
SKP kasv
Hiina USA Euroala
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikad: Reuters Ecowin, US Bureau of Economic Analysis
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 2
3. Toormete hinnad on praegu madalamad kui
aasta eest
Tarbijahindade inflatsioon
Toormete hinnaindeksid
Hiina USA Euroala
(02.01.2007=1) 10%
Kokku Toit
Tööstustoormed Energia
2,3 8%
2,1
1,9 6%
1,7
1,5 4%
1,3
1,1 2%
0,9
0,7 0%
0,5
1.01.2011
1.01.2007
1.07.2007
1.01.2008
1.07.2008
1.01.2009
1.07.2009
1.01.2010
1.07.2010
1.07.2011
1.01.2012
1.07.2012
1.01.2013
-2%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Hamburgisches WeltWirtschaftsInstitut, Reuters Ecowin
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 3
4. Turud ootavad väga madalate
intressimäärade püsimist 2013. aastal
3 kuu EURIBOR
detsembriprognoos 2012 juuniprognoos 2012
5%
4%
3%
2%
1%
0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikas: Euroopa Keskpank
4
5. Detsembris avaldatud euroala prognoos oli
septembris avaldatust pessimistlikum
• Ebakindlus edasise arengu suhtes on euroalal endiselt suur
• Euroala majandus hakkab elavnema eeldatavasti 2013. aasta keskpaigas
• Inflatsioon pidurdub tänu energia- ning toiduainehindade kasvu aeglustumisele
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 5
6. Viimastel kuudel on Euroopas optimism
suurenenud
Majandususaldusindeks
Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti
120
115
110
105
100
95
90
85
80
75
70
1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11
2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Euroopa Komisjon
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 6
7. Möödunud aastal oli majanduskasv sisenõudluse
põhine
• Eksportiva sektori nõrkusega ei kaasnenud sisenõudluse langust nagu 2008.
aastal
Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodangu mahuindeks
50%
40%
30%
20%
10%
0%
-10%
-20%
-30%
-40%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eesti Statistikaamet
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 7
8. Lühiajalised indikaatorid viitavad, et
investeeringute kasv on edaspidi rahulikum
Investeeringud ehitamiseta, aastakasv % Eestis teostatud ehituse aastakasv %
Investeeringud jooksevhinnas Ehituse mahuindeksi aastakasv
Kapitalikaupade import Ehituse indikaator (kaalutud tööstuse kasv)
Kapitalikaupade impordi libisev keskmine Ehituse indikaatori libisev keskmine
200% 80%
60%
150%
40%
100%
20%
50%
0%
0%
-20%
-50%
-40%
-100% -60%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikad: Eesti Statistikaamet, Eesti Panga arvutused
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 8
9. Pärast kriisi on Eesti tööstusel läinud võrreldes
peamiste kaubanduspartneritega suhteliselt hästi
• Eesti majandustsükkel on Põhjamaadega sarnane
• Viimastel aastatel on Eesti majanduskasv olnud kiirem
• Eesti tööstustoodang on suurem kui enne kriisi
Kaubaeksport, aastakasv % Tööstustoodang (SA), indeks 2005=100
Soome Rootsi Eesti Soome Rootsi Eesti
80% 130
125
60%
120
115
40%
110
20% 105
100
0%
95
90
-20%
85
-40% 80
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eurostat
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 9
10. Aasta lõpus kiirenes Eesti ekspordi kasv, kuid
märkimisväärse panuse andsid üksikud
kaubagrupid
• Eesti ekspordi kasv on hakanud taas kiirenema
• Märkimisväärse osa ekspordi kasvust annavad telefoniseadmed
Kaubaekspordi kasv Panused kaubaekspordi kasvu
kaubaeksport, v a telefoniseadmed ja mineraalsed kütused telefoniseadmed mineraalsed kütused muu kokku
kaubaeksport kokku
80% 80%
60% 60%
40% 40%
20% 20%
0% 0%
-20% -20%
-40% -40%
2009 2010 2011 2012 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eesti Statistikaamet
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 10
11. Kui palju on tööpuudusel alanemise ruumi?
• Eesti tööpuuduse määr on madalam kui Euroopas keskmiselt ja sarnasel tasemel kui enne
kiire kasvu aastaid
• Hõive määr on buumiaegsel tasemel
Töötuse määr, vasak skaala Tööhõive määr, parem skaala
25 66
64
20
62
60
15
58
56
10
54
52
5
50
0 48
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eesti Statistikaamet
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 11
12. Tarbijate ootus tööpuuduse kohta on üsna
stabiilne. Teenustesektoris kavatsetakse
juurde palgata
Tööpuuduse ootus ja prognoos Hõive ootused (SA)
Tööstus (w=50%) Teenused (w=38%)
Töötus, vs Ootused -12k (tarbijabaromeeter), ps Kaubandus (w=6%) Ehitus (w=6%)
25% 80 Kaalutud keskmine
20
70
20% 60 10
50
0
40
15%
30 -10
20
10% -20
10
0 -30
5% -10
-40
-20
0% -30 -50
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2008 2009 2010 2011 2012
Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Statistikaamet, Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 12
13. Aasta lõpus suurenes toiduainete panus
inflatsiooni
• Alusinflatsioon on püsinud stabiilselt madal
Tarbijahindade aastakasv Panused tarbijahindade kasvu
THI, aastakasv Toit Energia Alusinflatsioon Toit Energia Alusinflatsioon THI kokku
12
30
10
25
20 8
15 6
10 4
5 2
0 0
-5 -2
-10 -4
2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eesti Statistikaamet
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 13
14. Oluline küsimus seose lõunanaabritega
Läti liitumine euroalaga – kas see saab teoks?
Inflatsioon (HICP) % Inflatsioonikriteeriumi hinnang
Läti Leedu Läti Leedu Kriteerium
20% 18%
16%
15% 14%
12%
10%
10%
8%
5%
6%
4%
0%
2%
-5% 0%
-2%
-10% -4%
2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012
Allikad: Eurostat, Eesti Panga arvutused
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 14
15. Reaalsektori hoiuste kasv on kiire
• Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid novembris aastaga vastavalt 12% ja 7%
Reaalsektori hoiuste aastakasvud
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
2008 2009 2010 2011 2012
ettevõtted majapidamised kokku reaalsektor
Allikas: Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 15
16. Reaalsektori laenujääk pöördus möödunud aastal
taas kasvule, novembris oli laenujäägi aastakasv 1,9%
Reaalsektori laenujääk
18
16
14
12
Mld EUR
10
8
6
4
2
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
muud eraisikute laenud eluasemelaenud ettevõtted
Allikas: Eesti Pank Allikas: Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 16
17. Välisnõudluse väljavaade on Eesti jaoks
kehvemaks muutunud
• Väiksem välisnõudluse puudutab eeskätt 2013. aastat
Välisnõudluse kasv
detsembriprognoos 2012 juuniprognoos 2012
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikas: Euroopa Keskpank
17
18. Palkade kasv püsib kiire, hõive kasv pidurdub
• Majanduskasvu aluseks saab suurenev tööjõu tootlikkus
• Tootlikkuse kasv toetab palgakasvu
Keskmise brutopalga kasv (nominaalne) Hõive kasv
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 18
19. Prognoosi kohaselt aeglustub inflatsioon
välistegurite mõju vähenemise tõttu
• Aasta alguses kiireneb inflatsioon elektrihinna tõusu tõttu
• Turuootused naftahinna kohta viitavad odavnemisele
alusinflatsioon toit energia ühtlustatud tarbijahinnaindeks
12%
10%
8%
6%
4%
2%
0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 19
20. Valitsemissektori eelarve jõuab tasakaalu
lähedale aastaks 2014
• Eelarve tasakaalu viimise eesmärgist ei tohi loobuda
• Kui majanduses peaks tekkima uus tasakaalustamatus, peab valitsus eelarve kiiremini
ülejääki viima
valitsemissektori eelarve tasakaal
3%
2%
1%
0%
-1%
-2%
-3%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 20
21. Eesti majandus on tasakaalu lähedal
• Alusinflatsioon on püsinud madal ja stabiilne
• Tööpuudus on tasemel, mis ei kiirenda palgakasvu
• Sisemajanduse kogutoodang on pikaajalise trendi lähedal
• Laenumaht suhtena sisemajanduse koguprodukti on vähenenud
• Valitsemissektori eelarve puudujääk on väike ja kahaneb
• Valitsemissektori võlg on väike
• Jooksevkonto puudujääk on ajaloolises võrdluses väike
• Välisvõla netopositsioon on tasakaalu lähedal
• EP prognoos eeldab, et järgnevatel aastatel suudetakse Eestis
varasemalt tekkinud tasakaalu säilitada (ohud on siiski õhus)
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 21
22. Eesti majanduse käekäik sõltub suures osas
väliskeskkonna arengust
• Prognoosi eelduseks on euroala majanduse järk-järguline taastumine
• Võlakriisi jätkumine ohustaks ka sellest seni vähem mõjutatud riike
• Lisaks euroala ülestele meetmetele on tarvis, et kõrge võlatasemega riigid
täidaksid kokkulepitud eelarvekavasid
• Madalate intresside tingimustes võib laenamine Eestis liiga kiiresti
kasvama hakata
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 22
23. Eesti majanduse toimetulek väliste riskidega
sõltub kohalikust majanduspoliitikast
• Range eelarvedistsipliin ja korras riigirahandus on ebakindlas
keskkonnas oluline usaldusväärsuse allikas
• Valitsemissektor ei tohi loobuda 2014. aastaks seatud eelarve
ülejäägi eesmärgist
• Pikemaajalise majanduskasvu kindlustamiseks tuleb rakendada
aktiivseid tööturumeetmeid, mis vähendavad struktuurset
tööpuudust
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 23
24. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
2011 2012 2013 2014
SKP (miljardit eurot) 16,0 17,0 18,2 19,5
SKP muutus püsihindades (%) 8,3 2,9 3,0 4,0
Inflatsioon (%) 5,1 4,3 3,6 2,4
Tööpuuduse määr (%) 12,5 10,2 9,4 8,9
Keskmise brutopalga muutus (%) 5,4 5,7 5,4 6,8
Eelarve tasakaal (% SKPst) 1,1 -1,0 -0,5 -0,1
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 24