Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid finantsstabiilsuseleEesti Pank
10. mail kell 14 rääkisid Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm keskpanga muuseumis Eesti ettevõtete finantsseisust ja maksevõimest. Anti ülevaate peamistest riskidest, mis mõjutavad Eesti finantssektori toimimist.
Eesti Panga majanduskommentaar 11.06.2014Eesti Pank
11.06.2014 tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid finantsstabiilsuseleEesti Pank
10. mail kell 14 rääkisid Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm keskpanga muuseumis Eesti ettevõtete finantsseisust ja maksevõimest. Anti ülevaate peamistest riskidest, mis mõjutavad Eesti finantssektori toimimist.
Eesti Panga majanduskommentaar 11.06.2014Eesti Pank
11.06.2014 tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamineEesti Pank
Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas 12. juunil 2014 Eesti Panga juuniprognoosi.
Esitlusel keskendutakse Eesti majanduse hetkeolukorra analüüsile ja Eesti majanduse väljavaadetele käesoleval ning järgneval kahel aastal.
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsedEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega Eesti majanduse arengust ja tulevastest väljakutsetest advokaadibüroo VARUL 20 aasta juubelile pühendatud konverentsil "Õigus ja majandus muutuvas maailmas"
16.05.2014, Tallinn
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Ülo Kaasik. Eesti majanduse hetkeseis ja palkade arenguvõimaluste väljavaade.Eesti Pank
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku ettekanne Eesti majanduse hetkeolukorrast Pärnu Konverentside korraldataval konverentsil Palga Päev 2014 „Õigustatud ootus?“
Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustus 13. juunil 2013Eesti Pank
Majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi ja andis ülevaate Eesti majanduse viimase aja arengust.
Eesti Pank koostab Eesti majanduse prognoosi kaks korda aastas. Prognoos valmib koostöös EKPga ning on ühtlasi ka sisendiks euroala majandusprognoosile. Ettekanne põhineb 12. juunil avaldataval väljaandel Rahapoliitika ja Majandus. Prognoos hõlmab ettevaadet kuni 2015. aastani.
Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013Eesti Pank
12.12.2013 pressikonverentsil tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik.
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
2. -4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikad: IMF WEO Update January 2016, April 2015 (katkendlik joon)
Suuremate majanduste majanduskasv
prognoos
Ameerika Ühendriigid
Jaapan
Venemaa
Maailmamajanduse kasv on osutunud
oodatust aeglasemaks
• Arenevate riikide kasv aeglustus eelmisel aastal viiendat aastat järjest
• Maailmamajanduse kasv prognooside kohaselt kiireneb, kuid aegamisi
• Venemaa majanduses pole veel paranemise märke näha
2
Hiina
3. Toormete hinna langus on jätkunud
• Nafta on selle aasta alguses odavnenud, vastupidiselt oodatule
• Kuna nafta edasiseks odavnemiseks on vähe ruumi, siis kaob inflatsioonist varasem suur
negatiivne panus
3
0
20
40
60
80
100
120
1/1/2014 1/1/2015 1/1/2016
Nafta, USD/barrel
-46%
-40%
Allikas: Thomson Reuters
4. -200%
-150%
-100%
-50%
0%
50%
100%
150%
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
1/1/2013 1/1/2014 1/1/2015 1/1/2016
USD/EUR vahetuskurss (vasak telg)
SEK/EUR vahetuskurss (vasak telg)
RUB/EUR vahetuskurss (parem telg)
Euro odavnemine on piiranud energia hinna alanemist
ja suurendanud euroala riikide konkurentsivõimet
• Euro on USA dollari suhtes umbes 20% odavam kui kaks aastat tagasi
• Euro vahetuskurss on Eesti kaubanduspartnerite valuutade suhtes viimasel
kahel aastal ulatuslikult kõikunud ja kallinenud
4Allikas: Thomson Reuters
Euro kursi muutus 2013. aasta algusega võrreldes
5. Euroala majandus liigub varem prognoositud kursil
• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi kohaselt kerkib inflatsioon 2017. aastaks 1,6%ni
ÜTHI-inflatsioon, %
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
Majanduskasv kvartali võrdluses, %
2014 2015* 2016* 2017*
0,4% 0,1% 1,0% 1,6%
2014 2015* 2016* 2017*
0,9% 1,5% 1,7% 1,9%
* prognoos
5
6. Madal inflatsioon võimaldab Eurosüsteemil intresse
madalana hoida, kuid edasine intressilangetamise
ruum praktiliselt puudub
6Allikas: Euroopa Keskpank, Bloomberg
7. • Viimastest meetmetest kõige suurema mahuga on laiendatud varaostuprogramm, mille
raames ostetakse nii riigivõlakirju, pankade kaetud võlakirju kui ka varaga tagatud võlakirju
(ABS):
– kuine ostumaht on 60 miljardit eurot;
– ostud kestavad kuni märtsini 2017 või seni, kuni euroala inflatsiooni dünaamika on
kooskõlas Eurosüsteemi mandaadiga hoida inflatsioon euroalal alla kahe protsendi, kuid
selle lähedal;
– väga hoolikalt tuleb silmas pidada varaostudega kaasnevaid ohte.
• (Eel-)kommunikatsioonil on järjest tähtsam roll rahapoliitika ülekandemehhanismides.
– Samas näitas 2015. a viimaste kuude kogemus, et turuootuste juhtimisel peab säilitama
mõõdutunde.
• Rahapoliitika saab pakkuda tuge nõudluskeskkonnale, kuid see ei asenda reforme teistes
majanduspoliitika valdkondades.
Lisaks standardsetele meetmetele kasvanud
mittestandardsete meetmete roll
7
8. • Laiendatud varaostuprogrammi raames ostab Eesti Pank iga kuu
keskeltläbi 120 miljoni euro eest võlakirju (valdavalt Euroopa
institutsioonide võlakirjad).
• Eesti Pank on rahapoliitilises diskussioonis pidanud oluliseks rõhutada
järgmist:
– euroala madalal inflatsioonil on ka väliseid põhjuseid (näiteks nafta
hindade äärmiselt järsk langus), mis pigem soodustavad nõudlust;
– püsivalt madal intressikeskkond toob kaasa täiendavaid riske
finantsstabiilsusele;
– valitsuse võlakirjade ostmine alandab nende võla teenindamise kulu
ning võib kahjustada riigi rahanduse ja struktuurireformide kvaliteeti.
Eesti Panga rollist Eurosüsteemis
8
9. -1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikas: Euroopa Keskpank
Märkus. Viimane vaatlus 30.11.2015
3 kuu EURIBOR
Rahaturgudel jääb negatiivne intressimäär kestma
prognoos
9
10. -1%
0%
1%
2%
3%
4%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
ettevõtete laenud eluasemelaenud 3 kuu EURIBOR
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
-0,2%
-0,1%
2,1% 2,1% 2,2%
Pangalaenude intressimäärad
0,0%
2,5% 2,6%
2,7%
Rahastamistingimused püsivad Eestis soodsad
• Laenuintressimäärad jäävad järgmisel kahel aastal madalaks
• Laenukasv küll kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormus jätkab vähenemist
prognoos
10
11. Investeeringud väljuvad madalseisust
• Suurim osa investeeringute vähenemisest 2015. aastal tuli energeetikasektorist, kuid
ka ülejäänud tegevusaladel soetati vähem tootmiskapitali
• Ettevõtted ja majapidamised jäävad investeeringute tegemisel vaoshoituks
-6,1%
1,1%
4,8%
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
2012 2013 2014 2015 2016 2017
valitsemissektor (pp) ettevõtted (pp) majapidamised (pp) investeeringud kokku (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Investeeringute kasv
11
12. Eesti majanduse investeeringumahukus on
vähenenud, kuid osaliselt on see ootuspärane muutus
Eesti, 2000–2007
Eesti, 2014
7%
9%
11%
13%
15%
17%
19%
21%
5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000
investeeringuteosakaalSKPs
ostujõuga korrigeeritud SKP tase elaniku kohta 2010. aasta ELi hindades
Mittefinantsettevõtete investeeringud ja sissetuleku tase ELi riikides*
*2000.–2007. aasta keskmine
Allikad: Eurostat, Eesti Pank
12
13. Kindlustunne on paranenud, kuid püsib ajaloolisest
keskmisest madalam
13Allikas: Euroopa Komisjon Viimane vaatlus: detsember
14. Ekspertide hinnang hetkeolukorrale on pisut
halvenenud
14
Horisontaaltelg: ekspertide
hinnang jooksvale olukorrale
Vertikaaltelg: hinnang olukorrale 6
kuu pärast
Allikas: EKI
15. Välisnõudlus toetab Eesti kasvu väljavaadet, kuid
välisnõudluse paranemine on aeglane
• Välisnõudluse taastumine on mitmel varasemal korral jäänud ootustele alla
-4
-2
0
2
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Venemaa (pp) Läti (pp) Leedu (pp) Soome (pp)
Rootsi (pp) muud (pp) kokku (%)
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank
prognoos
Välisnõudluse kasv
15
16. Nõrga välisnõudlusega toimetulemiseks on
konkurentsivõimelisus äärmiselt oluline
• Eesti eksportijad peavad hakkama saama toodangu hinna languse ja samaaegse
palgakulude kasvuga
-12%
-8%
-4%
0%
4%
8%
12%
2013 2014 2015
keskmise palgaväljamakse aastane muutus
ekspordihindade aastane muutus (ilma naftatoodete ja koksita)
ettevõtete kasumi aastane muutus (kolme kvartali libisev keskmine)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank, maksu- ja tolliamet 16
17. Ebakõlad Eesti majanduses on suurenenud
-10%
-5%
0%
5%
10%
Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, Eesti Pank
Majandusindikaatorite aastane muutus 2015. aasta kolmandas kvartalis
* Kolme kvartali libisev keskmine
keskmine
palgaväljamakse
jaemüük
reaalne
majanduskasv
toodang
töötaja kohta
püsivhindades
hõive
ettevõtete
investeeringud
jooksevhindades
kaubaeksport
jooksevhindades
ettevõtete
kasum*
17
18. -2%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
keskmise brutokuupalga kasv SKP kasv jooksevhindades hõivatu kohta
nominaalse tööjõu ühikukulu kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Tööjõukulude muutus
Tööjõu nappuse tõttu palgatõus eriti ei aeglustu
• Tööjõukulude osa lisandväärtuses jääb eelmiste aastatega võrreldes suuremaks
• Edasise palgatõusu eelduseks on lisandväärtuse kasv töötaja kohta
18
19. 5.9% 5.8%
7.1%
0%
5%
10%
15%
20%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
alla 12 kuu töötud üle 12 kuu töötud
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Tööpuudus kestuse järgi
Tööpuuduse määr on ligilähedane buumiajale
• Tööturul osalemise aktiivsus on kasvanud selle sajandi kõrgeima tasemeni
• 2017. aastal tööpuuduse määr suureneb, sest osa töövõimereformiga
tööturule sisenejatest ei leia rakendust
prognoos
19
20. Töökohale sobivus on ületanud ootusi
• Vakantsete töökohtade arv pole hakanud kuhjuma, seega on võimalus
palgasurvete edasiseks tõusuks olemas
20
III kv 2015
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
0% 4% 8% 12% 16% 20%
tööjõupuudus(baromeetrinäitaja)
töötuse määr (hooajaliselt tasandatud)
Beveridge'i kõver Eestis (III kv 2003 – III kv 2015)
Allikad: Euroopa Komisjon, Eurostat, Eesti Pank
21. Tööturg on muutunud efektiivsemaks
• Üle- ja alakvalifikatsiooni indikaatorid ei ole viimastel aastatel eriti muutunud
21
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
2009 2010 2011 2012 2013 2014
kõrghariduseta töötajate osakaal juhtide ja tippspetsialistide seas
kõrgharitute osakaal, kes peavad end ülekvalifitseerituks
töötajate osakaal, kes on enda hinnangul alakvalifitseeritud
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
22. Hõive jõud kasvuallikana hakkab raugema, sest
elanike arv kahaneb
-4
-2
0
2
4
6
8
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
tootlikkuse panus (pp) hõive panus (pp) SKP kasv püsivhindades (%)
Eesti majanduskasvu allikad
Allikas: statistikaamet
prognoos
22
23. 1,2%
2,2% 3,1%
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2012 2013 2014 2015 2016 2017
netoeksport (pp) investeeringud (pp) varud ja statistiline vahe (pp)
eratarbimine (pp) SKP kasv püsivhindades (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Majanduskasv jääb tagasihoidlikuks
• Välisnõudluse paranemine suurendab eksporti ja investeeringuid
• Inflatsiooni kiirenemine kahandab eratarbimise kasvu
23
24. -0,4%
1,2%
2,9%
-2
-1
0
1
2
3
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Toit (pp) Teenused ja tööstuskaubad (pp) Energia (pp) THI (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Tarbijahindade muutus
Inflatsioon järgmistel aastatel kiireneb
• Inflatsiooni hoogustumine on laiapõhjaline: kallinevad toorained ja muu
importtoodang, tööjõukulude suurenemine tõstab kodumaise toodangu hinda
prognoos
24
25. -1.0
-0.5
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Tasuta kõrgharidus (pp) Tasuta ühistransport (pp) Maksud (pp) Kokku (pp)
Allikas: Eesti Pank
Administratiivsete meetmete mõju inflatsioonile
Maksud annavad suure osa eelseisvast hinnatõusust
prognoos
• Plaanitavad kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisitõusud
annavad ligikaudu kolmandiku inflatsioonist
25
26. Nafta hinna langusel on Eestile olnud
positiivne mõju
26
-0.4
-0.2
0.0
0.2
0.4
0.6
0.8
1.0
2014 2015 2016 2017
Euroopa Liidu riikide nõudluse kaudu (pp) energia- ja õlitööstuse kaudu (pp) ostujõu kaudu (pp) kogumõju (%)
Nafta hinna languse mõju Eesti SKPle
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
Märkus. Joonis näitab nafta hinna muutuse mõju SKP tasemele võrreldes sellega, kui nafta hind oleks jäänud 2014.a III kvartali tasemele.
• 2015. aasta lõpu seisuga hinnates oleks nafta hinna languseta SKP umbes 0,5% väiksem
27. -2%
-1%
0%
1%
2%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
struktuurne eelarvepositsioon ajutised meetmed
tsükliline komponent nominaalne eelarvepositsioon
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Valitsemissektori eelarvepositsioon (suhtena SKPsse)
Eesti riigi rahanduse olukord ja väljavaade on head
• Eesti eelarvepoliitika on olnud praegusele majandusolukorrale kohane ja võtnud
arvesse tööjõu- ja tarbimismaksude lahknevust üldisest majanduskasvust
• Sisenõudluse ergutamine praeguses olukorras viiks majanduse veelgi enam
tasakaalust välja
27
29. • Praeguste tootmisvõimaluste juures oleks majandus suuteline
kasvama 3%, kuid eelmise aasta majanduskasvuks kujuneb umbes 1%
• Majanduskasvu kiirenemise eeldusteks on välisnõudluse taastumine
ja ettevõtete konkurentsivõime paranemine
• Eksportiva sektori konkurentsivõime on varasemast suurema surve
all, seda tõendab ka sel aastal kaotatud turuosa eksporditurgudel
• Maailmamajandus ja mitmed olulisemad kaubanduspartnerid on
nõrgas seisus – võitlus turuosa pärast on teravnenud
Eesti majanduse kasv on hetkel allpool kasvuvõimekust
29
30. • Eesti majanduse lähiaastate olukord sõltub sellest, kuidas
tekkinud ebakõlad lahenevad
• Kiirem majanduskasv sõltub eelkõige kasvupotentsiaali
suurendamisest tootlikkuse senisest kiirema kasvu teel
• Eesti kasvupotentsiaali toetavad muu hulgas korras riigi
rahandus, väike riigivõlg, paindlik tööturg, kahanenud erasektori
võlakoormus ja soodsad rahastamisvõimalused
• Kui tööviljakus ei suurene, siis on tulemuseks palgatõusu oluline
aeglustumine, võimalik on ka palkade alanemine koos
tööpuuduse suurenemisega
Majandus on teelahkmel
30
31. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
2014 2015 2016 2017
SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 19,97 20,46 21,45 22,66
SKP muutus püsivhindades (%) 2,9 1,2 2,2 3,1
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 2,1 -2,1 2,0 3,9
THI-inflatsioon (%) -0,1 -0,4 1,2 2,9
Töötuse määr (%) 7,4 5,9 5,8 7,1
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 5,6 5,1 4,8 5,6
Eelarve tasakaal (% SKPst) 0,7 0,1 0,1 0,0
31
Editor's Notes
1
Nõudluse kasvu võib võtta ka laiemalt, aga eelkõige on olnud ebakindel ootus välisnõudluse taastumise osas.