Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. juuni 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsil tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid finantsstabiilsuseleEesti Pank
10. mail kell 14 rääkisid Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm keskpanga muuseumis Eesti ettevõtete finantsseisust ja maksevõimest. Anti ülevaate peamistest riskidest, mis mõjutavad Eesti finantssektori toimimist.
Ülo Kaasik. Eesti majanduse hetkeseis ja palkade arenguvõimaluste väljavaade.Eesti Pank
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku ettekanne Eesti majanduse hetkeolukorrast Pärnu Konverentside korraldataval konverentsil Palga Päev 2014 „Õigustatud ootus?“
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
28.10 pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Eesti Panga majanduskommentaar 10. detsember 2014Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid pressikonverentsil Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. 10.12.2014
Ettevõtete maksevõime ja teised peamised riskid finantsstabiilsuseleEesti Pank
10. mail kell 14 rääkisid Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm keskpanga muuseumis Eesti ettevõtete finantsseisust ja maksevõimest. Anti ülevaate peamistest riskidest, mis mõjutavad Eesti finantssektori toimimist.
Ülo Kaasik. Eesti majanduse hetkeseis ja palkade arenguvõimaluste väljavaade.Eesti Pank
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku ettekanne Eesti majanduse hetkeolukorrast Pärnu Konverentside korraldataval konverentsil Palga Päev 2014 „Õigustatud ootus?“
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsedEesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega Eesti majanduse arengust ja tulevastest väljakutsetest advokaadibüroo VARUL 20 aasta juubelile pühendatud konverentsil "Õigus ja majandus muutuvas maailmas"
16.05.2014, Tallinn
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014Eesti Pank
Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer annab ülevaate euroala ja Eesti majanduse arengust. 13.03.2014, Eesti Panga avalik loeng
Loengu videosalvestus asub aadressil http://youtu.be/_gbrErxu95M
Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamineEesti Pank
Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustas 12. juunil 2014 Eesti Panga juuniprognoosi.
Esitlusel keskendutakse Eesti majanduse hetkeolukorra analüüsile ja Eesti majanduse väljavaadetele käesoleval ning järgneval kahel aastal.
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
2. Eesti majanduse areng on
erisuunaline
-15% -10% -5% 0% 5% 10%
hõive*
keskmine palgaväljamakse
jaemüük
reaalne majanduskasv
toodang töötaja kohta püsivhindades
kaubaeksport jooksevhindades
ettevõtete kasum
ettevõtete investeeringud jooksevhinnas
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Majandusindikaatorite muutus 2015. aastal
* Tööjõu-uuringu põhjal
3. Mis põhjustel on praegune
olukord tekkinud?
Kas senine suund
saab edasi kesta?
Milline on väljapääs?
Kas on esimesi märke
olukorra lahenemisest?
4. Kindlustunne on pikaajalise keskmise
läheduses
• Tarbijate kindlustunne on vähenenud tõenäoliselt seoses halbade uudistega
koondamiste kohta
• Hinnang oma leibkonna toimetulekule on parem kui Eesti majanduse väljavaatele
5. -15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
tööjõu tootlikkus keskmine palgaväljamakse keskmine brutokuupalk
Palga ja tootlikkuse kasv
Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet
2015. aasta teises pooles kiirenes keskmise
brutokuupalga kasv laiapõhjaliselt
• 2015. aasta kestel oli palgakasv kiireim KOVide haldusalas, sh tervishoius ja
hariduses. Kiirenemise taga olid erinevad tegevusalad: majutus-toitlustus,
mittetöötlev tööstus, info ja side jne
• 2016. aasta alguses pole palgaväljamaksete kasv aeglustunud
Viimane vaatlus: IV kv 2015
6. Tööjõu tootlikkuse kohta on erinevaid
hinnanguid
• Sõltuvalt valitud statistilisest näitajast võis tööjõu tootlikkus eelmisel aastal
nii kasvada kui ka kahaneda
-12%
-8%
-4%
0%
4%
8%
12%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika
maksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: hõive Eestis tööjõu-uuring: töötunnid Eestis
Tööjõu tootlikkuse aastakasv
Allikad: statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet
7. -15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
palgasaajate arv (maksu- ja tolliameti andmed) hõive residendist tootmisüksustes (tööjõu-uuring)
Hõive aastane muutus
Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet
Hõive kasv on aeglustunud
• 2015. aasta neljandas kvartalis aeglustus hõive kasv residendist
tootmisüksustes 1,5%ni. EMTA andmetel hakkas palgasaajate hulk eelmise
aasta teises pooles vähenema
• Palgasaajate arvu vähenemine on seotud eelkõige tööealise elanikkonna
kahanemisega, mitte ettevõtete sooviga vähendada töötajate hulka
Viimane vaatlus: IV kv 2015
8. Tööjõupuudus on endiselt probleem
Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet
• Tööjõupuudust tunnetavad enam madala tootlikkusega tööstusharud
9. Eesti tööturu olukord on mitme näitaja
põhjal parem kui Lätis ja Leedus
• Aastatel 2000–2014 rändas Eestist välja 2,7%, Lätist ja Leedust ligikaudu 14% tööealistest
inimestest
• Tööhõive kaitse seadused on Eestis nõrgemad: maksimaalne koondamishüvitis ettevõtte poolt
3 kuu palk, Lätis 6 kuu palk ja Leedus 4 kuu palk
• Tööjõus osalemine on Eestis kõrgem. Riiklik pensioniiga ei erine, kuid oodatav eluiga 40.
aastastel on Eestis ligikaudu kahe aasta võrra pikem kui Lätis ja Leedus
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
hõive määr tööjõus osalemine tööpuudus (parem telg)
Eesti Läti Leedu
Peamised tööturu näitajad Balti riikides 2015
Allikad: statistikaamet, Eurostat
10. Paljud inimesed pole tööturul veel
rakendust leidnud
• Eestis on peaaegu sama palju neid inimesi, kes otsivad aktiivselt tööd, ja neid, kes
sooviksid töötada, kuid pole tööd veel otsinud
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
vaeghõivatud
sooviksid töötada ja otsisid tööd, kuid ei saaks kohe tööle asuda
sooviksid töötada ja saaks kohe tööle asuda, kuid ei otsinud tööd
töötud
Töötuse lisanäitajad, % tööjõust
Allikas: statistikaamet
11. I kv 2005
III kv 2007
I kv 2010
IV kv 2015
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20%
vabadetöökohtademäär
tööpuuduse määr
Beveridge’i kõver
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Tööpuuduse määr suurenes eelmise
aasta lõpus
Viimane vaatlus: IV kv 2015
• Vabade töökohtade vähenemine ja samaaegne tööpuuduse suurenemine eelmise aasta
neljandas kvartalis võivad viidata tööturu kohanemise algusele, kuid kindlalt ei saa seda
veel väita. Seda kinnitab ka aasta esimestel kuudel jätkunud kiire palgakasv.
12. Tööjõu ühikukulu ei stabiliseerunud
möödunud aasta lõpus
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
nominaalne reaalne
Tööjõu ühikukulu kasv
Allikas: statistikaamet
13. Tööjõukulu osakaal on kasvanud enam
neis harudes, kus käive on langenud
Allikas: statistikaamet
ΔRULC
ΔRULC
• Kiirema kasvu ootuses on tööjõukulude osakaalu muu hulgas kergitanud
töötajate alalhoidmise motiiv
Palgafondiosakaalumuutuslisandväärtuses(pp)
Palgafondiosakaalumuutuslisandväärtuses(pp)
Tööjõukulu kasv ja palgafondi osakaalu
muutus tegevusalade lõikes 2015. a
Käibe kasv ja palgafondi osakaalu
muutus tegevusalade lõikes 2015. a
14. Ettevõtted ei ole konkurentsivõimes seni
suuri muutusi tunnetanud
• Ettevõtjate hinnang konkurentsivõimele ELi turul oli eelmise aasta lõpus kehvem kui
eelmise aasta alguses, selle aasta jaanuaris hinnangud taas positiivsemad
Allikad: Eesti Konjunktuuriinstituut, Euroopa Komisjon
15. Tööjõukulude suurenemise mõju
konkurentsivõimele võib veel avalduda
Allikad: Eesti Konjunktuuriinstituut, Euroopa Komisjon, statistikaamet
• Tööjõukulude mõju ülekandumine konkurentsivõimesse kestab umbes üks aasta
16. -2000
-1500
-1000
-500
0
500
hinnaväline konkurentsivõime hinnapõhine konkurentsivõime
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Hinnapõhise ja -välise konkurentsivõimega kaubagruppide väliskaubandussaldo
mlneurot
Väliskaubanduse statistika põhjal on
hinnapõhine konkurentsivõime saanud löögi
Allikad: Comtrade, Eesti Pank
• Hinnapõhise konkurentsivõime kadu on osaliselt kompenseerinud hinnavälise
konkurentsivõime paranemine, mis on majandusarengu seisukohalt positiivne
17. Ettevõtted pole suutnud hakata
kasumlikkust taastama
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
nominaalne tööjõu ühikukulu (pp)
kasumimarginaal (pp)
SKP deflaator, aastakasv (%)
Allikad: Eurostat, Eesti Pank
• Ettevõttel on tulnud neljal viimasel aastal kasumimarginaale kahandada, et
tasakaalustada palgasurveid ja inflatsioonisurvete puudumist väliskeskkonnas
19. Ettevõtete investeeringud pole hakanud veel
suurenema
• Ettevõtete investeerimishuvi pärsib vähene nõudlus ning seetõttu ka vajadus tootmist laiendada
20. põllumajandus
töötlev
tööstus
ehitus
kaubandus
info ja side
kinnisvara
teadus ja tehnika
-2,5
-2
-1,5
-1
-0,5
0
0,5
1
1,5
-5 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3
tegevusala osatähtsuse muutus hõives 2005-2014.a (protsendipunktides)
osatähtsusemuutuslisandväärtuses2005-2014.a
Palli suurus = tegevusala
kogutootlikkus lisandväärtuse alusel 2005-2014.a
Majanduse struktuur on muutunud
Allikas: statistikaamet
• Majanduses on suurenenud kõrgema tootlikkusega tegevusalade osakaal
21. Reaalsektori laenukasv on kiirenenud
• Keskmisest kiiremini kasvasid jaekaubandus- ja tööstusettevõtete laenamine,
majapidamiste puhul suureneb kiiresti autoliising
• Laenuteenindamise kulud on väiksed tänu väga madalale baasintressimäärale
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
22. Rahapoliitika abil on rahaturu
intressimäärad madalale viidud
Allikad: Euroopa Keskpank, Bloomberg
23. Viimased rahapoliitilised meetmed on
pretsedenditult ekspansiivsed
• Varaostukava kuiseid ostumahte suurendati 60 miljardilt eurolt 80
miljardi euroni. Ostud toimuvad planeeritult vähemalt märtsini 2017
• Lisaks avaliku sektori ja Euroopa institutsioonide võlakirjadele hakatakse
ostma ka euroala reaalsektori ettevõtete võlakirju
• Suunatud nelja-aastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioonid
pankadele (TLTRO-d) toimuvad laenuportfelli kasvatanud pankadele
negatiivse intressimääraga (hetkel -0,4%)
• Tavapäraste peamiste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär on
0%
24. Majanduskasv ning inflatsioon euroalal
jäävad sel aastal mullusele sarnaseks
Allikas: EKP ekspertide prognoos (märts 2016)
25. Mis põhjustel praegune
olukord on tekkinud?
Kas senine suund
saab edasi kesta?
Milline on väljapääs?
Kas on esimesi märke
olukorral lahenemisest?
Ettevõtete ootused nõudluse
paranemisele pole täitunud
Ei, ärisektor ei tule pikemaajaliselt
toime kasumite vähenemisega
Kas (a) tööviljakuse tõus või
(b) tööjõukulude korrektsioon
Viimased analüüsid tõendavad
pigem senise olukorra jätkumist